Kohtulahend

SÜÜDISTUS:

metamfetamiini ja PMMA sisaldavat pulbrit (milles oli 38 grammi puhast metamfetamiini). Sel viisil omandatud narkootilise aine müüs ta omakorda 28.11.2012. a, kella 18.44 ajal Tallinnas, xxxxxxxxx trepikojas tema suhtes kuritegu matkinud J R, kes narkootiliste aine omakorda 28.11.2012. a Põhja prefektuurile üle andis. Samuti omandas tema isikuna, kes oli varem toime pannud KarS 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo, täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult vastavalt eelnevale kokkuleppele I K ebaseaduslikult suures koguses erinevaid narkootilisi aineid: amfetamiini sisaldavat pulbrit, fentanüüli sisaldavat pulbrit, kanepit, metamfetamiini ja parametoksümetüülamfetamiini (PMMA) segu ning gammahüdroksübutüraati sisaldavat vedelikku. Osa omandatud narkootilistest ainetest andsid V. Volkovs ja I. Kotova ebaseaduslikult edasi nii tuvastatud kui tuvastamata isikutele. Nii andis V. Volkovs 30.01.2013. a Tallinnas, Linnamäe tee 47 asuva pandimaja juures I L üle kaks metamfetamiini ja PMMA-d sisaldavat tabletti kogukaaluga 0,56 grammi (milles oli omakorda 0,0063 grammi puhast metamfetamiini). I. Lipnikovile üleantud tabletid leiti ja võeti I. Lipnikovi valdusest ära 30.01.2013. a toimunud isiku läbivaatuse käigus. Osa I. Kotova ja V. Volkovsi poolt ühiselt omandatud narkootilistest ainetest kandis V. Volkovs endaga kaasas kuni 30.01.2013. a Tallinnas, Linnamäe tee 47 juures toimunud kahtlustatavana kinnipidamiseni. Nii leiti V. Volkovsi kahtlustatavana kinnipidamisel tema juurest 0,73 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (milles oli 0,13 grammi puhast amfetamiini) ja 11,08 grammi GHB-d sisaldavat vedelikku (milles oli 5,76 grammi puhast GHB-d). Ülejäänud narkootilisi aineid hoidsid V. Volkovs ja I. Kotova kuni 30.01.2013. a enda ühises elukohas Tallinnas, aadressil xxxxxxxxxx asuvas korteris, mil need korteri läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Nii leiti ja võeti 30.01.2013. a Tallinnas, aadressil xxxxxxxxxx asuvas korteris teostatud läbiotsimisel ära 2,724 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (milles oli 26,2 mg puhast fentanüüli), 0,37 grammi metamfetamiini ja PMMA-d sisaldavat pulbrit, 39 metamfetamiini ja PMMA-d sisaldavat tabletti massiga kogumassiga 10,84 grammi (milles oli 0,13 grammi puhast metamfetamiini) ja 0,10 grammi kanepi ja tubaka segu. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmisega grupis isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo, pani Vitalijs Volkovs toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

aastase katseaja jooksul. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrati ka kohustused. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust arvestati alates 30.01.2013.a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata. Sama kohtuotsusega mõistis kohus menetluskuludena Vitalijs Volkovsilt välja riigituludesse I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 800 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 391,20 eurot ja kriminaalasjas teostatud ekspertiiside kulud 1528,50 eurot. Kohus määras, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

APELLATSIOON:

