1-13-10650
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. detsember 2013, Tallinn
Kriminaalasja number
1-13-10650 (13230110592)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär
Eda Loor
Tõlk Kriminaalasi
Maksim Tšurkin
Prokurör
Kairi Kaldoja
Süüdistatav
M.M ik xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: töötu, elukoht: xxx; Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 19.09.2013. Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi kaks, trahvid tasutud Kohtueelsel menetlusel advokaat Toomas Bekker
Kaitsja
M.M-i süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kohtusse saadetud kokkuleppe kohaselt süüdistatakse M.M selles, et tema kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajavahemikul november 2012.a kuni 12.08.2013.a võttis Tallinnas XXX asuvast korterist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanu Xxxle kuuluvaid esemeid ja nimelt: Sularaha summas 71 eurot Meeste kullast abielusõrmuse väärtusega 200 eurot Naiste kullast abielusõrmuse väärtusega 140 eurot Kullast kõrvarõngad väärtusega 400 eurot Kullast sõrmuse südamekestega väärtusega 160 eurot Kollasest kullast sõrmuse väärtusega 150 eurot Kullast käeketi väärtusega 309 eurot Kullast merevaiguga kõrvarõngad väärtusega 1000 eurot Kullast kiviga sõrmuse väärtusega 1500 eurot kokku esemeid väärtuses 3930 eurot, tekitades nimetatud summas kannatanule varalist kahju. Oma sellise tegevusega pani M.M toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 1 järgi. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 25.11.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kairi Kaldoja, süüdistatav M.M-i ja tema kaitsja Toomas Bekkeri vahel järgnev kokkulepe: Kars § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav M.M-ile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetavat karistust täitmisele, kui M.M ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 täidetud kontrollnõudeid. Nimelt on M.M kohustatud:
toimepanemises esitatud süüdistuses süüdi tunnistada ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses, toimikust koopiate tegemise kulu kui ka sundraha. Kohus möönab, et süüdistataval puudub hetkel töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kuriteo toimepanek on olnud süüdistatava enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt karistatud isikuna oli ta varasema kogemuse pinnalt teadlik sellest, et kuriteo toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, kuigi karistusandmed on arhiveeritud, samuti on teda karistatud väärtegude toimepanemise eest. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatava resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et töökoha ning sissetuleku puudumine annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest pikema perioodi jooksul. Koopiate tegemise kulu kohustub süüdistatav hüvitamata kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.
Märt Toming kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.