Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
7. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-11673
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 3. oktoobri 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Aleksandr Dovbõsi kaitsja advokaat Kaja Kiilo määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksandr Dovbõsi kaitsja advokaat Kaja Kiilo määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12,00 eurot, advokaat Kaja Kiilole tema poolt Aleksandr Dovbõsile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Aleksandr Dovbõsilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Kaja Kiilo poolt osutatud õigusabi eest 72,00 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot, riigituludesse. Aleksandr Dovbõsil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Aleksandr Dovbõs 112-11673 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
on vabanemisel olemas elukoht, kuhu on võimalik kohaldada elektroonilist järelvalvet. Tema elukohas XXX elavad tema ema ja abikaasa. Seega on olemas tugev perekondlik toetus, et vältida uute kuritegude toimepanemist. A. Dovbõs abiellus vanglas olles K.K. ga. Praktika on näidanud, et abielludes väheneb uute kuritegude toimepanemise risk oluliselt. Kinnipeetava ema on valmis oma poega kuni töö leidmiseni materiaalselt toetama, st A. Dovbõšil puudub vajadus elatise hankimiseks kuritegelikul teel. 4.2 A. Dovbõs on korduvalt viibinud ravil ning saanud metadooni asendusravi. Ta on kindlalt ja veendunult väitnud, et ei hakka enam narkootikume tarvitama ning on teadvustanud endale alkoholi tarvitamisest tulenevat riski. Kohus on sellised süüdimõistetu selgitused lugenud paljasõnalisteks. Kaitsja leiab, et tegelikult on süüdimõistetul piisavalt tahtejõudu, et hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest. Seda näitab asjaolu, et peale ravi, kui süüdimõistetu elas ja töötas Soomes, suutis ta hoiduda tarvitamast alkoholi ja narkootikume. 4.3 A. Dovbõs vabaneb vanglast peale karistuse kandmist 27.05.2014. Seejärel puudub kriminaalhooldusametnikul võimalus teostada tema üle järelevalvet ning mõjutada käitumist. Tema vabastamine enne tähtaega mõjub soodsalt abielusuhete säilimisele. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ja muudest materjalidest nähtub, et süüdimõistetul on tugevad perekondlikud sidemed ja toetus ning võimalus isa toel leida töökoht. Tingimisi ennetähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla on seotud rangete piirangutega, mis sisuliselt peaksid välistama uue kuriteo toimepanemise. Sellistele piirangutele lisanduvad kriminaalhooldaja toetav tegevus ja järelevalve. Kaitsja leiab, et on mõistlik ja ühiskonnale kasulik vabastada süüdimõistetu A. Dovbõs tingimisi enne tähtaega kohaldades tema suhtes elektroonilist järelevalvet. Vastus määruskaebusele
kuritegusid toime ka ajal, mil ta töötas ja sissetulekut omas, ei hoia kohtu hinnangul tema poolt uute kuritegude toimepanemist ära ka elamine ema raha eest. 6.3 Ringkonnakohus ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et A. Dovbõs suudaks kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve nõuetest ning oma lubadusest õiguskuulekalt elada kinni pidada, kuna varasemalt kriminaalhooldusel viibides on ta rikkunud kontrollnõudeid ning katseajal toime pannud uue kuriteo. Süüdimõistetut on vanglas distsiplinaarkorras karistatud 7 korral ja seega ei näita ka tema senine käitumine vangistuses tema hoiakute paranemist. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus isik ei suuda isegi vangla range järelevalve tingimustes kehtestatud reeglitest kinni pidada ja õiguspäraselt käituda, oleks tema ennetähtaegne vabastamine ja vangistuse asemel kriminaalhoolduse teostamine ilmselgelt põhjendamatu ja tulemusetu. Seega ei nõustu ringkonnakohus kaitsja seisukohaga, et kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve kohaldamine oleks A. Dovbõsi edasise õiguskuulekuse tagamiseks piisav. 6.2 Samuti on alust arvata, et A. Dovbõs ei suuda järgida lubadust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et A. Dovbõsi motivatsioon sõltuvusprobleemidega toimetulemiseks on ebaselge ning sõltuvushäirete raviga ta vanglas tegeleda ei ole soovinud. Seega puudub ringkonnakohtul alus arvata, et käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegselt vabanedes suudaks ta alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest hoiduda, mis aga omakorda suurendab kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Kaitsja väide süüdimõistetu piisavast tahtejõust alkoholi ja narkootikumide pruukimisest hoidumise kohta ei ole tõepärane, kuna A. Dovbõs on vaatamata korduvalt ravil viibimisele alati jälle hakanud narkootikume tarvitama ja ka käesolevalt kannab ta karistust just narkootiliste ainete suures koguses omandamise ja valdamise eest. 6.3 Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Dovbõs tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
Paavo Randma
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.