1-13-9225
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja
31. oktoober 2013.a. Pärnu Maakohus Pärnu Kuninga tn kohtumaja, kirjalik menetlus
koht Kriminaalasja number
1-13-9225 (13250101842)
Kohtunik
Igor Pütsep
Prokuröri abi
Pille Juhkov
Kriminaalasi
N.N süüdistuses käskmenetluses
Süüdistatav
N.N
Kaitsja
Andres Simson
Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas:
KarS
§
järgi
Süüdi tunnistada N.N KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses (päevamäära suurus 3.20 eurot) s.o 480 eurot. KarS § 66 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 4 (nelja) kuu jooksul, igakordselt kuulub tasumisele 120 (sada kakskümmend) eurot. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, jättes 15.08.2013.a. kohtu poolt mõistetud karistuse 4 (neli) kuud vangistust täitmisele pööramata ja rahaline karistus viia täide iseseisvalt.
Välja mõista N.N-ilt riigi tuludesse menetluskuluna seoses teise astme kuriteo toimepanemisega KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 480 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, perekonnanimi 1-13-9225 menetluskulud“ Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 4100064858. Selgituseks märkida „nimi, perekonnanimi 1-13-9225 rahaline karistus“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6,7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasjas 13250101842 süüdistatakse N.N selles, et tema hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest sellega, et Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 21.05.2013.a. otsuse nr x-xx-xxxx alusel võeti N.N ’lt ära põhikaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks, karistus pöörati liiklusregistri poolt täitmisele ja omamata mootorsõiduki juhtimisõigust juhtis N.N 08.09.2013.a. kell 22.35 Pärnu linnas J.V.Jannseni x maja ees mootorsõidukit Volkswagen Touareg reg.märgiga xxx xxx. Seega tema, täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri abi tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses ( päevamäära suurus 3.20 eurot ) s.o 480 eurot. KarS § 66 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 4 (nelja) kuu jooksul, igakordselt kuulub tasumisele 120 eurot. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, jättes 15.08.2013.a. kohtu poolt mõistetud karistuse 4 (neli) kuud vangistust täitmisele pööramata ja rahaline karistus viia täide iseseisvalt. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. Kohus nõustub süüdistusaktis toodud kuriteo kvalifikatsiooniga. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on oma 12.06.2013.a otsuses asjas nr 3-1-1-46-13 asunud seisukohale, et kuna menetlusaluse isiku kaebuse korral arutab maakohus väärteoasja igal juhul tervikuna uuesti, tuleb asuda seisukohale, et maakohtu otsus asendab kohtuvälise menetleja otsuse isegi olukorras, kus maakohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt või tervikuna muutmata. Sellisel juhul tuleb isik lugeda väärteo eest karistatuks kohtuotsusega. Kui mootorsõidukit juhib isik, kellelt on mootorsõiduki
juhtimise õigus lisa- või põhikaristusena ära võetud kohtuotsusega, tuleb see tegu kvalifitseerida KarS § 329, mitte LS § 201 lg 2 järgi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohus leiab, et N.N-ile tuleb määrata rahaline karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav N.N rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses (päevamäära suurus 3.20 eurot) s.o 480 eurot. Ning KarS § 66 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 4 (nelja) kuu jooksul, igakordselt kuulub tasumisele 120 eurot. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 3,20 €. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 3,20 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb N.N-ilt riigi tuludesse menetluskuluna seoses teise astme kuriteo toimepanemisega KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha 480 €.
Igor Pütsep Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.