1-13-10798/4 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Oma tegevusega põhjustas P.I kannatanu XXXfüüsilist valu ja tervisekahjustusi: hematoomid parema silma nurgas, parema õlavarre välisküljel, parema käsivarre siseküljel ja parema rinna piirkonnas. Samuti tema, 03.08.2013 kella 16.10 paiku, olles alkoholijoobes, lõi tekkinud konflikti käigus ühe korra rusikaga kuklapiirkonda oma vanaemale XXX, põhjustades sellega viimasele füüsilist valu. Seega pani P.I toime valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuritegu. Samuti tema, 26.07.2013 kella 19.00 paiku, olles alkoholijoobes, Tallinnas XXXasuvas korteris, ähvardas oma abikaasat XXXtapmisega, pannes samal ajal kannatanu kõhu vastu terava otsaga noa. Kuna P.I on varasemalt XXXsuhtes vägivaldne olnud, samuti olles ähvarduse tegemise ajal joobeseisundis ning agressiivselt meelestatud kannatanu suhtes, oli kannatanul reaalne oht oma elu ja tervise pärast. Samuti tema, 03.08.2013 kella 16.10 paiku, olles alkoholijoobes, Tallinnas XXXasuvas korteris, peale seda, kui oli löönud oma vanaema XXXkuklapiirkonda, ähvardas viimast tapmisega. Kuna P.I oli vahetust enne ähvardamist kannatanu suhtes vägivaldne olnud, samuti olles ähvarduse tegemise ajal joobeseisundis ning agressiivselt meelestatud kannatanu suhtes, oli kannatanul reaalne oht oma elu ja tervise pärast. Seega pani P.I toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduste täideviimist, so KarS § 120 järgi kvalifitseeritud kuritegu. Samuti tema, 02.09.2013 kella 18.50 ajal põhjustas Tallinnas Tulika tänava ja Paldiski mnt ristmikul avarii juhtides mootorsõidukit BMW 530D registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,93 mg/l, laiendmääramatusega ±0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,84 mg/l)). Sellega rikkus P.I Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani P.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokuröri abi kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: 1) KarS § 120 järgi toimepandud kuriteo eest 3 kuud vangistust; 2) KarS § 121 järgi toimepandud kuriteo eest 8 kuud vangistust; 3) KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest 5 kuud vangistust; 4) KarS § 64 lg 1 alusel raskendades üksikkaristustest raskemat, mõista liitkaristuseks vangistus 10 kuud vangistust; 5) Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata nimetatud karistusest maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.-05.08.2013, so 3 päev, seega lõplikuks kandmata karistuseks on vangistus 9 kuud 27

päeva; 6) Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu 18.04.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistusosa võrra, so 3 kuud vangistust ning mõista lõplikuks karistuseks vangistus 1 aasta 27 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 02.09.2013.a; 7) KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena P.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuritegude kvalifikatsioonidega, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi, süüdistatav ja kaitsja jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et P.I poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuritegude kvalifikatsioonidega, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb P.I-le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. P.I pani toime II astme kuriteo, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu, koopiakulu ja riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu. P.I oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 328,80 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kaitsjale tehti kriminaalasja materjalidest koopiad, mille tegemise kulu on 0,45 eurot. Kriminaalasjas viidi läbi P.I kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille kulu on 255,00 eurot. Menetluskulu kokku on seega 584,25 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. P.I avaldas istungil, et ei taotle menetluskulude ajatamist, seega tuleb P.I-lt välja mõista 480,00 eurot sundraha ja 584,25 eurot menetluskulu. Asitõendid: 2 CD-plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde.