Kohtulahend

2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Valeri Rebonen vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Harju kriminaalhooldusosakonnale ja Valeri Rebonenile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 27.09.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Reboneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 25.02.2008.a kohtuotsusega tunnistati Valeri Rebonen süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 50 miinimumpäevamäära, s.o 2500 krooni. Samuti tunnistati Valeri Rebonen süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9; § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti talle KarS § 64, § 65 lg 2 alusel lõplikuks karistuseks 9 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 9 aastat 5 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.06.2007.a. Rahaline karistus 2500 krooni viiakse täide iseseisvalt. Harju Maakohtu 21.01.2010.a määrusega asendati V. Rebonenile Harju Maakohtu 25.02.2008.a otsusega mõistetud rahalise karistuse tasumata osa 2500 krooni, s.o 50 miinimumpäevamäära vangistusega 16 päeva. Harju Maakohtu 29.05.2013.a määrusega suurendati KrMS § 413, KarS § 65 alusel Valeri Rebonenile Harju Maakohtu 25.02.2008.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 9 aasta 5 kuu ja 10-päevast vangistust Harju Maakohtu 21.01.2010.a kohtumäärusega 1-07-12757 asenduskaristusena mõistetud 16-päevase vangistuse võrra ning liitkaristuseks Valeri Rebonenile kohtulahendite kogumis mõisteti 9 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 19.06.2007.a ja lõpp on 15.12.2016.a. Valeri Reboneni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Vangistuse ajal omandas kinnipeetav põhihariduse, osales sotsiaalprogrammides „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“. 16 kehtivat distsiplinaarkaristust. Peale vabanemist asub elama üksinda sõbranna poolt antavasse korterisse XXX, võimalik asuda tööle XXX OÜ-sse. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Valeri Reboneni kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemisel võimalik elama asuda aadressile XXX, korter kuulub kinnipeetava tuttavale, võimalus asuda tööle XXX OÜ-s. Valeri Rebonen taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Kelly Kruusimägi edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör nõustub Vangla hinnanguga kinnipeetava käitumisele ja ohtlikkusele ning toetab Valeri Reboneni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Valeri Rebonenil on olemas kindel elukoht ning pärast võimalikku vabanemist on tal võimalik tööle asuda XXX OÜ-sse. Elu- ja töökoha olemasolu viitavad võimalusele teenida elatist seaduslikul teel ning need soodustavad ka ühiskonda resotsialiseerumist. Tema suhtlusringkonda kuulub ka seaduskuulekaid ning toetavaid inimesi, kes saaksid tema ühiskonda sulandumist soodustada. Kriminaalhooldusesse suhtub V. Rebonen positiivselt, mõistab kriminaalhoolduse kasulikkust ja ei ole varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Eelnevat silmas pidades on alust arvata, et V. Rebonen suudab asuda seaduskuulekalt tööle ning resotsialiseeruda ühiskonda. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 38% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 27%. Ülaltoodud põhjustel nõustub prokuratuur Vangla hinnanguga ja toetab Valeri Reboneni tingimisi ennetähtaegset vabastamist Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud V. Reboneni arvamuse, leiab, et V. Reboneni võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Reboneni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korda ning praegust karistust kannab liitkaristusena kelmuse, varguste, röövimise ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, on V. Rebonen talle viimase kohtuotsusega mõistetud vangistusest ära kandnud üle 6 aasta vangistust ning tema käitumist vangistuses viimasel ajal saab pidada positiivseks, kuna kehtivaid distsiplinaarkaristusi V. Rebonenil ei ole. Vangla materjalide kohaselt on kinnipeetaval küll 16 kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid neist viimane oli 05.10.2012.a, s.o üle aasta tagasi, mistõttu ei ole karistused enam ka kehtivad. Seega võib väita, et V. Rebonen on käesolevaks ajaks mõistnud reeglite täitmise vajalikkust ning vangistuses viibitud aeg on mõjunud talle distsiplineerivalt ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. V. Reboneni püüdlusi jätkata oma elu edaspidi õiguskuulekalt kinnitab tema osalus sotsiaalprogrammides „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, samuti põhihariduse omandamine vangistuse ajal. Kohtu hinnangul võimaldab V. Reboneni tingimisi ennetähtaegne vabastamine katseajaga kuni 15.12.2016.a kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas V. Rebonenile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elu- ja töökoht, seega püsiv sissetulek, samuti lähedaste toetus, mis samuti aitavad kohtu hinnangul kaasa V. Reboneni edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. V. Reboneni ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti Vangla, märkides, kriminaalhooldusesse suhtub V. Rebonen positiivselt, saab aru selle kasulikkusest ning varasemalt nõudeid rikkunud ei ole, soovib elada seaduskuulekalt ning olla eeskujuks lapsele. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.