1-13-8888
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kohtunik
Ene Muts
Kohtuistungi sekretär
Mari Jürgenson
Prokurör
Liane Peets
Kriminaalasja number
1-13-8888 (11260105068)
Kriminaalasi Süüdistatav
M.N süüdistuses KarS § 169, § 215 lg 1 ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses M.N isikukood: XXX, elukoht: XXXX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral: - 03.06.2008. a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 3 kuud, mis KarS § 69 alusel asendati 160 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 6 kuud ja lisakaristusega, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks; üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendati Tartu Maakohtu määrusega kuni 30.04.2009. a; - 02.06.2009. a Tartu Maakohtu otsusega KarS 118 p 1 järgi KarS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 8 kuud, KarS § 74 lg 2 alusel osaliselt tingimisi vabastatud ära kantud karistusest 6 kuud vangistust (03.08.2009-02.02.2010 Murru vanglas), kandmata karistus 1 aasta 8 kuud 3 päeva katseajaga 2 aastat; väärteomenetluses karistatud 4-l korral Tõkend – elukohast lahkumise keeld - kohaldatud 20.09.2013. a määrusega
Kaitsja
vandeadvokaat Anu Pärtel juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5
Süüdi tunnistada M.N KarS § 169 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Süüdi tunnistada M.N KarS § 215 lg 1 ja § 424 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista M.N liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada M.N-ile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 02.06.2009. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu ja 3 (kolme) päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu 3 (kolm) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates M.N karistuse kandmisele ilmumise päevast. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada M.N karistuse kandmisele ilmumisel. Vastavalt KrMS § 128 lg 1 ja 2 seisneb elukohast lahkumise keeld süüdistatava kohustuses mitte lahkuda oma elukohast ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. Luba tuleb küsida Tartu Maakohtult. Tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127, § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista M.N-ilt 350 (kolmsada viiskümmend) eurot A.K. kasuks tasumisega A.K. arveldusarvele nr XXX (Swedbank). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada sõiduauto BMW 316i registreerimisnumbriga XXX , VINkood: WBACXA11090AJ14228, seaduslikule valdajale A.K. le ja kohtuotsuse jõustumisel vabastada sõiduks asitõendi staatusest. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista M.N-ilt 276 (kakssada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (SEB pank), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank), viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-13-8888 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 300 (kolmsada) eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule.
Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab M.N-ilt on 18.12.2009 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega nr 2-09-47620 välja mõistetud M.K. kasuks igakuine elatusraha 2175 krooni, s o 139,01 eurot, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatus kuupalga alammäära poeg V,K,, isikukood XXX, ülalpidamiseks alates 11.09.2009 kuni V.K. täisealiseks saamiseni, s o XXX M.N-ilt on 18.12.2009 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega nr 2-09-47111 välja mõistetud M.K. kasuks igakuine elatusraha 2175 krooni, s o 139,01 eurot, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatus kuupalga alammäära alates 11.09.2009 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. M.N ei ole oma saadud sissetulekutelt alates 18.09.2009.a. vabatahtlikult elatist maksnud, hoidudes sellega kuritahtlikult kõrvale kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest vanemana. M.N ajavahemikul 18.12.2009.a - aprill 2010.a, ajavahemikul juuni 2010.a - juuli 2010.a., ajavahemikul september 2010.a – oktoober 2010.a; ajavahemikul aprill 2011.a – jaanuar 2012.a on kuritahtlikult, Mis seisnes selles, et V.K. omas eelnimetatud ajavahemikul töökohta ja sissetulekuid, kõrvale