1-13-4839/15 - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

Süüdistus V.K ’ t süüdistatakse selles, et tema 20.10.2012.a. kella 01:30 ajal *** juures isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus lõi G V kaks korda käega näo vasakule poole huulte piirkonda ja küünistas kaela ning vasaku käe pöidla piirkonda, millega põhjustas kanatanu G V-le ülahuule vasema poole nurgas 4-mm põrutushaava, kaela tagaosal kaks marrastushaava 3mm x10cm ja vasema käe thenari piirkonnas 3mm x1,2cm marrastuse. Kuressaare Haigla SA traumatoas diagnoositi 22.10.2012 Gert Vanemal huule ja suuõõne lahtine haav, kaasnev diagnoos: kaela muude piirkondade pindmine vigastus. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese peksmises ja valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises, mille tagajärjel on tekitatud tervisekahjustus, pani V.K toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus V.K’ ale nõutud karistus: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus viis (5) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Karistusseadustiku § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg-tes 2, 4 sätestatut. Eeltoodust ja RK lahendist 3-1-2-4-09 tulenevalt liitkaristuse mõistmine on loogiliselt võimalik vaid mõlema liidetava olemasolul. Pärnu Maakohtu 11.10.2012 a otsusega karistati V.K KarS § 263 p 1 järgi vangistusega 3 kuud, mis asendati 180 tunni üldkasuliku – töö on käesolevaks ajaks tehtud, kriminaalhooldus lõpetatud 18.05.2013, seega karistus täidetud, mis aga tähendab ühe liidetava puudumist. Süüdistatav V.K andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Tulenevalt oma raskest majanduslikust olukorrast palub vabastada ennast

Kriminaalasi nr 1-13-4839 osaliselt menetluskulude tasumisest riigituludesse ja väljamõistetava menetluskulu tasumise määrata ositi ühe aasta jooksul. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 250 alusel KrMS §-s 243 nimetatud protokolli, §-s 240 p3 nimetatud arvamuse ja §-s 245 nimetatud kokkuleppe saamisel jätkab kohtunik kohtulikku arutamist §-s 247 sätestatud korras. Kohus olles saanud eelpool nimetatud menetluslikud dokumendid ja olles ärakuulanud menetlusosaliste arvamused- jätkata asja arutamist kokkuleppemenetlust käsitlevate sätete järgi , määras jätkata kohtulikku arutamist KrMS §-s 247 sätestatud korras. Kriminaalmenetluse sead ustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et V.K on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. V.K’ a karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Süüks arvatud kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu aasta. V.K on temale varasemate kohtuotsustega määrataud üldkasuliku töö tunnid kõik ärateinud. V.K ***. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava V.K’ e vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kannatanu on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi - tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid puuduvad. Tõkend – tõkendit ei ole V.K suhtes kohaldatud. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 eurot. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. V.K ’ ale riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses) tasuks kokku 396,00 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. V.K on seoses väikelapse hooldusega kodune. ***. Tema ainukeseks sissetulekuks on miinimum suuruses ***. Temal lasub kohustus tasuda menetluskulusid eelmise kohtuotsuse järgi. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse osaliselt sundraha 240,00 EUR-i. V.K on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava võib vabastada osaliselt menetluskulu, so. pooles ulatuses sundraha ja täies ulatuses arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus väljamõistetud sundraha tasumise ositi.