1-13-10505/4 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena N.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. LS § 127 alusel on N.I kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend mootorsõiduk BMW 318i registreerimismärgiga XXX(VIN-kood:XXX, esmane registreerimine 13.01.1994). Asitõendid – CD-plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse: N.I-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 eurot, määratud kaitsja tasu 96 eurot, koopiate kulu 0,45 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-13-10505, sundraha, muud menetluskulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: -2-

Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1 mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega N.I pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav N.I, süüdistatava kaitsja ja prokuröri abi sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus N.I süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud, mida suurendada eelmise kohtuotsuse, s.o 11.05.2013 Harju Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 3 kuu ja 28 päeva võrra, liitkaristuseks liitkaristuseks 9 kuud 26 päeva vangistust. Mõistetud vangistus asendada üldkasuliku tööga 592 tundi tähtajaga 18 kuud. Lisakaristusena võtta N.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. KarS §83 lg 1 alusel konfiskeerida mootorsõiduk BMW 318i registreerimismärgiga XXX(VIN-kood:XXX, esmane registreerimine 13.01.1994). Eelvangistuses viibitud aeg kaks päeva arvata karistusaja hulka. Kohtuistungil jäi süüdistatav N.I sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu, koopiate kulu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel N.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. -3-