3-1-1-124-13 13. detsember 2013 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kolmanda isiku Starlyster OÜ pangakonto arestimine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 24. juuli 2013. a otsus kriminaalasjas nr 1-13- 5309 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Prokuratuur (esindaja riigiprokurör Laura Vaik), määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev ja 27. november 2013, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. juuli 2013. a ja Harju Maakohtu 27. juuni 2013. a määrused, millega jäeti prokuratuuri taotlus Starlyster OÜ pangakontodel oleva raha arestimiseks rahuldamata.
2.Saata prokuratuuri taotlus uueks arutamiseks Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus.
3.Määruskaebus rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigiprokuratuur koostas 7. juunil 2013. a Harju Maakohtule taotluse arestida rahapesu objektina kolmanda isiku Starlyster OÜ Tallinna Äripanga AS-s asuval kontol olev raha summas 8021 eurot 95 senti ja AS-s SEB Pank asuval kontol olev raha summas 7000 eurot. Prokuratuur põhistas oma taotlust järgmiselt. 1.1 Käesolevas kriminaalasjas alustati KarS § 208 lg 1 tunnustel menetlust seoses sellega, et
6.detsembril 2012. a saadeti erinevatele isikutele ja asutustele pahavaraga e-kirju, millega edastati Maksu- ja Tolliameti nimelt valeteateid maksuvõla kohta ning AS SEB Pank nimelt valeteateid konto liikumiste kohta. Valeteated suunasid kirja adressaate käivitama pahavarafaili. Teiste hulgas sai pahavarafaili ka Hummuli Agro OÜ. Faili avamise tõttu nakatus Hummuli Agro OÜ raamatupidaja arvuti viirusega ja selle abil saadi juurdepääs Hummuli Agro OÜ pangakontole AS-s SEB Pank.
10.detsembril 2012. a kandsid tuvastamata isikud Hummuli Agro OÜ pangakontolt 100 000 eurot Adelaila OÜ pangakontole, kust muu hulgas kanti 7000 eurot Starlyster OÜ pangakontole AS-s SEB Pank ja 10 000 eurot Starlyster OÜ pangakontole Tallinna Äripanga AS-s. Viimati nimetatud kontolt võeti pärast raha laekumist Moskvas asuvast sularahaautomaadist 1978 eurot 5 senti välja ja kontole jäi 8021 eurot 95 senti. Pangad on nendel kontodel olevad summad blokeerinud.
1.2 Hummuli Agro OÜ-lt pahavara levitamise ja arvutikelmusega saadud vara ümberpaigutamiseks tehtud toimingud on kvalifitseeritavad KarS § 394 lg 2 p 3 järgi rahapesuna. 1.3 Starlyster OÜ pangakontodel olev raha pärineb täies ulatuses Hummuli Agro OÜ suhtes toime pandud kuriteost ja on omandatud täielikult toimepanija arvel. Selline vara võidakse kriminaalmenetluse tulemusel KrMS § 394 lg 5 ja § 83 lg-te 2 ja 3 alusel konfiskeerida. Võimaliku konfiskeerimise tagamiseks tuleb pangakontodel olev raha arestida.
2.Arestimistaotluse koostamisega samal päeval, s.o 7. juunil 2013. a tehtud määrusega kaasas Riigiprokuratuur Starlyster OÜ kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse.
3.Harju Maakohtu 27. juuni 2013. a määrusega jäeti prokuratuuri arestimistaotlus rahuldamata. Maakohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et ehkki prokuratuur vormistas 7. juunil 2013. a määruse, millega Starlyster OÜ kaasati kolmanda isikuna menetlusse, ei ole seda määrust Starlyster OÜ juhatuse liikmele tutvustatud. Seega ei ole isikut reaalselt menetlusse kaasatud ja ta on jäetud ilma võimalusest tõendeid esitada.
