lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-3902/55

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 13.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-3902/55
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
13.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1057
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-3902/10Viru Maakohus Rakvere kohtumaja04.09.20121-12-3902/15Tartu Ringkonnakohus15.10.20121-12-3902/26Viru Maakohus Rakvere kohtumaja13.02.20131-12-3902/44Viru Maakohus Rakvere kohtumaja12.11.20131-12-3902/64Viru Maakohus Rakvere kohtumaja15.04.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-3902

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 12. novembri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu K.I, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 12. novembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu K.I määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.K.I tunnistati Viru Maakohtu 04.09.2012 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati K.I süüdi ka KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.10.2011 – 11.10.2011 s.o. 2 päeva; K.I jäi kanda 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 17.12.2010 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa 1106 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 1 aasta 6 kuud 8 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 08.11.2011 ja lõpp on 14.05.2014. Viru Maakohtu 12.11.2013 määrusega jäeti K.I tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

2.Maakohus leidis, et süüdimõistetu K.I ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 Maakohus leidis, et K.I ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on üheksal korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. K.I on erinevaid kuritegusid järjepidevalt toime pannud ja teda on karistatud alates 1996. Isikut on korduvalt allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid ta ei ole õigustanud kohtu usaldust, vaid jätkas ka sellel ajal uute kuritegude toimepanemist. Ka Viru Maakohtu 04.09.2012 kohtuotsusest, mille järgi K.I praegu karistust kannab, nähtub, et ta pani uued tahtlikud kuriteod toime Harju Maakohtu 17.12.2010 kohtuotsusega määratud ÜKT tegemise ajal. 2.2 Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine, sealjuures ka need kuriteod, mille eest isik praegu karistust kannab, on toime pandud alkoholijoobes. Seda, et sõltuvusainete tarvitamine ja toimepandud kuriteod on omavahel seotud, ei ole isik seni endale teadvustanud. 2.3 Eeltoodust järeldus maakohtu hinnangul see, et varasemad karistused ei ole täitnud oma eesmärki ning kinnipeetav on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka käitumiskontrolli ajal. Kohtul puudus veendumus selles, et vabastades kinnipeetava K.I vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Maakohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et sõltuvusaineid tarvitanuna võib kinnipeetav käituda agressiivselt ja toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle reaalne vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3.K.I esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning enda vangistusest enne tähtaega vabastamist. 3.1 Kinnipeetav märkis, et prokurör puudus üldse istungilt, tehes eelnevalt järeldusi, kuulamata ära teda ja kaitsjat. Kohus luges prokuröri arvamuse lihtsalt ette, et ennetähtaegne vabastamine on võimatu, kuna ühiskond ei ole valmis teda vastu võtma. 3.2 Firma, kus K.I töötab, omanik kinnitab, et pärast vabanemist jätab ta K.I tööle. Samuti ootab kinnipeetavat perekond ja tütar. Järelejäänud vangistuse 5 kuu asemel tahaks kinnipeetav mööda saata oma peres, kes vajavad abi. Vangla materjalides seisab, et kinnipeetav on kandnud reaalset vangistust kaks korda, kuid need olid kaks ja kolm kuud, praegu on aga K.I vangistust kandnud üle kahe aasta. Sellise pika ajal jooksul on ta ümber mõtestanud terve oma elu. Tagasi vanglasse sattuda kinnipeetav enam ei taha. 3.3 Lisaks märgib K.I, et vabaduses on kõik ette valmistatud ausaks eluks – olemas on korter, töö, perekond, kes teda ootab ja toetab. Kinnipeetav on asunud vanglas hagisid ja trahve kustutama. Määruskaebuse esitajal on suur stiimul elada ausalt ühiskonnas ja kasvatada oma tütart täisväärtuslikus peres. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et K.I vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on K.I tingimisi ennetähtaegse -2-

vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

5.Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et K.I ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Nimelt tingivad K.I vabastamata jätmise peamiselt tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud üheksal korral, reaalset vangistust kannab kolmandat korda, katseajal kuritegude toimepanemine) ning süüdimõistetu isik (riskiteguriks alkoholi tarvitamine). Tähelepanu juhib ringkonnakohus ka asjaolule, et K.I kannab liitkaristust viimati Viru Maakohtu 04.09.2012 otsusega kolme kuriteo toimepanemise (kehaline väärkohtlemine; varguse toimepanemine grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt; alkoholijoobes sõiduki juhtimine) kui ka varem Harju Maakohtu 17.12.2010 otsusega mõistetud kandmata karistuse eest. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelnevast järeldada, et K.I puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ega kuritegude toimepanemise riskid küllaldasel määral maandatud. Maakohtul puudub põhjendatult K.I iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita.
6.Ringkonnakohus arvestab määruskaebuses toodud positiivseid asjaolusid – K.I pingutused õiguskuulekaks käitumiseks, kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Siiski ei kaalu need üles esitatud negatiivseid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Lisaks on õigustatud maakohtu osundus, et kindel elukoht ja toetavad lähedased olid süüdimõistetul olemas juba enne kuritegude toimepanemist, kuid need ei suutnud teda ka siis seaduskuulekalt käituma panna.
7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Määruskaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitatud selliseid veenvaid asjaolusid, mis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis arvestades võimaldaksid K.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
8.Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et K.I tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning süüdimõistetu K.I määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

-3-

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.