Kohtulahend

Kriminaalasi nr. 1-13-6974

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

MÄÄRUS

18.novembril 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär X juuresolekul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Artur Silma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega,

leidis:

Artur Silm tunnistati Pärnu Maakohtu 07.augusti 2013.a otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 23.septembri 2010.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 kuu võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse kandmist alates Artur Silma kinnipidamisest 15.märts 2013.a. Kohtuotsus jõustus 4.septembril 2013.a. Artur Silma karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 15.aprillil 2014.a. Artur Silma on varem kriminaalkorras karistatud:

Artur Silm kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda, on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest ning on valmis ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustusi täitma. Ta asuks elama X juurde. Kindel töökoht vabanemisel puuduks, kuid saaks olla abiks X talutöödel. Artur Silm avaldas, et on mõelnud enda ebaseadusliku käitumise peale, saanud aru selle võimalikest tagajärgedest ning on valmis hoiduma sarnasest käitumisest. Prokurör kirjalikult esitatud arvamuses toetas Artur Silma ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Artur Silm ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Artur Silmal on vabanedes olemas elukoht X juures, mis vastab ka täielikult elektroonilise valveseadme kohaldamise nõuetele. Tal ei ole kindlat töökohta, kuhu vabanemisel tööle asuda, kuid saab abiks olla X talutöödel ja sellega ka mõningast sissetulekut teenida. Süüdimõistetu on kinnipidamise ajal jätkanud suhtlemist X, kes teda ka vanglas külastab. Käesolev vangistus on süüdimõistetule esimene reaalne vangistus. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu käitunud eeskujulikult, talle ei ole määratud distsiplinaarkaristusi, ametnikega suheldes on ta olnud viisakas ega ole väljendanud kuritegelikke hoiakuid, samuti mõistab ta kriminaalhoolduse vajalikkust. Nii kohtule esitatud materjalide kui ka kohtuistungil avaldatu põhjal on alust arvata, et käesolevaks on süüdimõistetu oma varasemat väärkäitumist mõistnud ning omab motivatsiooni edaspidiselt seadusekuulekalt käituda. Samuti on ta seadnud endale positiivsed ja reaalsed tulevikueesmärgid, et mis aitavad toetada edaspidist seadusekuulekat elustiili. Eeltoodu põhjal järeldab kohus, et ärakantud vangistus on Artur Silmale piisavat mõju avaldanud, ta mõistab kuritegeliku käitumisega kaasnevaid riske ning on oma väärtushinnangutes ja käitumises vajalikud korrektiivid teinud. Samuti omab ta piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilisele järelevalvele ja kriminaalhooldusele allutamisega aitaks tema õiguskuuleka käitumise kinnistamisele hetkel paremini kaasa kui vangistuse edasi kandmine. Samuti säiliks vabastamisel isiku üle teatud kontroll ning kriminaalhooldaja saaks samas ka tema resotsialiseerumist toetada. Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kriminaalhooldaja arvamust, kuriteo raskust, kandmata karistusaja pikkust ja süüdimõistetu isikut. Lisaks leiab kohus, et süüdimõistetule oleks otstarbekas panna katseajaks lisakohustused, mis aitaksid tema kuriteoriske maandada ja samas ka distsiplineeriks teda. Kuna Artur Silmal ei ole vabanemisel olemas kindlat ametlikku töökohta, siis leiab kohtunik, et tagamaks tema reaalne tööleasumine,