4.Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse prokuratuur, paludes maakohtu määruse tühistada ja prokuratuuri taotluses märgitud vara arestida.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 24. juuli 2013. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kokkuvõtlikult märkis kohtukolleegium, et kriminaalmenetlusse kaasatud isik saab esitada arestitava vara ja selle päritolu kohta tõendeid vaid siis, kui teda on tema menetlusse kaasamisest ja sellega kaasnevatest õigustest teavitatud. Ainuüksi isiku suhtes kolmandaks isikuks tunnistamise määruse tegemine tema õigusi ei taga. Ringkonnakohus märkis, et ta mõistab prokuratuuri seisukohta, et kui pangakonto omanik saab konto kavandatavast arestimisest eelnevalt teada, piisab tal mõnest minutist raha edasikandmiseks ja seega muutub vara arestimise eesmärgi saavutamine võimatuks. Samas oli prokuratuuril
piisavalt
aega
kolmandate
isikute
õiguste
tagamiseks,
nende
asukoha
kindlakstegemiseks ja selgituste saamiseks. Oht, et raha edasi kantakse, puudus, sest pangakontod olid ja on blokeeritud.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse prokuratuur, kes taotleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määruse tühistamist ja arestimistaotluse saatmist Harju Maakohtule uue määruse tegemiseks. Prokuratuuri argumendid on järgmised. 6.1 Seisukoht, nagu eeldaks kolmanda isiku vara arestimise taotlemine seda, et kolmandale isikule on tutvustatud tema kriminaalmenetlusse kaasamise määrust, ei tulene ühestki õigusandlikust aktist ega ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kolmas isik on kriminaalmenetlusse kaasatud juba kolmandaks isikuks tunnistamise määruse tegemisega, sõltumata sellest, kas seda määrust on talle tutvustatud. 6.2 Eeltoodud järeldust kinnitab esmalt KrMS § 401 lg 1 sõnastus, mille kohaselt kaasatakse kolmas isik kriminaalmenetlusse menetleja määrusega. Seadus ei näe kaasamise jõustumise tingimusena ette määruse tutvustamist kolmandale isikule. Praeguses asjas on menetleja oma 7. juuni 2013. a
määrusega Starlyster OÜ kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse kaasanud. Seega ei ole õige jätta arestimistaotlust rahuldamata, tuginedes pelgalt väitele, et isikut ei ole menetlusse kaasatud. 6.3 Määruses asjas nr 3-1-1-2-13 aktsepteeris Riigikohus võimalust, et isik saabki kahtlustatavaks arestimismääruse tegemisega. Samas lahendis märkis kolleegium, et isiku menetlusseisundi tekkimine ei mõjuta tema menetlusõiguste tagamist. Kui kahtlustatavale tuleb KrMS § 33 lg 2 kohaselt viivitamata selgitada tema õigusi ja kohustusi, siis kolmanda isiku puhul ei ole seadusandja sellise ajalise määratluse esiletoomist vajalikuks pidanud. Seega ei ole kolmanda isiku kaasamine selline menetlustoiming, mille puhul peaks isikule kohe tema õigusi tutvustama. Loomulikult ei tule sellest järeldada, et kolmanda isiku võibki jätta õigustest teavitamata. Kolmandal isikul peab olema võimlik kaitsta enda huve arestimismenetluses nii taotluste, kaebuste kui ka tõendite esitamisega. See võimalus avaneb tal arestimismääruse tutvustamisel ehk siis, kui põhiõiguste riivamise oht on reaalne. Prokuratuur jagab kohtute seisukohta, et kolmandal isikul peab olema võimalus esitada arestitava vara ja selle päritolu kohta tõendeid. Kolmandaks isikuks tunnistamise määruse tutvustamine
alles
pärast
arestimismääruse
tegemist
ei
jäta
aga
kolmandat
isikut
õiguskaitsevõimalustest ilma. Ta saab enda õigusi kaitsta määruskaebemenetluses. 6.4 Arvestada tuleb ka vara arestimise regulatsiooni eesmärgiga tõkestada vara võõrandamist. Kolmandale isikule tema kriminaalmenetlusse kaasamise kohta tehtud määruse ja menetlusõiguste kohene tutvustamine tähendaks seda, et isik saab vara arestimise soovist eelnevalt teada. See suurendaks oluliselt riski, et vara võõrandatakse enne arestimismääruse tegemist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.KrMS § 142 lg 1 teise lause kohaselt seisneb vara arestimine kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Seega saab konkreetse isiku vara kriminaalmenetluses arestida üksnes juhul, kui see isik on samas kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav, süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmas isik. KrMS § 142 lg 1 teises lauses sätestatud erisus, mis võimaldab rahapesu objektina arestida vara, mis ei kuulu ühelegi menetlusosalisele, kohaldub üksnes juhul, kui rahapesu objektiks oleva vara omanikku ei ole võimalik kindlaks teha (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-62-13). Praegusel juhul soovib prokuratuur arestida vara, mis taotluses toodud asjaoludel kuulub Starlyster OÜ-le.