hoidnud Tartu Maakohtu 18.12.2009.a. kohtuotsusega nr 2-09-47074 M.K. kasuks väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest oma alaealiste lapse V.K. (sünd XXX.a) ülalpidamiseks 2175 krooni (ehk 139,01 eurot) kuus V.K. täisealiseks saamiseni, s o XXX.a. Elatise võlgnevus seisuga XXX a. moodustab 3116,07 eurot. M.N ajavahemikul 18.12.2009.a - aprill 2010.a on kuritahtlikult, mis seisnes selles, et M.N omas eelnimetatud ajavahemikul töökohta ja sissetulekuid, kõrvale hoidnud Tartu Maakohtu 18.12.2009.a. kohtuotsusega nr 2-09-47111 M.K. kasuks väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest 2175 krooni (ehk 139,01 eurot) kuus alates 11.09.2009 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Elatise võlgnevus seisuga 14.11.2011a. moodustab 296,61eurot. Kuriteo kvalifikatsioon KarS § 169 järgi. M.N, olles alkoholijoobes, 26.07.2013.a kella 21.00 – 23.00 vahel võttis omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita Valga maakonnas Palupera vallas Neeruti külas Mäeotsa korterelamu eest A.K. kasutuses oleva rohelist värvi mootorsõiduki BMW 316i reg nr XXX , millega sõitis Otepää vallas Maaritsa – Otepää maanteel ning põhjustas Valga mk Otepää vallas Maaritsa – Otepää maantee 13,28 km liiklusõnnetuse. A.K. le tekitas sõiduki omavolilise kasutamise ja liiklusõnnetuse põhjustamisega 350 euro suuruse varalise kahju. Kuriteo kvalifikatsioon KarS § 215 lg 1 järgi. M.N 26.07.2013.a kella 21.00 – 23.00 vahel juhtis Valga mk Palupera vallas Neeruti külas Mäeotsa korterelamu juurest suunaga Valga mk Otepää valla suunas, mootorsõidukit BMW 316i reg nr XXX seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,02 mg/l, võttes
arvesse laiendmääramatust 0,10 mg/l, siis lugeda lõplikuks tulemiks 0,92 mg/l. Mõõtmine toimus Dräger Alcotest 7110 MK III EST ARAF – 0033. Kuriteo kvalifikatsioon KarS § 424 järgi.
Kokkuleppe sisu Karistusseadustiku § 169 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Karistusseadustiku § 215 lg 1 ja § 424 järgi toimepandud kuritegude eest taotleb prokurör KarS § 63 lg 1 alusel süüdistatavale kohtus karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistuskaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada M.N-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.06.2009.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 8 kuud 3 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu 3 (kolm) päeva vangistust. Tsiviilhagi ja selle lahendamine. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: võlgnevus kannatanu M.K. le perioodil 18.12.2009 kuni XXX . a on 3116,07 eurot, võlgnevus kannatanu M.K. perioodil 18.12.2009 kuni XXX a on 296,61 eurot; varaline kahju kannatanu A.K. le 350 eurot. Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi A.K. 350 euro nõudes (tl 133-134). M.N tunnistas tsiviilnõuet. TsMS § 440 lg 1 järgi kuulub hagi õigeksvõtul põhinev tsiviilnõue rahuldamisele. VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb välja mõista M.N-ilt kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu A.K. le 350 eurot, mis kanda arveldusarvele nr XXX Swedbank.
Asitõend ja selle suhtes kohaldatav abinõu. Kriminaalasjas on asitõendiks sõiduauto BMW 316i registreerimisnumbriga XXX , VINkood: WBACXA11090AJ14228. Asitõendi vaatluse järel on sõiduk jäetud Valga linnas Võnnu 31a territooriumile. Vaidlust ei ole selles, et enne kuriteosündmust oli sõiduki seaduslik valdaja A.K.. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb sõiduk tagastada seaduslikule valdajale ja vabastada asitõendi staatusest. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 480.- eurot.
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjale makstud kohtueelses menetluses advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest kokku 96.- eurot. Menetluskulude summa on 576.- eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. M.N elatusallikaks on juhutööd. Tal ei ole vara ning on suured võlgnevused. Sellest tuleneva majandusliku olukorra tõttu ja arvestades resotsialiseerumisvõimalusi jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda. Riigi kanda jääb 300 eurot sundrahast.
Ene Muts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.