Kohtulahend

1-13-9020

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud nelikümmend viis (45) senti;

•

KrMS § 179 alusel sundraha 480 eurot (nelisada kaheksakümmend eurot).

Menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „R.B, 1-13-9020, kaitsjatasu, ekspertiisitasu, sundraha“. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsus on menetluspooltele kättesaadav 16.10.2013. Juhul, kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 24.10.2013.a. Juhul, kui esitatakse apellatsiooniteade, on apellatsiooni esitamise viimane kuupäev 30.10.2013.a. Juhul, kui esitatakse apellatsiooni teade, kuid ei esitata apellatsiooni, jõustub kohtuotsus 31.10.2013.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus R.B süüdistatakse selles, et tema juhtis 24.03.2013 kella 03:05 ajal Tallinnas kolde pst ja Ristiku tn ristmikul mootorsõidukit Volkswagen Golf reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 2,28 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/g, lõplik tulemus 2,21 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või

1-13-9020 psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides / ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani R.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Men etlu sk äik ja k o h tu o ts u s e p õ hjen du s ed J uhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma, süüdistatav R.B ja tema kaitsja Talvi Vaske sõlminud kokkuleppe selles, et KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm (3) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,3 korras jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane kolme (3) aastase katseaja jooksul toime tahtlikult uut kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud. Vastavalt KrMS § 45 lg 4 p 1 sätetele R.B ei nõudnud kaitsjat kohtulikule arutamisele. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkulepe kohta ja prokuröri arvamuse kokkulepe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et R.B kuulub KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohtuistungil taotles süüdistatavav menetluskulude ajatamist, kuna temal on raske majanduslik olukord ja kuna temal hetkel ei ole tööd ega sissetulekut ei ole ta võimeline menetluskulusid koheselt hüvitama. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude hüvitamise osas KrMS § 180 lg 2 ja lg 3, mis annavad kohtule võimaluse arvestada menetluskulude väljamõistmisel süüdistatava vastutuse ulatust ja varalist seisundit, samuti

1-13-9020 resotsialiseerumise väljavaateid. On ilmselge, et vabaduses ilma sissetulekuta täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine (sh sissetulek) ei ole garanteeritud. Seetõttu peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 (kaheteist) kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavalt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista alljärgnevalt -

ekspertiisitasu (joobeseisundi tuvastamise uuringu maksumus) summas kolmkümmend kaheksa (38.-) eurot; KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kaitsetasu üheksakümmend kuus (96.-) eurot; KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud nelikümmend viis (45) senti; KrMS § 179 lg 2 p 1 alusel sundraha 480 eurot ( nelisada kaheksakümmend eurot).

Kohtunik Kristina Väliste

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.