1-13-8602/2 - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

4.Riigiprokurör, tutvunud kaebuse ja kriminaalasja materjalidega, leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine on seaduslik ja põhjendatud määruses toodud motiividel. Riigiprokurör nõustus uurimisasutuse ja ringkonnaprokuratuuriga selles, et käesoleval ajal ei esine sellist teavet, mis vajaks kontrollimist kriminaalmenetluslike vahenditega, st tingiks menetluse jätkamise. Taolist informatsiooni ei sisalda ka kõnealune kaebus. Kui kohtueelses menetluses on teostatud võimalikud menetlustoimingud, kuid kuriteo toimepannud isikut tuvastatud ei ole ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid, lõpetatakse kriminaalmenetlus vastavalt KrMS § 200 ́ lg 1. Kannatanu on viidanud kahele isikule kui võimalikele kuriteo toimepanijatele (J.K. ja P.S. ). Mõlemate seotust kuriteoga on menetluse käigus kontrollitud ja nad on ülekuulatud. Neile kahtlustuse esitamiseks alust pole. Riigiprokurör ei pidanud käesolevas määruses vajalikuks refereerida ülekuulamisprotokollide sisu ega muid teostatud toiminguid (nt sündmuskoha vaatlus), kuna taoline info oli kaebajale kättesaadav toimikuga tutvumise käigus. Riigiprokurör märkis, et nn „pimedates“ asjades st asjades, kus kurjategija isikut pole veel kindlaks tehtud, toimub kuriteo avastamisele suunatud tegevus suuresti operatiiv-jälituslike meetmete kaudu, mis tähendab, et kogu kuriteo avastamiseks tehtav töö ei pea ja teatud juhtudel ei saagi kajastuda kriminaalasja materjalides. Kui uurimisasutusele laekub täiendavat infot, mida on vajalik kontrollida läbi menetlustoimingute, seda ka tehakse. Varastatud esemete leidmise eesmärgil teostavad varavastaste kuritegude talituse töötajad pidevat pistelist kontrolli kohtades, kus varastatud esemeid võidakse realiseerida või neid kasutada ning pole alust kahelda, et kontroll on hõlmanud ka kaebuse esitajalt varastatud esemeid. Kaebuse esitajale selgitati, et vastavalt KrMS §-le 200 ́ lg 2 uuendatakse kriminaalmenetlus, kui kõnealuse kuriteo kohta saadakse uusi andmeid, mis võimaldavad koguda lisatõendeid ja teha kindlaks kuriteo sooritanud isikut. Seega ei ole põhjust arvata, et kui kõnealuse kuriteo kohta ilmneb uusi asjaolusid (kas mõne teise kuriteo menetlemisel või muul viisil) jäetakse need tähelepanuta, kuna kriminaalmenetlus on lõpetatud. Uute asjaolude ilmnemisel on menetlejal õigus kriminaalmenetlus uuendada ilma, et prokurör peaks menetluse lõpetamise määruse tühistama. Kui kannatanule saab teatavaks informatsiooni, mis võiks aidata kaasa kuriteo avastamisele, on ta õigustatud pöörduma selle kontrollimise taotlusega kriminaalasja menetlenud uurimisasutuse poole. Käesolev kaebus mingit uut informatsiooni ei sisalda.

6.Ringkonnakohus leiab, et R. Rähni esindaja vahendusel esitatud kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale tuleb jätta rahuldamata ning põhjendab seda järgnevalt. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga selles, et KrMS § 200 ́ alusel lõpetatud kriminaalmenetluse uuendamiseks ei ole vaja teha ei kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrust ega ka kriminaalmenetluse uuendamise määrust. Nagu kaebuse esitajale Riigiprokuratuuri määruses selgitati, uuendatakse vastavalt KrMS §-le 200 ́ lg-le 2 kriminaalmenetlus, kui kõnealuse kuriteo kohta saadakse uusi andmeid, mis võimaldavad koguda lisatõendeid ja teha kindlaks kuriteo sooritanud isikut. Kui kannatanule saab teatavaks informatsiooni, mis võiks aidata kaasa kuriteo avastamisele, on ta õigustatud pöörduma selle kontrollimise taotlusega kriminaalasja menetlenud uurimisasutuse poole. Antud juhul on kaebuse esitaja märkinud, et nägi isiklikult kuriteo toimepanemist pealt. Samuti on I.R. nõus andma ütlusi tunnistajana. Vastavate taotlustega peaks isik pöörduma kriminaalasja menetlenud uurimisasutuse poole. Küll aga juhib ringkonnakohus prokuratuuri tähelepanu järgnevale. Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruses (09.07.2013), on lõpetamise alusena märgitud KrMS § 200 ́. Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse (22.08.2013) mõttest on aru saada, et nõustutakse asjaoluga, et kriminaalmenetluse käigus kogutud materjalidest tulenevalt ja määruse põhjendustest nähtuvalt ei ole võimalik tuvastada kuriteo toime pannud isikuid, samuti puudub võimalus koguda kohtueelse menetluse käigus täiendavaid tõendeid. Küll aga on resolutsioonis viidatud lõpetamise alustena mitteasjassepuutuvatele alustele, s.o KrMS §-dele 199 lg 1 p 1 ja 200. Ringkonnakohtu pädevuses on kontrollida Riigiprokuratuuri määruse põhjendatust esitatud määruskaebuse alusel. Käesoleval juhul on Riigiprokuratuur soostunud käesoleva asja lõpetamisega KrMS § 200 ́alusel ja ringkonnakohus jätab nimetatud määruse muutmata. Seega ei too eeltoodud eksitav mitteasjassepuutuv viide menetluse lõpetamise alustele põhistatud määruses endaga kaasa mingeid menetluslikke järelmeid. Asja edasisel võimalikul menetlemisel tuleb juhinduda Riigiprokuratuuri ja prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruses (09.07.2013) toodud alusest.