1-13-10859/6 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

10.Erinevate menetluskulude üheaegsel tasumisel tuleb maksekorraldusele märkida makstava menetluskulu nimetus ja makstava osa suurus. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: L.J süüdistatakse selles, et tema juhtis 02.08.2013 kella 12:40 ajal Harjumaal Keilas Keskväljak tn 12 maja juures mootorsõidukit Saab 900 reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,98 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus vähemalt 0,89 mg/l). Sellise käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse

mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega L.J pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on ringkonnaprokuröri abi Paul Pikma, süüdistatav L.J ja tema kaitsja Riine Lumiste 02.12.2013 sõlminud kokkuleppe selles, et KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 90 päevamäära (päevamäär 5,60 eurot) suuruses summas 504 (viissada neli) eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvestataks mõistetud ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 84 päevamäära ulatuses summas 470 (nelisada seitsekümmend) eurot ja 40 senti ning KarS § 73 sätteid kohaldades jäetaks rahaline karistus kohaldamata kui L.J 3 (kolm) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3-ks kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 173 lg 1 p 1, lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313; KarS §dest 424; 50 lg 1 p 1; 68 lg 1; 73 lg 1, 3, asub kohus seisukohale, et L.J tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdi mõista ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. L.J on pensionär ning tema alaliseks sissetulekuks on riigilt saadav pension. Seejuures ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et olukorras, kus süüdistatava suhtes jäetakse mõistetav rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, tuleb süüdistatavalt välja mõista kõik menetluskulud täies ulatuses. Kuivõrd süüdistatav taotles KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude ositi tasumise määramist, leiab kohus, et arvestades asjaoluga, et süüdistatava sissetulekuna saadav pension ei ole kuigi suur, tuleb süüdistatavale KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p 7, 12 alusel anda võimalus vabatahtlikult hüvitada menetluskulud maksimaalse tähtaja jooksul ositi igakuistes võrdsetes summades.