Kohtulahend

et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Tema suhtes koostati väärteoprotokoll ja lubati tal minna. Samuti kinnitab ütlusi selles, et juhtimisõiguseta juhtis mootorsõidukit ka 16.07. olles eelnevalt tarvitanud ka pudeli õlut. Samuti koostati selle juhtumi kohta väärteoprotokoll. Kahetseb juhtunut. Lisab kohtuistungil, et koos elukaaslasega kasvatab kolme alaealist last. Töötab alaliselt Soome Vabariigis. Kriminaalhooldajaga on kokkulepe töötamiseks Soomes ja iga kolme nädala pärast on oma elukohas ja täidab ÜKT tunde. Ta on muutnud oma suhtumist elusse ja käib ka arsti juures end ravimas. Soomes töötamisega püüab end ja peret majanduslikult paremaks muuta. Süüdistatava süü on peale tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist 16.10.2012 kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, väärteoprotokolliga selles, et S.H juhtis 25.02.2013 ja 16.07.2013 mootorsõidukit juhtimisõiguseta ja väärteo lõpetamise määrusega, Maanteeameti teatega selles, et kohtuotsusega S.H-lt võetud mootorsõiduki juhtimisõigus alates 01.11.2012 kuni 31.08.2013 / t.l 2 – 4, 5, 8, 15 – 18, 47, 55 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras karistatust, ÜKT tundide täitmise ajal kohtuotsusega lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise perioodi ajal kahel korral teadlikult selle nõude eiramist ja viimasel juhtumil ka mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes ( väljahingatavas õhus lõplik alkoholijoove 0,56 mg/l kohta ), kohaldatud ÜKT tundide täitmist üheksa kuu jooksul natuke üle kolmandiku, temale mõistetud karistusena vangistuse asendamist tingimisi katseajaga, kuid nõuete eiramise ajal uue tahtliku kuriteo toimepanemist ja järjekordse karistusena mõistetud vangistuse asendamist ÜKT-ga. Lubadust positiivsete järelduste tegemisel. Süüdistatava ütluste kohaselt omab Soome Vabariigis töökohta, ja kriminaalhooldaja täiendava ettekande kohaselt on täitnud 285 ÜKT tundi. Peres kasvab kolm alaealist last. Süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb juhtunut. Kohus leiab vajaduse tema karistamist rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada S.H KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 270 miinimumpäevamäära s.o. 864.00 eurot, Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks rahaline karistus 180 miinimumpäevamäära s.o. 576.00 eurot. 2 S.H suhtes mõistetud karistus Viru Maakohtu poolt 16.10.2012 kohtuotsusega jätta iseseisvaks täitmiseks 3 Välja mõista S.H-lt sundraha 480.00 eurot riigieelarve tuludesse 4 Välja mõista S.H-lt kaitsjatasu 163.20 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.