Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2013, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-10022
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 9. oktoobri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu P.P määruskaebus
Jätta Viru Maakohtu 9. oktoobri 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu P.P määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Tartu Maakohtu 09.10.2013 määrusega jäeti süüdimõistetu taotlus rahuldamata.
3.1 Kohus märkis, et 15.07.2013 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 05.07.2013,2), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 391 lg 1 sõnastust. Võrreldes varem kehtinud sõnastusega on KarS § 391 lg-st 1 jäetud välja väärteoprejuditsioon, st korduvalt väikeses koguses toimepandud salakaubavedu ei ole enam kuritegu. Järelikult on tegemist muudatusega, mis välistab osaliselt teo kriminaalkorras
karistatavuse. Sama seadusega täiendati alates 15.07.2013 karistusseadustiku rakendamise seadust §-ga 332, mille kohaselt kohaldatakse karistusseadustiku § 391 lõike 1 15.07.2013 jõustunud redaktsiooni tagasiulatuvalt isikule, kes on enne 15.07.2013 nimetatud sätte alusel süüdi mõistetud ja kes kannab vangistust. Muudatuse tagasiulatuv mõju on piiritletud üksnes nende süüdimõistetutega, kes kannavad käesoleval hetkel KarS 391 lg 1 alusel reaalset vangistust. P.P sellele kriteeriumile ei vasta, kuna tema puhul asendati vangistus üldkasuliku tööga. 3.2 Maakohus tugines oma määruses Riigikohtu lahenditele (3-4-1-19-07 p 23; 3-1-3-10-02), milles Riigikohus on viidanud, et PS § 12 lg 1 ja 23 lg 2 teises lauses sätestatud põhiõigused ei ole piiramatud. Tegemist on ilma seadusereservatsioonita põhiõigustega, mille piiramise õigustusena saavad arvesse tulla teised põhiõigused, aga ka põhiseaduslikud väärtused, näiteks kohtusüsteemi efektiivne toimimine, karistusotsuse seadusjõud, õiguskindlus ja õigusrahu. Teatud juhtudel võivad teised põhiõigused või põhiseaduslikud väärtused kaaluda osaliselt või täielikult üles PS § 12 lg 1 esimesest lausest ja § 23 lg 2 teisest lausest tuleneva süüdimõistetu õiguse sellele, et tema olukord viidaks kooskõlla pärast õiguserikkumise toimepanemist kehtima hakanud leebema seadusega. Sellistel puhkudel võib seadusandja näha ette, et leebemat seadust kohaldatakse juba süüdimõistetud isikute suhtes üksnes piiratud ulatuses või ei kohaldata seda üldse, kitsendades nii süüdimõistetute teatud kategooriate põhiõigust saada osa leebema karistusseaduse tagasiulatuvast mõjust.
põhjendatud. Samas üldkasulik töö vangistuse asendusvormina ei ole ringkonnakohtu hinnangul nii oluline riive põhiõigustele, et see peaks tingima isiku rehabiliteerimise. Nagu maakohtu määrus ka kajastab, siis süüdimõistetu põhiõiguste riivet võib õigustada nt kohtusüsteemi efektiivne toimimine, karistusotsuse seadusjõud, õiguskindlus ja õigusrahu. Nendel põhiseaduslikel väärtustel on käesolevas asjas võrdsuspõhiõiguse riive ja seaduse tagasiulatuva mõju piiramine põhjendatud. Tuleb märkida, et KarS § 391 lg 1 uue redaktsiooni kohaldamine kõikide süüdimõistetute suhtes, kelle olukorda muudatustega leevendati, annaks väära signaali, nagu suhtuks riik teo toimepanemisse õigustavalt ning samuti riivaks see ühiskonna õiglustunnet. Sellest johtuvalt P.P määruskaebus rahuldamisele ei kuulu.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.