Kohtulahend

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2 ja 7 alusel kohustused: 1)mitte tarvitada narkootikume, 2) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Tõkend – vahistamine jätta muutmata mõistetud reaalse vangistuse (5 kuud ja 10 päeva) ärakandmiseni. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja reaalse vangistuse (5 kuud 10 päeva) alguseks lugeda 10.07.2013. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata J. Jürgensonile kriminaalhooldaja.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus Jörgen Jürgensoni süüdistatakse selles, et tema omandas vastavalt varasemale kokkuleppele 10.07.2013 kella 17.15 ajal Tallinnas Paldiski mnt 44 asuvas Statoili teenindusjaamas XXX ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet marihuaana kokku massiga 67,85 grammi, s.o kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. J. Jürgenson hoidis XXX omandatud narkootilist ainet enda valduses kuni 10.07.2013 kellani 18.18, mil ta Tallinnas Suur-Ameerika 49 asuva maja lähistel sõiduauto Škoda Superb, reg.nr XXX, juhikohalt kahtlustatavana kinni peeti ning osundatud narkootiline aine sõiduki läbiotsimise käigus politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Vastavalt kohtupraktikale piisab narkootilise aine kanepi töötlemisprodukti marihuaana puhul kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist marihuaanast. Seega leiti ja võeti J. Jürgensoni valdusest ära narkootilist ainet kokku ca 90 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Suure koguse narkootilise aine (kanepi töötlemisprodukti marihuaana) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani J. Jürgenson toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus J. Jürgensoni süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 2 aastat 5 kuud ja 10 päeva, millest koheselt reaalselt kuulub kandmisele 5 kuud 10 päeva

vangistust. Ülejäänud osa karistusest jätta KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel täitmisele pööramata, kui J. Jürgenson 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 2 ja 7 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Konfiskeerimisele kuulub KarS § 831 lg 1 alusel süüteoga saadud sularaha 160 eurot; samuti tuleb tasuda narkootilise aine ja DNA ekspertiisi kulud, koopiate tegemise kulud ja sundraha. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Süüdistatav ja kaitsja taotlesid menetluskulude tasumist osade kaupa 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning J. Jürgenson tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS § 175 lg 1 p 3, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiiside tegemisega tekkinud kulu (672 eurot ja 3 876 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu (0,45 eurot) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära ehk 800 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ning menetluskulude ulatust, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskulude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.