Kohtulahend

2 (5)

apellatsioonis vaidlustatakse otsust mõistetud karistuse osas. O. Speek taotleb, et teda karistataks rahalise karistusega. Kaitsja palub karistada O. Speeki „karistusega, mis ei oleks seotud reaalse vabadusekaotusega“. 2.1 O. Speek põhjendab taotlust sellega, et ta õpib Tallinna Tehnikakõrgkoolis geodeesiat ning ei soovi oma õpinguid katkestada. Süüdistatav avaldab arvamust, et ta saaks teha kooli kõrvalt tööd ja tasuda iga kuu osa rahalisest karistusest. Rahalise karistuse suudaks ta kindlasti tasuda 1 aastaga. 2.2 Kaitsja leiab apellatsioonis, et O. Speegile mõistetud karistus on liiga karm. Kohus jättis alusetult kergendava asjaoluna arvestamata O. Speegi avaldatud kahetsuse. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud algusest peale. Kuriteod, milles O. Speek süüdi mõisteti, pani ta toime 2011. a septembris, kohtuistung toimus 2 aastat hiljem ning vahepeal pole O. Speegil olnud võimalust kahetsust avaldada. Raamatute eest ülekantud summad olid 5-10 eurot. Kaitsja juhib tähelepanu veel sellele, et vahepealse kahe aasta jooksul ei ole O. Speek pannud toime uusi kuritegusid. Samas on ta asunud õppima Tallinna Tehnikakõrgkooli. Veel märgitakse apellatsioonis Riigikohtu praktikale tuginedes, et kui toimepandud kuriteo eest on ette nähtud ka kergemaliigiline karistus, võib vangistust mõista vaid juhul, kui kergemaliigilise karistuse võimalused on selgelt ebapiisavad või end ammendanud. Kaitsja leiab, et arvestades toimepandud kuriteo raskust ja teo toimepanemisest möödunud aega on O. Speegi karistamine reaalse vabadusekaotusega ebaproportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3 (5)

alust rääkida suhteliselt suurest süüst O. Speeki põhjendus, miks ta kuriteo toime pani – ta ei viitsinud tööd otsida. Seoses kaitsja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud arvestama süüd kergendava asjaoluna avaldatud kahetsust, märgib ringkonnakohus, et KarS § 57 lg 1 p 3 annab kohtule õiguse hinnata, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik. On selge, et avaldatud kahetsuse siiruse hindamisel on oluline kohtu süüdistatavast vahetult saadav mulje, mida on samas raske otsuses edasi anda. Maakohus on põhjendanud aga seda, miks ta ei pea O. Speegi avaldatud kahetsust puhtsüdamlikuks. Kohus on viidanud nii sellele, et O. Speek on kuritegusid korduvalt toime pannud, kui ka sellele, et samas menetluses O. Speek oma kahetsust varem üles näidanud ei olnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu hinnang on põhjendatud. Lisaks maakohtu öeldule nendib ringkonnakohus, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et O. Speek oleks teo toimepanemisest möödunud aja jooksul vabandanud kannatanute ees või püüdnud oma tegu heastada. Maakohtu istungi protokollist jääb mulje, et O. Speek on avaldanud kahetsust n.ö möödaminnes, vastates kohtu küsimusele, kas ta tunnistab end süüdi. Seevastu viimases sõnas on O. Speek öelnud vaid, et ta ei taha vangi minna. Kaalukaimaks argumendiks karistusliigi valiku seisukohalt peab ringkonnakohus aga seda, et O. Speek pani teod toime varalise kasu saamiseks ning tal ei olnud töökohta ja seega ka püsivat legaalset sissetulekut ei maakohtu menetluse ajal ega ka apellatsiooni esitamise seisuga. Maakohtu istungil on O. Speek kinnitanud, et tal ei ole kindlat sissetulekut ning on üksnes avaldanud arvamust, et sooviks asuda tööle. Ka apellatsioonist ei nähtu, et O. Speekil oleks olemas töökoht, vaid selles avaldatakse üldsõnaliselt valmisolekut asuda tööle. Kui isik on pannud toime kuritegusid varalise kasu saamise eesmärgil ja tal kohtuistungi seisuga endiselt puudub kindel sissetulek, on alust arvata, et ta ei oleks võimeline rahalist karistust kandma ning karistus sellisel kujul ei oleks efektiivne, s.o ei täidaks KarS § 56 lg-s 1 nimetatud eesmärke. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium sarnaselt maakohtule, et O. Speeki karistamisel tuleb karistusliigiks valida vangistus. 4.2 Arvestades, et kaitsja on apellatsioonis taotlenud O. Speegi karistamist „karistusega, mis ei oleks seotud reaalse vabadusekaotusega“, täpsustamata, millist karistusliiki kaitsja täpselt silmas peab, märgib kohtukolleegium, et maakohus on õigesti leidnud, et KarS § 76 lg 6 kohaselt ei ole võimalik asendada mõistetud vangistust üldkasuliku tööga. O. Speek on pannud toime uue kuriteo ajal, kui ta oli tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud. Sellist olukorda reguleerib KarS § 76 lg 6, mis näeb ette, et kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide ja mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-le 2. KarS § 69 lg 1, mis reguleerib vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, ütleb üheselt, et üldkasuliku tööga võib asendada KarS § 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates, KarS §-i 76 aga nimetatud ei ole. Seega KarS § 76 alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isiku karistust täitmisele pöörates ei ole võimalik asendada seda üldkasuliku tööga. Kuigi vangistusest tingimisi vabastamine ei kuulu karistusliikide hulka, peab ringkonnakohus arvestades kaitsja taotluse sõnastust vajalikuks märkida sedagi, et viidatud KarS § 76 lg 6 välistab ka vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise, kuna nimetatud säte kohaselt viiakse kandmata jäänud karistuse osa (ning seega ka sellele KarS § 65 lg 2 alusel liidetav vangistus) täide.

4 (5)

Sten Lind

Meelika Aava

Ivi Kesküla

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.