lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-7737/40

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 17.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-7737/40
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
17.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
921
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-7737/13Viru Maakohus Narva kohtumaja15.10.20121-12-7737/26Viru Maakohus Narva kohtumaja11.09.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-7737

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 11. septembri 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Georg Martin, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 11. septembri 2013 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 15.10.2012 otsusega tunnistati Georg Martin süüdi KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja G. Martinit karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Georg Martin ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseajaks määrati 18 kuud ning katseaja alguseks 15.10.2012.
2.
02.08.2013 saabus Viru Maakohtusse erakorraline ettekanne G. Martini suhtes ettepanekuga pöörata karistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. 2.1 Erakorralisest ettekandest nähtub, et G. Martin ei ilmunud kriminaalhooldaja poolt määratud registreerimisele 03.07.2013, 12.07.2013 ja 17.07.2013. Ta ei helistanud ega teatanud ilmumise võimatusest. Kuni 03.07.2013 on G. Martin ühel korral hilinenud registreerimisele: 24.04.2013. Hooldusalune seletas seda asjaoluga, et ta oli haige. 2.2 Samuti ei ela G. Martin kohtu kindlaksmääratud elukohas ega ole taotlenud luba elukohast lahkumiseks. G. Martinile on saadetud kaks kutset. Tähtkiri jäi kriminaalhooldusaluse poolt välja

nõudmata, kutse tuli tagasi talitusse märkega - tähtaja möödumisel. 19.07.2013 teostati kodukülastus aadressil XXX , kus kohtu määratud alalises kohas peaks hooldusalune G. Martin elama. Ust kriminaalhooldusametnikule ei avatud. Toimus vestlus ühiselamu korrapidajaga ja komandandiga, kes teatasid, et G. Martin ei ela sellel aadressil alates juulist 2013. Üürileping temaga on lõpetatud seoses võlgnevustega.

3.Viru Maakohtu 16.08.2013 määrusega kuulutati G. Martin tagaotsitavaks. 10.09.2013 peeti G. Martin kinni ning 11.09.2013 arutas Viru Maakohus kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet.
4.Viru Maakohtu 11.09.2013 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ning G. Martinile Viru Maakohtu 15.10.2012 otsusega mõistetud 4 kuud vangistust pöörati täitmisele.
5.G. Martin esitas maakohtu määrusele kaebuse, milles eitab käitumiskontrollnõuete rikkumist. Enda sõnul ei teadnud G. Martin, et 12.07.2013 ja 17.07.2013 toimus registreerimine kriminaalhooldaja juures. Teda ei teavitatud sellest, kuigi kriminaalhooldajal on telefoninumber olemas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et G. Martini karistus tuleb täitmisele pöörata.
7.Toimikumaterjalidest tulenevalt on kohtuasjas leidnud tuvastamist, et süüdimõistetu G. Martin on rikkunud KarS § 75 lg 1 p 1, 2 ja 5 sätestatud kontrollnõudeid. Seega esineb KarS § 74 lg 4 kohaselt alus G. Martinile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Kuna KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima.
8.Maakohus tuvastas, et G. Martin ei elanud kohtu määratud alalises elukohas ega olnud taotlenud luba elukohast lahkumiseks. Maakohtu istungil avaldas süüdimõistetu kolimise kohta, et „ma ei mõelnud selle (elukoha vahetamiseks taotluse esitamise) üle ... ma ütlesin, et ma kolin ühiselamust ära ... ma ei teadnud, et pidin mingi taotluse kirjutama“ (tl 108 pöördel). Ometi nähtub Viru Maakohtu 15.10.2012 otsuse resolutiivosast sõnaselgelt G. Martini suhtes kohaldatud kontrollnõuded – elada alalises elukohas (KarS § 75 lg 1 p 1) ning elukoha vahetamiseks saada kriminaalhooldusametnikult luba (KarS § 75 lg 1 p 5). Lühimenetluse kohtuistungi protokollis seisab, et kohtuotsuse sisu on kohtunik selgitanud (tl 65). Erakorralises ettekandes on kriminaalhooldusametnik toonud välja, et esmakohtumisel 07.11.2012 selgitas kriminaalhooldaja G. Martinile tema õigusi ja kohustusi (tl 83 pöördel). Järelikult oli G. Martin kahtlemata teadlik kontrollnõuete sisust ning ka nende rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest. Sellegipoolest on ta vahetanud elukohta ega ole taotlenud selleks kriminaalhooldusametnikult vastavat luba. Vangistuse täitmisele pööramise menetluse käigus pole süüdimõistetu toonud esile ühtegi mõjuvat asjaolu kontrollnõuete rikkumise vabandatavuseks. 8.1 Ka on G. Martin rikkunud korduvalt registreerimiskohustust (kuupäevadel 03.07.2013, 12.07.2013 ja 17.07.2013). Määruskaebuses väidab G. Martin, et 12.07.2013 ja 17.07.2013 registreerimistest ei olnud talle teada antud. Nii see siiski ei ole, kuna asja materjalidest nähtuvalt on G. Martini elukohta (Viru 3-506, Narva) saadetud 08.07.2013 ja 12.07.2013 kutsed kriminaalhooldusametniku vastuvõtule vastavalt 12.07.2013 ja 17.07.2013 (tl 86-87). Kutseid

G. Martin kätte ei saanud, sest ta oli selleks ajaks vahetanud kriminaalhooldusametniku teadmata elukohta. Süüdimõistetu elukoha vahetus aga ei õigusta seda, et ta ei saanud kutseid kätte ega teadnud seetõttu konkreetsetest registreerimise kuupäevadest, kuna elukoha vahetuseks puudus tal nõutud luba kriminaalhooldusametnikult. Kutsete mittekättesaamise riski kandis ringkonnakohtu hinnangul G. Martin ise. Veel juhib kohus tähelepanu asjaolule, et G. Martini sõnul ei ilmunud ta 03.07.2013 registreerimisele, sest viibis traumaga haiglas, kuid maakohtus see mingit kinnitust ei leidnud (tl 108 pöördel). Ringkonnakohus soostub maakohtu seisukohaga, et mõjuvaid põhjuseid registreerimiskohustuse rikkumiseks G. Martini puhul ei esine. 8.2 Nendel põhjendustel leiab ringkonnakohus, et G. Martin on oma käitumisega korduvalt näidanud välja hoolimatut suhtumist kontrollnõuete täitmisesse. Enamgi veel – eeltoodu valguses tuleb nõustuda maakohtuga, et G. Martini käitumine viitab tahtlikule kriminaalhooldusest kõrvalehoidumisele.

9.Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et G. Martinile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata ning käesoleval juhul ei ole võimalik määrata täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega. Sellest tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning G. Martini määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.