8.Vaidlust ei ole selles, et samal päeval Starlyster OÜ vara arestimise taotluse koostamisega tegi prokuratuur ka määruse, millega kaasas nimetatud osaühingu kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse.
9.KrMS § 401 lg 1 sätestab, et menetleja võib määrusega kriminaalmenetlusse kaasata kolmanda isiku, kui kriminaalasja lahendamisel või erimenetluses võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Osutatud sättest tulenevalt ei ole kolmanda isiku menetlusseisundi tekkimise vältimatuks eelduseks see, et tema kolmandaks isikuks tunnistamise määrust oleks talle tutvustatud. Kolmandat isikut tuleb tema menetlusse kaasamisest teavitada hetkeks, mil tal tekib võimalus kasutada kriminaalmenetluslikke õiguskaitsevahendeid.
10.Kolleegium on selgitanud, et KrMS § 142 lg-st 5 nähtuvalt teeb maakohus vara arestimise määruse vara omaniku osavõtuta ja isikule, kelle vara arestitakse, tutvustatakse määrust alles pärast selle tegemist. Maakohus hindab kuriteokahtluse ja vara arestimise aluste olemasolu üksnes prokuratuuri taotluse ja sellele lisatud tõendite alusel. Esimese kohtuastmena kuulab vara omaniku vastuargumendid ära ja hindab neid ringkonnakohus maakohtu arestimismääruse peale esitatud määruskaebust lahendades. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-97-13, p 24.) Seega tekib isikul, kelle vara kriminaalmenetluses arestitakse, õigus ja võimalus vara arestimisele vastuväiteid ja neid kinnitavaid tõendeid esitada alles pärast maakohtu poolt vara arestimise määruse tegemist. Järelikult puudub enne vara arestimise määruse tegemist ka vajadus teavitada arestitava vara omanikku sellest, et ta on vara arestimise eesmärgil kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse kaasatud. Selline teavitamine oleks ühtlasi ilmses vastuolus vara arestimise menetluse üldise mõttega vältida vara võõrandamist või kaotsiminekut enne prokuratuuri arestimistaotlusele lõpliku hinnangu andmist (vt määrus asjas nr 3-1-1-97-13, p 24). Kolleegium leiab, et kolmandat isikut, kes kaasatakse kriminaalmenetlusse seoses tema vastu suunatud varalise nõudega, mille täitmise tagamiseks soovitakse arestida talle kuuluv vara, tuleb kolmandaks isikuks tunnistamise määrusest teavitada KrMS § 142 lg-s 5 sätestatud korras, s.t koos vara arestimise määruse tutvustamisega. See avab kolmandale isikule võimaluse esitada määruskaebemenetluses ringkonnakohtule vara arestimist puudutavad vastuväited ja neid kinnitavad tõendid.
11.Eeltoodud põhjustel on ekslik maa- ja ringkonnakohtu seisukoht, et Starlyster OÜ-d pole reaalselt kolmanda isikuna menetlusse kaasatud, kuna prokuratuuri kaasamismäärust talle vahetult pärast selle tegemist ei tutvustatud. Seega ei saanud kohtud Starlyster OÜ kaasamata jätmisele viidates ka vara arestimisest keelduda. Tõlgendades vääralt KrMS § 142 ja § 401 lg-t 1, rikkusid kohtud praeguses asjas oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 2, § 361 lg 1 p-st 6 ning lg-st 2 ja § 341 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium nii Tallinna Ringkonnakohtu 24. juuli 2013. a kui ka Harju Maakohtu 27. juuni 2013. a määrused ja saadab prokuratuuri arestimistaotluse uueks arutamiseks Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.