Kohtulahend

-

-

varastas meesterahvas hetk tagasi neile kuuluva samovari. Järgnes talle Vene tn, pidas isiku kinni. Isik tassis nende samovari. Meesterahvas osutas vastupanu. Andis meesterahva politseile üle. Samovar oli saanud kahjustada. Korpusel oli mõlk (lk 2-4); 06.09.2013 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille kohaselt on vaatlusega muuhulgas tuvastatud, et samovari ühe käepideme all on mõlk (lk 13-16); tunnistaja XXXütlused, mille kohaselt oli 05.09.2013 kella 17.00 ajal tööl Tallinnas Pühavaimu 7 asuvas restoranis. Kuulis terrassil metalli kriipimise heli. Nägi, et üks meesterahvas jookseb restoranist välja, hoides käes restoranile kuuluvat samovari. Juhataja jooksis meesterahvale järele (lk 17-18); tunnistaja XXXütlused, mille kohaselt 05.09.2013 kella 17.00 ajal kõndis mööda Vene tänavat Raekoja platsi suunas, kui nägi ühte meesterahvast, kes hoidis midagi käes, kadus pargitud autode taha. Tema järel jooksis teine meesterahvas. Lähenedes neile nägi, et samovari käes hoidnud mees on pikali maas ning tema järele jooksnud mees hoiab teda kinni. Kutsus kohale politsei (lk 19-20); isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt on Z.H KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 05.09.2013.a kell 17.24 aadressil Vene 19, Tallinn. Kinnipidamisel võeti Z.H-lt ära samovar (lk 21); Isiku ja asjade läbivaatuse protokoll (05.09.2013), millest nähtub, et Z.H-lt võeti hoiule mh samovar (lk 22); Z.H kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt 05.09.2013 oli õhtupoole vanalinnas. Möödus arvatavasti mingisugusest restoranist, väljas olid lauad. Laudade kõrval oli pink, mille peal oli samovar. Otsustas samovari varastada, et see hiljem maha müüa. Võttis samovari, liikus sellega edasi. Keegi võttis temast kinni, lükkas maha, hakkas lööma. Samovar kukkus ka maha. Toimetati politseijaoskonda.

Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Z.H süü 05.09.2013 episoodis on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega: Z.H tunnistas, et viibis 05.09.2013 õhtul vanalinnas, võttis ühe restorani pingi pealt õuest samovari. Liikus edasi, kui keegi temast kinni haaras ja maha lükkas. Samovar kukkus samuti maha. Teo aset leidmist ja süüdistatava ütlusi kinnitavad ka kannatanu esindaja XXXütlused, mille kohaselt 05.09.2013 kella 17 paiku pidas kinni meesterahva, kes Ulvi Köögi terrassilt aadressil Pühavaimu 7, Tallinn varastas nende samovari. Samovar sai kahjustada, korpusel oli mõlk. Süüdistatava ja kannatanu esindaja ütlusi kinnitavad ka tunnistaja XXXütlused, mille kohaselt 05.09.2013 kella 17 ajal nägi, et üks meesterahvas jooksis restoranist välja neile kuuluva samovariga. Juhataja jooksis meesterahvale järele. Süüdistatava, kannatanu esindaja ja tunnistaja ütlusi kinnitavad ka tunnistaja XXXütlused, mille kohaselt 05.09.2013 kella 17 ajal kõndides Vene tänaval nägi kahte meesterahvast, kellest üks, kes hoidis samovari käes oli maas pikali ja tema järel jooksnud mees hoidis teda kinni. Varguse toimumise fakti ja selle toimepanemist Z.H poolt kinnitab ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja ning isiku ja asjade läbivaatuse protokoll, mille kohaselt võeti Z.H-lt tema kinnipidamisel ära samovar. Süüdistatava, tunnistajate ja kannatanu esindaja ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (lk 13-16). Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava, kannatanu esindaja, tunnistajate kokkulangevate ütlustega ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, isiku ja asjade läbivaatuse protokolli ja asitõendi vaatlusprotokolliga tõendamist leidnud Z.H poolt võõra vallasasja (samovar) äravõtmise katse.

Karistusregistri teatisest (lk 31–33; 43-46) ja kohtuotsusest (lk 38-39) nähtub, et Z.H on eelnevalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh korduvalt varavastaste

kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati Z.H Harju Maakohtu 11.07.2011.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja KarS § 200 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Samuti on isikut korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud, sh viimati 20.06.2013.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel määrati rahatrahv 100 eurot (lk 36) ja 24.08.2013.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel määrati rahatrahv 40 eurot (lk 37). Määratud rahatrahvid on tasumata. Käesoleva kriminaalasja esemeks on samuti varguse katse episood. Seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Z.H tegevus 05.09.2013 episoodis tuleb kvalifitseerida kui avalikult, kuid vägivalda kasutamata võõra vallasasja äravõtmine. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemise ajal ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 3. trükk. Juura, 2009, lk 537). Nähtuvalt tunnistaja XXX ütlustest nägi ta ühte meesterahvast, kes hoidis käes samovari ja kelle järel jooksis teine meesterahvas. Tunnistaja XXX nägi Z.H poolt toime pandud samovari vargust pealt, teatades sellest koheselt Nikolay Sekachevile, kes asus Z.H jälitama. Süüdistatav Z.H on ka ise andnud ütlused, mille kohaselt möödus kohast, mis tundus tema jaoks olevat mingi restoran, kust ta otsustas varastada pingi peal oleva samovari. Sellega edasi liikudes peeti ta ühe meesterahva poolt kinni. Seega on tõendamist leidnud, et samovari vargus on toime pandud tunnistajate ja kannatanu esindaja nähes ning Z.H sai aru, et tema teo õigusvastasusest said aru ka teised süüteokohal ja vahetus läheduses viibivad isikud. Z.H võis algselt olla soov panna toime salajane vargus, kuid olukorras, kus pärast varguse ilmsiks tulekut otsustas ta varastatud samovariga põgeneda, kasvas salajane varguse üle avalikuks varguseks. Z.H objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttis pingi pealt samovari, varguse avastamise järel üritas koos samovariga põgeneda – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti kannatanu esindaja XXX poolt kinni, seega on kuritegu on toime pandud kavatsetult. Z.H tegevus varguse katse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 järgi, kui avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.

