Kohtulahend

H.A seletas, et ta sooviks vabaneda, kuigi annab endale aru, et ennetähtaegselt vabanemine paneb teda raskemasse olukorda kui karistuse lõpuni kandmine. Tal on töökoht Soomes ja seetõttu on kriminaalhooldusele allumine problemaatiline. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles leiab, et H.A puhul on täidetud küll vabastamise formaalsed eeldused, kuid täidetud ei ole vabastamise materiaalsed eeldused, mistõttu ei toeta ma H.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Puuduvad vabastamise materiaalsed eeldused. Kuna vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul allutatakse isik KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, on oluline, et ta suudaks nimetatud paragrahvis sätestatud nõudeid ka järgida. Vastasel juhul ei ole võimalik kriminaalhooldust teostada. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete eduka järgimise üheks olulisimaks eelduseks on prokuröri hinnangul kindla elukoha olemasolu. Nii vangla kui ka kriminaalhooldaja poolt koostatud iseloomustavast materjalidest nähtuvalt puudub H.A vabaduses olles kindel eluase. Seega ei ole prokuröri hinnangul võimalik H.A suhtes ka kriminaalhooldust teostada, kuna sisuliselt ei vasta H.A KarS §-s 75 sätestatud nõuetele. Samuti on oluline märkida, et iseloomustavatest materjalidest nähtuvalt puudub H.A vabaduses olles teda toetav sotsiaalne võrgustik, kuna isik on katkestanud kõik suhted lähedastega. Säilinud on üksnes kriminaalne tutvusringkond, mis tähendab, et suure tõenäosusega jätkaks H.A ennetähtaegselt vabadusse pääsemisel kuritegude toimepanemist. Lisaks puuduks H.A võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel sissetulek, mis tähendab, et kuritegude sooritamine isikliku kasu saamise eesmärgil on samuti üsna tõenäoline. Veel on oluline märkida, et H.A on varasemalt karistatud kokku kümnel korral. Reaalset vangistus kannab H.A aga juba seitsmendat korda, mis tähendab, et varasemad ärakantud karistused ei ole motiveerinud teda piisavalt edaspidistest õigusrikkumistest hoiduma. Hinnates nii H.A isikut kui ka tema varasemat elukäiku, võib prokuröri arvates suure tõenäosusega väita, et ka viimati mõistetud ning praeguseks osaliselt ärakantud karistus ei ole piisav, et ära hoida H.A poolt uute kuritegude toimepanemist. Lisaks võib välja tuua ka veel fakti, et H.A-le on varasemalt antud kahel korral võimalus kanda oma karistus vabaduses. H.A vabanes ennetähtaegselt vangistusest 27.06.2008, kuid pani katseaja alguses toime uued kuriteod. 20.10.2011 määrati H.A kriminaalhooldusele, kuid H.A ei järginud kontrollnõudeid, ei ilmunud määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele ning ei asunud täitma talle mõistetud kohustust hüvitada kuriteoga tekitatud kahjud. Seega puudub prokuröril veendumus, et H.A suudaks ka praegu ennetähtaegse vabanemise korral kriminaalhooldusnõudeid täita. Puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse arvata teisiti. Kohtu seisukoht KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.A on teise astme kuritegude eest mõisetud karistusest poole karistusajast ära kandnud ja seetõttu on olemas KarS § 76 lg 1 p 2 järgi formaalne alus tema vangistusest enne tähtaega vabastamise küsimuse arutamiseks. Kohus leiab, et H.A vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole küllaldaselt materiaalseid aluseid. H.A on elukoht tema enda sõnul X. Enne karistuse kandmisele asumist elas ta teises linnas X juures, kellega suhted on muutunud ja sinna tagasi

minna ei ole võimalik. Materjalide ettevalmistamisel ei ole elukohta X määratletud. Ka on H.A töökoht Soomes, kus ta ka peamiselt seoses tööga elab. Eeltoodud asjaoludel on katseajal kriminaalhoolduse teostamine küsitav ning see asjaolu võib panna H.A raskemasse olukorda kui karistuse lõpuni kandmine. H.A isikut iseloomustab varasem korduv karistatus. Samal ajal ei ole talle karistuse kandmise ajal midagi ette heita. Pärast karistusaja lõppemist vangistusest vabanemise järel on alust järeldada, et H.A on muutnud suhtumist varasematesse eluviisidesse ja jätkab vabanemisel seaduskuulekat elu.

Ene Muts täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.