Kriminaalasi nr 1-13-10929
S
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. detsember 2013.a. Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-10929 (13260102403)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Janika Sarantšuk
Kriminaalasi
V.Z süüdistuses kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav
V.Z, ik xxx, ***
Kaitsja
Vandeadvokaat Andres Tamm
Kriminaalasi nr 1-13-10929 registreerimisele;
Kriminaalasi nr 1-13-10929 mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsioon esitatakse kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbivaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsiooni tähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus V.Z’ t süüdistatakse selles, tema juhtis 28.11.2013 kell 20:45 ajal *** mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr *** *** alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST seeria nr ARDF-0055, test 128, mõõdetuna alkoholi sisaldus 0,94 mg/l, laiendmääramatus +- 0,09 mg/l, lõplik tulem 0,85 mg/l. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani V.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus V.Z’ le nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust neli (4) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi 18 kuulise katseajaga ühes KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima KarS §-s 75 lg1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks (1) aastaks. Süüdistatav V.Z andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Tulenevalt oma materiaalsest olukorrast palub vabastada ennast osaliselt menetluskulu tasumisest riigituludesse ja tasumisele kuuluva määrata ositi tasumisele 1 aasta jooksul. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et V.Z on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. V.Z karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava V.Z vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi - puudub
Kriminaalasi nr 1-13-10929 Asitõendid- puuduvad. Tõkend – tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, milline kuulub kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2013.a. 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 EUR-i. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 240.00 euroni. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumisele ositi. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Süüdistatava kaitsja taotluse alusel on kohtueelses menetluses ja kohtus arvestatud kaitsjale põhjendatud tasuks kokku 168,00 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel vabastab kohus V.Z arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. V.Z on töövõimetuspensioni saaja. Pension on tema ainus sissetuleku allikas. Süüdistatava ülalpidamisel on üks alaealine laps. Suur osa pensionist kuulub ravimitele. Seega on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib süüdistatavale üle jõu. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud ja väljendanud kahetsust toimepandu üle.
Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.