Kohtulahend

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda suurendada üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka XX kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26.28.08.2012, 30.-01.11.2012, 25.11.2012, 22.-24.12.2012, 28.-30.05.2013, s.o 13 päeva ning lõplikuks karistuseks määrata vangistus 4 aastat 2 kuud 17 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise kohtuotsuse s.o Harju Maakohtu 05.09.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa 3 kuu ja 28 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: • 6 CD plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. XXilt välja mõista VÕS § 127 lg 4, § 1043; § 1045 alusel: • RMe (M) kasuks tsiviilhagi summas 655 eurot, mis kanda RMe arveldusarvele nr xxxxx(Swedbank). • MLi (L) kasuks tsiviilhagi summas 176 eurot, mis kanda MLi arveldusarvele nr xxxxxx (SEB Pank). • APi (P) kasuks tsiviilhagi summas 125 eurot, mis kanda APi arveldusarvele nr xxxxxx (Swebank). • VP kasuks tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks 2999 eurot, mis kanda VP arveldusarvele nr xxxxx (Swedbank). KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.1 alusel välja mõista riigituludesse XXilt menetluskuluna I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 800 eurot, kaitsjatasu 252 eurot, ekspertiisikulu 918,90 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-13-9645, sundraha, muud menetluskulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: -2-

XXit süüdistatakse järgnevate kuritegude toimepanemises: I KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9 järgi selles, et tema: 02.10.2012 kriminaalmenetluses tuvastamata kellaajal grupis GS’ga ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt tungisid sisse xxxx asuvasse korterisse ning võtsid sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule RM kuuluvat vara: digitaalne fotoaparaat Olympus väärtusega 40 €, sülearvuti Asus koos karbi, toitejuhtme ja arvutihiirega kokku väärtuses 350 €, mobiiltelefoni Samsung Galaxy väärtusega 50 €, mobiiltelefoni LG E 730 väärtusega 200 €, sularaha 15 € - kokku väärtuses 655€. 05.10.2012 ajavahemikul kell 07:00 kuni 17:30 tungis ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt grupis GS’ga Harjumaal xxxx asuvasse korterisse ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kannatanule ML kuuluvaid esemeid: sülearvuti Mini Acer väärtuses 160 €, basskõlar väärtuses 50 €, kaks kõlarit väärtuses kokku 10 €, digitaalse fotoaparaadi Olympus väärtusega 46 € - kokku väärtuses 336 €. 05.10.2012 grupis GS’ga, EJ’i ja MK’iga ajavahemikul kell 07:00 kuni 17:30 xxxx asuvast korterist võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule AP kuuluvat vara: LCD televiisor PHILIPS väärtusega 575 €, sülearvuti Ordi väärtusega 441 €, digifotoaparaat Canon väärtusega 45 €, õmblusmasin Brother XL2120 väärtusega 170 €, kullast käekett väärtusega 50 €, ilutulestiku patarei väärtusega 30 € - kokku väärtuses 1311€. Seega pani XX toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse; see on toime pandud grupi poolt; see on toime pandud sissetungimisega; see on toime pandud süstemaatiliselt. II KarS § 200 lg 2 p 7 järgi selles, et 28.05.2013 kell 18.00 paiku kasutas XX grupis MM’ega Tallinnas, aadressil Mere pst 20 asuva Linnahalli juures vägivalda IE’i suhtes eesmärgiga ebaseaduslikult omastada võõras vallasasi (hõbedast värvi puutetundliku mobiiltelefoni LG väärtusega 100 eurot koos telefonis oleva Elisa kõnekaardiga, abonementnumbriga xxxxxx ). Seega pani XX toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga; see on toime pandud grupi poolt. III KarS § 215 lg 2 p 1 ja lg 3 p 1 tunnustel selles, et isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, 26.08.2012 kella 22:10 paiku Harjumaal Keila linnas Piiri tn 12 Selveri parklas vägivallaga omavoliliselt ajutiselt kasutas võõrast vallasasja - HV’ule kuuluvat sõiduautot BMW 316 registreerimisnumbriga xxxx. Seega pani XX toime KarS § 215 lg 2 p 1, lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise; mis on toime pandud vägivallaga. IV KarS § 422 lg 1 järgi selles, et tema juhtis 26.08.2012 kella 00:11 paiku Tallinnas Narva mnt ja Pronksi tänava ristmikul mootorsõidukit BMW 318i registreerimismärgiga xxxx, omamata -3-

