Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata kriminaalhooldaja.

P.I-le

ja alates 2013 jaanuarist firmas XXX AS (kõik eelpool väljatoodud firmad tegelevad reisikorralduse ja sõitjate veoga); kasutas oma elukaaslase ja kolmanda lapse ema XXX poolt 05.03.2009 liisitud mootorsõidukit, millega seoses ei vajanud isiklikku sõidukit; külastas regulaarselt ajavahemikul 2012 jaanuar kuni 2013 juuni XXX AS poode, kus tasus kaupade eest sularahas. Seega pani P.I toime vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus P.I süüditunnistamist KarS § 169 järgi ning tema karistamist 4-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. P.I on katseajal kriminaalhooldaja järelevalve all ning peab järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollinõudeid. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning P.I tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstud tasust 144 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 480 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kõigi menetluskulude kohene tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.