1-13-10289/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

1-13-10289 määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohtu seisukoht konfiskeeritava vara ja asitõendite osas Sergei Gintofti kinnipidamisel ja läbiotsimiste käigus leitud ja ära võetud – sularaha summas 335 eurot, mis on Harju Maakohtu 27.08.2013 kohtumäärusega nr 1-13-7101 arestitud ja 20.09.2013 kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole - KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida. Kriminaalasja juures asuvad: plastikust tops ja fooliumpaberitükid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Tulenevalt KarS § 83 lg 1 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olev narkootilist ainet fentanüüli sisaldav pulber tuleb konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud Istungil taotles süüdistatav menetluskulude ajatamist pikemaks ajaks kui karistus, kuivõrd tal ei ole vanglas tööd ega saa ta seetõttu ka kulusid tasuda. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu, ekspertiisikulu koopiate tegemise kulu kui ka sundraha. Kohus möönab, et süüdistataval puudub töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et esmalt on süüdistatava näol tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle või õppima asumist. Teiseks puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kuriteo toimepanek on olnud süüdistatava enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta pärast iga otsuse kuulutamist teadlik sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasjade menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Kolmandaks ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerimise väljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. S.Gintoft on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad kuritegu on samaliigiline eelmisel korral toimepandud kuriteoga. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet S.Gintofti resotsialiseerimisele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava kanda. Kohtule ei ole esitatud andmeid või tõendeid, mis tingiksid osa menetluskulude riigi kanda jätmist. Samas leiab kohus, et kuivõrd kohus mõistab süüdistatavale karistuse, mis ei ole kuigi lühiajaline, siis ei teki süüdistataval kinnipidamisasutuses karistust kandes kuigi suuri sissetulekuid. Seetõttu kohaldab kohus süüdistatava suhtes KrMS § 180 lg 3 sätteid, andmaks võimalust hüvitada menetluskulud pikema aja jooksul vabatahtlikult, s.o. 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.