Kohtulahend

1-13-9365

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud 0.45 eurot (nelikümmend viis senti).

•

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 480 eurot (nelisada kaheksakümmend eurot).

Menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda kuue (6) jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „N.T, 1-13-9365, kaitsjatasu, ekspertiisitasu, sundraha, koopiakulu“. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsus on kättesaadav 01.11.2013.a. Esitatud süüdistus N.T süüdistatakse selles, et tema juhtis 15.09.2013 kella 16:00 ajal Tallinnas Energia tn 6 maja juures mootorsõidukit Mitsubishi Space Wagon reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 2,89 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g, lõplik tulemus vähemalt 2,83 mg/g), pannes seega toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-13-9365 Sellise käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani N.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Men etlus k äik ja koh tu otsu s e põhjen du s ed J uhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma, süüdistatav N.T ja tema kaitsja Rein Kiviloo sõlminud kokkuleppe selles, et KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta N.T-le mõistetud tähtajaline vangistus kolm kuud tema suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et N.T ei pane temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime tahtlikult uut kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta N.T-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkulepe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkulepe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et N.T kuulub KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastavad süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval töökoht ja sissetulek. Kohtuistungil taotles süüdistatavav menetluskulude ajatamist, kuna temal on raske majanduslik olukord, kulud ületavad tema palga. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 2 ja lg 3, mis annavad kohtule võimaluse arvestada menetluskulude väljamõistmisel süüdistatavate vastutuse ulatust ja varalist seisundit, samuti resotsialiseerumise väljavaateid. On ilmselge, et süüdistatava töötasu ja kohustuste juures on menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul ebareaalne. Seetõttu peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS

1-13-9365 § 180 lg 3 sätteid, s.t pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega kuue (6) kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavalt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista alljärgnevalt • KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 38 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot) • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 72.- (seitsekümmend kaks) eurot. •

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud 0.45 eurot (nelikümmend viis senti).

•

KrMS § 179 alusel sundraha 480 eurot (nelisada kaheksakümmend eurot).

Kohtunik Kristina Väliste

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.