Kokkuleppemenetluses Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.oktoobril 2013. a Tartu kohtumajas
Kriminaalasja number
1-13-9356
Kohtunik
Peet Teidearu
Sekretär
Evelin Laansalu
Prokurör
Margit Pärn
Kriminaalasi
P.L-i süüdistus KarS § 424 järgi kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid
Süüdistatav
P.L Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras kehtivaid karistusi 1 väärtegude eest karistamata (arhiveeritud) Isik tuvastatud: XXX
Kaitsja
Marko Paabumets riigi õigusabi korras
Juhindudes KrMS § 180, § 179 § 2561 – 256 5, kohus
otsustas: Süüdi tunnistada P.L KarS § 424- järgses kuriteos ja mõista P.L-ile karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 17.-18.10.2013.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista P.L-ile 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu P.L ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu P.L kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et P.L on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema liiklusohutuse alases sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta P.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. P.L viia juhiload ARK –i hoiule viie päeva möödudes kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud KrMS § 180 lg. 1, § 2565 lg.2 alusel välja mõista P.L-ilt riigituludesse pool sundraha 240 (kakssada nelikümmend ) eurot , kaitsjatasu 72(seitsekümmend kaks) eurot. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti
kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kokkulepe /sõlmitud 18.10.2013 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris/ Kuriteo asjaolud: P.L süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 17.10.2013.a. kella 19.50 paiku Tartu maakonnas Võnnu vallas Hammaste-Rasina tee 1.kilomeetril mootorsõidukit Nissan Sunny registreerimismärgiga XXX. Sellega pani P.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.L-ile karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 17.-18.10.2013.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 7) elama kohtu määratud alalises elukohas; 8) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 9) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 10) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 11) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 12) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et isik on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema liiklusohutuse alases sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta P.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kohus arutas süüdistust kiirmenetluses, selgitades P.L-ile tema menetluslikke õigusi. Prokurör Margit Pärn avaldas kokkuleppe ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, selgitas karistuse kujunemist. Kohtuistungil oli P.L nõus kiirmenetluse ning kokkuleppemenetluse kohaldamisega ning kinnitas , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav, kokkulepe vastab tema tahtele ja ta jäi kohtus selle kokkuleppe juurde. Kaitsja Marko Paabumets jäi tema osalusel sõlmitud kokkuleppe juurde; kinnitas kokkuleppemenetluse seaduslikkust ning kokkuleppe vastavust kaitsealuse tahtele. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav P.L väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetluse ja kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. P.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele; samuti kohaldada vastavuses kokkuleppega lisakaristust. Kohtunik nõustub valitud karistuse liigi ja määraga, karistusest tingimisi vabastamisega, lisakaristuse kohaldamisega KrMS § 180 lg. 1, § 256 5 lg.2 alusel välja mõista P.L-ilt riigituludesse pool sundrahast, s.o. 240 eurot , kaitsjatasu kokku 72 eurot. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.