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

protokolli vaidlustanud Vitalijs Volkovs ei ole. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus ei ole rikkunud kriminaalmenetlusõigust. 4.1 Samaaegselt apellatsioonis leiab Vitalijs Volkovs, et vääralt on temalt mõistetud välja ka menetluskulud. Kohtukolleegium, tutvunud apellatsiooniga selles osas, maakohtu otsuse ja toimiku materjalidega, leiab, et vaidlustatava kohtulahendi tühistamiseks menetluskulude väljamõistmise osas puudub alus. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kolleegium osundab esmalt asjaolule, et kuigi antud kriminaalasjas ei kajastu menetluskulude väljamõistmine sõlmitud kokkuleppes ja ka kohtuistungil ei ole prokurör peatunud eraldi menetluskulude küsimuses, ei ole tegemist kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisega ja seda järgneval põhjusel. Antud kriminaalasi saabus maakohtusse algselt üldmenetluses ning koostatud oli süüdistusakt, milles kirjas ka kriminaalmenetluse kulud p 10, seega olid kõik kohtumenetluse pooled teadlikud kriminaalmenetluse võimalikest kuludest ja hiljem asja arutamisega kokkuleppemenetluses ei olnud tegemist n.ö üllatusliku menetluskulude väljamõistmisega. Asjaolu, et tegemist ei olnud n.ö üllatusliku menetluskulude väljamõistmisega kinnitab ka kohtuistungi protokoll, millest nähtub, et kohtuistungil palus Vitalijs Volkovsi kaitsja välja mõista süüdistatavalt ainult need ekspertiisikulud, mis puudutavad konkreetselt Vitalijs Volkovsit. Nähtuvalt maakohtu otsusest on kohus nii ka toiminud ning välja mõistnud Vitalijs Volkovsilt ainult need ekspertiisikulud, mis puudutavad temale esitatud süüdistust. Ka on maakohus arvestanud KrMS § 180 lg 2 sätestatud, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Seega võib kohus ekspertiisikulude kindlaksmääramisel mitut süüdi mõistetavat isikut kohelda erinevalt mitte lähtuvalt sellest, kas ja kui suures ulatuses leiti ekspertiisi käigus konkreetsete isikute süüle viitavaid asjaolusid, vaid üksnes tulenevalt sellest, kui suur on isikute süü KarS § 56 tähenduses ja milline on süüdi mõistetavate varaline seis. Käesolevas asjas on süüdistatavate Vitalijs Volkovsi ja Irina Kotova süü suurus kolleegiumi hinnangul praktiliselt võrdne. Võrreldes Vitalijs Volkovsi ja Anna Seltšenkova süüd on Vitalijs Volkovsi süü suurem. Nii Vitalijs Volkovsil, Irina Kotoval ja Anna Seltšenkoval puudub töökoht. Sellistel asjaoludel ei saa ekspertiisi kulude jaotamisel, lähtudes KrMS § 180 lg 2 alusel süüdistatavate süüst ja varalisest seisust, eelistada ühte süüdistatavat teisele. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-11-120-12 toodud seisukohaga ning maakohus on õigustatult narkootilise ainete ja DNA ekspertiisi maksumused jaganud süüdistatavate vahel võrdselt. Kolleegium märgib, et käesoleval juhul ei ole süüdistatav Vitalijs Volkovs esitanud mingeid tõendeid enda varatuse kohta. Kohtukolleegium juhib Vitalijs Volkovs tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Vitalijs Volkovs ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Ainuüksi väide, et Vitalijs Volkovsil puudub töökoht, ei tõenda veel tema maksejõuetest. Süüdistatava väited maksejõuetusest on paljasõnalised ja tõendamata. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Vitalijs Volkovsil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule

kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis 3-1-1-105-12. Asjaolu, et isik peab kandma vangistust, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kolleegium a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks, kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega vangistuse ajal ning andnud süüdimõistetule seetõttu võimaluse tasuda menetluskulud aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kolleegium asub seisukohale, et kõik teostatud ekspertiisid olid vahetult teostatud tõendamisvajadusest lähtuvalt ning Vitalijs Volkovsil ei olnud maakohtus selles osas vastuväiteid, nagu ka tema kaitsjal. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et ka selles osas tuleb apellatsioon jätta rahuldamata.

isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis 3-1-1-10512. Asjaolu, et isik kannab karistust ja temalt on süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud välja menetluskulud, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kolleegium a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Samas on kohtukolleegiumi hinnangul maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega vangistuse ajal ning andnud süüdimõistetule seetõttu võimaluse tasuda menetluskulud aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Ka ei ole vähetähtis asjaolu, et maakohtu istungil on Eduard Gaiduk kinnitanud, et vabanemisel on temal olemas kindel töökoht ning vabaneb Eduard Gaiduk juba novembris 2013.a. Kolleegium asub seisukohale, et kõik teostatud ekspertiisid olid vahetult teostatud tõendamisvajadusest lähtuvalt ning Eduard Gaidukil ei olnud maakohtus selles osas vastuväiteid, nagu ka tema kaitsjal. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Orvi Tali

Ivi Kesküla

Malle Preimer

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.