mõistmisel arvestab kohus

KarS § 199 lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Z.H karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Kohus arvestab sooritatud ühte episoodi, seda, et Z.H on eelnevalt kriminaalkorras ja väärteokorras korduvalt karistatud (lk 31-33; 43-46), süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks. Z.H karistati viimati Harju Maakohtu 11.07.2011 otsusega vangistusega 2 aastat. Z.H vabanes kinnipidamisasutusest 07.06.2013. Kõigest mõne nädala möödudes on Z.H väärteokorras karistatud 20.06.2013 KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 100 eurot (lk 36). Samuti on Z.H väärteokorras karistatud 24.08.2013 KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 40 eurot (lk 37). Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteo toime kavatsetult, samuti puudub tal reaalne sissetulek ja tegemist on isikuga, kes vaatamata metadoonravile tarvitab jätkuvalt narkootilisi aineid. Ka menetlusesemeks

oleva kuriteo toimepanemise ajal oli süüdsitatav enda sõnade kohaselt tarvitanud narkootikume ning kuritegu pandi ilmselgelt toime soovist saada raha uute narkootikumide ostmiseks. Kohus on seisukohal, et kõigest eelnevalt johtuvalt ei ole süüdistatava puhul tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Karistusregistri andmetel (lk 31-33; 43-46) on süüdistataval kõik määratud rahatrahvid tasumata. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Z.H edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Z.H puhul ei ole põhjendatud kergema karistusliigi - rahaline karistus – kohaldamine ning isikut tuleb karistada sanktsiooni alammäära lähedase reaalse vangistusega seitse kuud. Ulvi Köök OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 50 eurot (samovari parandamise maksumus, lk 12). Süüdistatav tsiviilhagi kohtuistungil õigeks ei võtnud, kuivõrd eitas kahju tekkimist. Kannatanu esindaja XXX selgitas kohtuistungil, et samovari parandamine läks 50 eurot. Vesi oli varastamise hetkel samovaris, samovar oli raske ja seepärast tuligi käepide ära, kui samovar maha kukkus. Samovari parandamise maksumust 50 eurot kinnitab ka arve-müügitšekk (lk 10). Süüdistatav on ka ise tunnistanud, et samovar kukkus maha (lk 23-25). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, tutvunud samovari parandamise maksumuse osas esitatud arve-müügitšekiga ja asitõendi fototabeliga, kuulanud ära kannatanu esindaja selgitused, asub seisukohale, et Ulvi Köök OÜ tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Eelnevalt on tõendatud, et kuriteo pani toime Z.H ja fototabel kinnitab kannatanu ütlusi, et samovar oli mõlkis. Samuti on eluliselt usutav, et samovar läks mõlki siis kui Z.H enda kinnipidamisel koos samovariga maha kukkus, mistõttu on varaline kahju tekkinud süüdistatava Z.H käitumise tulemusena. KrMS § 310 lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb varaline kahju süüdistatavalt Z.H-lt tsiviilhagi 50 euro ulatuses välja mõista kannatanu Ulvi Köök OÜ kasuks. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest, toimiku koopia tegemise kulust ja sundrahast. Sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest on Z.H kaitsja Leelo Viil e-posti teel kohtule 28.10.2013 kell 10:57 saadetud kirjas teada andnud, et ei saa osaleda 29.10.2013 toimuval kohtuistungil Liivalaia kohtumajas, kuivõrd on Pärnus üldmenetluses. Teda asendab kaitsja Riine Lumiste. 28.10.2013 kell 17:27 on kaitsja Leelo Viil kohtule saatnud uue e-kirja, et osaleb siiski ise 29.10.2013 toimuval istungil. Kaitsja Leelo Viili poolt määratud asenduskaitsja Riine Lumiste oli vahepeal jõudnud toimikuga tutvuda ning esitas kohtule ka ettevalmistustasu summas 24 eurot. Kuivõrd kaitsja Leelo Viil osales kohtuistungil siiski ise ning esitas kaitsetasu taotluse, mis koosnes samuti ettevalmistustasust, mille kohus ka osaliselt rahuldas, leiab kohus, et süüdistatav Z.H-lt ei ole põhjendatud kaitsja Riine Lumiste ettevalmistustasu summas 24 euro väljamõistmine ning see tuleb jätta riigi kanda. Ühtlasi peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude hüvitamise osas KrMS § 424 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei

kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes KrMS § 306, 310, 311-313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.H KarS § 199 lg 2p 5, 9 – 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 7 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 4 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamisaeg 05.09.13-06.09.13 s.o 2 päeva karistusaja hulka. Kandmisel kuuluvaks karistuseks on 4 kuud ja 18 päeva vangistust Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Z.H-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 5 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot, koopiakulud 0.45 eurot. Kaitsetasu, koopiakulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kohustada Z.H tasuma sundraha, koopiakulud ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Ülejäänud kaitsetasu jätta riigi kanda Välja mõista Z.H-lt Ulvi Köök OÜ (XXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 50 eurot. Asitõendid Samovar jätta OÜ-le Ulvi Köök Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 15.11.2013 Kohtunik Liina Pohlak

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.