Kohtulahend

SÜÜDISTUS:

Seega pani I. T toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (varguse), mis on toime pandud süstemaatiliselt, sissetungimisega ja grupi poolt. Samuti tema, 11.08.2012 omandas ja turustas kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara. Nimelt I. T omandas 11.08.2012 kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikult nimega „XXX“ V. L kuuluva ja 11.08.2012 kella 20.00 paiku XXX XX maja rõdult varastatud jalgratta Panther Rider (seeria nr XXX), maksumusega 224,10 eurot ning pantis selle 11.08.2012 oma nimel XXX XX asuvas Forion Invest OÜ pandimajas, pidades võimalikuks, et antud jalgratas on varastatud. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise, uuesti 12.08.2012 omandas ja turustas kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara. Nimelt omandas 12.08.2012 kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikult XXX keskturu juures A. Z kuuluva ja 11.08.2012 XXX XX tee XX maja trepikojast varastatud jalgratta Scott, maksumusega 150 eurot ning pantis selle 12.08.2012 oma nimel XXX XX asuvas Jefest Grupp OÜ pandimajas, pidades võimalikuks, et antud jalgratas on varastatud. Seega pani I. T toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise, mis on toime pandud vähemalt teist korda.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOON:

igasugune veendumus, et süüdistatav suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest, mistõttu tuleb süüdistatavale mõista reaalselt ärakandmisele kuuluv karistus. Eeltoodut silmas pidades tuleb asuda seisukohale, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud asjaoluga, et I. T tunnistas oma süüd puhtsüdamlikult ning ainult tänu tema ütlustele osutus võimalikuks politsei poolt varastatu tagastamine kannatanutele ning kuritegude kiire avastamine ja menetlemine. Samas kinnitas süüdistatav, et tal on olemas sotsiaalvõrgustik, kes teda vanglast vabanedes moraalselt toetaks ning vajadusel ka materiaalset abi osutaks ning seetõttu palub ringkonnakohtul siiski kaaluda talle mõistetud reaalse vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Tulenevalt eeltoodust palub kaitsja tühistada Harju Maakohtu 14.veebruari 2013.a. kohtuotsus osaliselt karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega vähendada talle Kars § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja KarS § 202 lg 2 p 2 järgi mõistetavat liitkaristust 1 aasta 6 kuud ühe kolmandiku võrra see on 6 kuu võrra, mõistes talle karistuseks 1 aasta vangistust ning kaaluda mitme kohtuotsuse järgi mõistetud liitkaristuse asendamist üldkasuliku tööga.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4.Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse ja kaitsja apellatsiooni motiividega, asub alljärgnevale seisukohale. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht nr 3-1-1-85-13 antud kriminaalasjas märgib üheselt, et KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus pärast otsuse allkirjastamist parandada kohtuotsuses üksnes sellised ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Süüdistatavale mõistetud karistuse vähendamine KrMS § 238 lg 2 alusel mõjutab aga vaieldamatult kohtuotsuse sisu. Samuti ei ole KrMS § 238 lg 2 kohaldamata jätmine käsitatav kirja- või arvutusveana KrMS § 306 lg 5 esimese lause tähenduses. Maakohus on oma 15.veebruari 2013.a. määrusega KrMS § 306 lg 5 alusel täpsustanud Harju Maakohtu 14.veebruari 2013.a otsust vähendades liitkaristust 1/3 võrra KrMS § 238 lg 2 sättest tulenevalt, kuid arvestades Riigikohtu seisukohta antud asjas, ei anna KrMS § 306 lg 5 kohtule õigust täiendada kohtuotsust pärast selle allkirjastamist määrusega süüdistatavale mõistetud karistuse vähendamise kohta KrMS § 238 lg 2 alusel, mistõttu maakohtu 14.veebruari 2013.a. otsus kuulub tühistamisele osaliselt KrMS § 238 lg 2 kohaldamata jätmise ja KarS § 65 lg 2 liitkaristuse moodustamise osas. Riigikohus ei ole andnud juhiseid 15.veebruari 2013.a määruse osas, kuid kolleegium leiab ühiselt, et kuigi Harju Maakohtu 15.veebruari 2013.a määrus ei oma õiguslikke tagajärgi, peab kohtukolleegium vajalikus tühistada ka Harju Maakohtu 15.veebruari 2013.a. määrus, millega täpsustati Harju Maakohtu 14.veebruari 2013.a. otsust ja seda põhjusel, et kohtuotsuse täitmine oleks üheselt arusaadav ja mõistetav. 4.1 Kaitsja apellatsioonis toodule, asendada mõistetud liitkaristuse üldkasuliku tööga, märgib kohtukolleegium järgmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt I. Tile mõistetud karistuse asendamiseks puudub seaduslik alus. KarS § 76 lg 6 sätestab üheselt, et kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Liitkaristus mõistetakse KarS § 65 lg 2 sättele. Seega sätestab seadus üheselt, et uue vangistuse mõistmine ja liitkaristuse moodustamine ja selle täitmisele pööramine on obligatoorne. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist olukorraga kus seadus näeks üldse ette kohtule vangistuse täitmisele pööramise korral KarS § 76 lg 6 sättest tulenevalt võimaluse asendada KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristust üldkasuliku tööga, nagu on sätestatud KarS § 73 lg 4; § 74 lg 5 puhul.

Lisaks eeltoodule sätestab KarS § 69 lg 1 üheselt üldkasuliku töö kohaldamise alused, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Seadusandja on tunnistanud lubatavaks ainult vangistuse asendamise üldkasuliku tööga juhul, kui vangistus on mõistetud § -dest 73 või 74 tuleneval katseajal toime pandud tahtliku kuriteo ees, järgides § 73 lg 4; § 74 lg 5; § 65 lg 2 sätteid. KarS § 69 lg 1 ei sätesta, et lubatav oleks vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ka juhul, kui vangistus on mõistetud §-st 76 tulenevalt katseajal toime pandud tahtliku kuriteo eest. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kui isik paneb katseajal, olles vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastatud toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega on KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse, s.o. vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik ja puudub seaduslik alus moodustatud liitkaristuse asendamiseks üldkasuliku tööga.

Orvi Tali

Meelika Aava

Sten Lind

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.