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles joobeseisundis (2,13 mg/g ±0,06 mg/g, lõplik tulemus seega vähemalt 2,07 mg/g), tahtlikult eirates talle järgi sõitva politseisõidukist antud siniste ja punaste vilkuritega antud peatumismärguannet, kiirendas politsei eest ärasõitmise eesmärgil sõidukiiruse üle antud teelõigul lubatud piirkiiruse 50 km/h, samuti eiras Narva mnt ja Pronksi tn ristmikul talle keelavat, punast värvi foorituld ja põhjustas sõidukite kokkupõrke sõiduautoga Volkswagen Polo reg.nr. xxxx, mida juhtis VP, rikkudes oma tegudega järgmisi LS nõudeid: LS § 14 lg 2 – Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 – Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; LS § 17 lg 1 - Liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; LS § 90 lg 1 p 1 - Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; LS § 33 lg 11 p 2 - Juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule; LS § 50 lg 1 - Juht peab järgima käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust; LS § 38 lg 1 - Juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui kontrollija pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal; LS § 56 lg 1 - Ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale; LS § 58 lg 3 - Foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Kokkupõrke tagajärjel sai raske tervisekahjustuse VP. Seega pani XX toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.

V KarS § 424 järgi selles, et tema 01.04.2012 kell 17:57 Keilas Vasara tn 4 juures juhtides mootorsõidukit BMW 316i reg.nr xxxx, oli joobeseisundis (2,49 mg/g ±0,06, lõplik tulemus vähemalt 2,43). KarS § 424 järgi selles, et tema 25.11.2012 kell 03:29 Harjumaal Saue Vallas ÄäsmäeHaapsalu-Rohuküla mnt 1.-l kilomeetril juhtis mootorsõidukit BMW 730D reg.nr xxxx, olles joobeseisundis (0,91 mg/l ±0,09, lõplik tulemus vähemalt 0,82 mg/l).

-4-

KarS § 424 järgi selles, et tema 22.12.2012 kell 14:50 Keilas Kruusa tn 111 maja juures juhtis mootorsõidukit Seat Leon reg.nr xxxx, olles joobeseisundis (0,94 mg/l ±0,09, lõplik tulemus vähemalt 0,85 mg/l). Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1 mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma käitumisega rikkus XX liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani XX toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu RM on esitanud varalise kahju nõudes tsiviilhagi summas 655 eurot, kannatanu ML on esitanud varalise kahju nõudes tsiviilhagi summas 176 eurot, kannatanu AP on esitanud varalise kahju nõudes tsiviilhagi summas 125 eurot, kannatanu VP on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks 2999 eurot. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav XX, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus XX süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9 järgi ja karistada süüdistatavat vangistusega 1 aasta, süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistada süüdistatavat vangistusega 3 aastat, süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1 ja lg 3 p 1 järgi ja karistada süüdistatavat vangistusega 2 aastat 6 kuud, süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ja karistada süüdistatavat vangistusega 2 aastat 6 kuud, süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistada süüdistatavat vangistusega 1 aasta 6 kuud. Liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat 3 kuud. Eelvangistuses viibitud aeg 13 päeva arvata karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise kohtuotsuse s.o Harju Maakohtu 05.09.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa 3 kuu ja 28 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud ja 15 päeva vangistust. Esitatud tsiviilhagid tuleb rahuldada. Kohtuistungil jäi süüdistatav XX sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisikulud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

-5-

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel XX tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9; § 200 lg 2 p 7; § 215 lg 2 p 1 ja lg 3 p 1; § 422 lg 1;§ 424 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. XXilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 800 eurot, kaitsjatasu 252 eurot, ekspertiisikulu 918,90 eurot. Esitatud tsiviilhagid tuleb rahuldada. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik

-6-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.