1-13-9468
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. november 2013 Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-9468 (12237300054)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Mall Muidre
Kriminaalasi
XXXi süüdistuses KarS § 263 p 1 ja 4 järgi kokkuleppemenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
01.11.2013
Prokurör
Arika Almann
Süüdistatav
XXX– isikukood: XXX; Eesti kodanik; haridus 8 klassi; elukoht: XXX; viibib lapsehoolduspuhkusel; varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole.
Kaitsja
Leelo Viil
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda kriminaalhooldaja määratavates sotsiaalprogrammides. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata XXXkriminaalhooldaja.
Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Süüdistus XXX, viibides 01.05.2012 kella 13.00 paiku koos XXX Harjumaal XXX asuva maja ees, rikkus vägivallaga rahu ja avalikku korda. Nimelt kasutas ta avalikus kohas ja asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu häirides füüsilist vägivalda XXX suhtes, tungis ehitusprahi laialiloopimist takistama tulnud kannatanule kallale, küünistas teda näo, kaela ja mõlema käsivarre piirkonnast ning hammustas teda vasaku käsivarre piirkonnast, tekitades sellega XXX füüsilist valu ja tervisekahjustusi. XXX ja XXX käitumine häiris situatsiooni pealt näinud ja asjasse mittepuutuvate isikute, sh Natalia Sorokina õigusrahu. Seega XXX pani toime avaliku korra raske rikkumise grupis ja vägivallaga, s.o KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus XXX süüditunnistamist KarS § 263 p 1 ja 4 järgi ning tema karistamist 4-kuulise vangistusega. KrMS § 202 lg 6 alusel arvata mõistetud karistusest maha tema poolt täidetud kohustuse osa, s.o 2 päeva vangistust. Karistust ei pöörata KarS § 74 kohaldades tingimisi täitmisele 18-kuulise katseajaga, XXX on kohustatud käitumiskontrolli ajal täitma kontrollnõudeid ning osalema sotsiaalprogrammides. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kaitsja palus anda võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks 12 kuu jooksul. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning XXX tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 480 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit, perekondlikku olukorda ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätab poole sundrahast (240 eurot) riigi kanda, kuna kõigi menetluskulude ning nende kohene tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.