Kriminaalasi nr. 1-13-8710
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1 – 13 – 8710
Kohtukoosseis
Kohtunik Alari Möldre
Kohtuistungi sekretär
Helen Aasma
Kriminaalasi
V.P süüdistuses kokkuleppemenetluses
Prokurör
Urmo Paal
Süüdistatav
V.P
KarS
§
järgi
isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht: ei tööta; elukoht: XXX. Varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: neist viimati 18.02.2010.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 169 järgi 2 kuulise vangistusega. KarS § 74 lg. 5 ja KarS § 65 lg. 2 järgi mõisteti liitkaristuseks vangistus 7 kuud, mis asendati KarS § 69 lg. 1 alusel üldkasuliku tööga 420 tunni ulatuses ning mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Väärteokorras karistatud korduvalt. Alates 28.03.2013.a kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu.
Süüdi tunnistada V.P KarS § 169 järgi ning karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud. KarS § 74 lg. 1 ja lg. 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui V.P ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg. 1 alusel sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg. 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
-
registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
V.P allutada katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 15.10.2013.a. V.P (V.P) suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Välja mõista V.P-lt (V.P) KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 5; § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 0,45 € (nelikümmend viis) eurosenti, s.o kokku 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja 45 (nelikümmend viis) eurosenti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “V.P , kriminaalasi 1 – 13 – 8710, õigusabikulud, koopiakulud“. Välja mõista V.P-lt (V.P) KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p 9; § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 480,00 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “V.P , kriminaalasi 1 – 13 – 8710, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
V.P on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema, isikuna keda kohustati Harju Maakohtu 15.04.2008.a otsusega maksma alates 01.05.2007.a igakuise elatisena alaealise poja XXX(sündinud XXX.a) ülalpidamiseks 3000 krooni lapse ema XXXkasuks kuni XXXtäisealiseks saamiseni, s.o XXX.a ning kelle puhul Harju Maakohtu 18.02.2010.a otsusega kriminaalasjas 1-10-1247 tuvastati, et V.P on süstemaatiliselt ettenähtud ajal ja ulatuses jätnud maksmata temalt 15.04.2008.a Harju Maakohtu otsusega XXXkasuks välja mõistetud elatist ning seega on V.P kuritahtliku kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele XXXkohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest toime pannud KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, taas peale 18.02.2010.a Harju Maakohtu otsusega karistuseks mõistetud üldkasuliku töö tegemist 26.01.2012.a on V.P elatist tasunud kahel korral, 23.03.2012.a ning augustis 2013.a summas 100 eurot, kuigi on elatunud juhutöödest ja saanud tulu. Lõpetades elatise tasumise peale karistuseks määratud üldkasuliku töö tegemist ning tasudes seejärel järgneva aasta ja 7 kuu jooksul elatist kahel korral on V.P kuritahtlikult rikkunud ülalpidamiskohustust. V.P (V.P) karistati Harju Maakohtu 18.02.2010.a otsusega KarS § 169 järgi 2-kuulise vangistusega, mida suurendati KarS § 74 lg. 5 ja KarS § 65 lg. 2 alusel Harju Maakohtu 30.01.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 5kuulise vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 7 kuud, mis asendati KarS § 69 lg. 1 alusel üldkasuliku tööga 420 tundi ning mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Peale nimetatud kohtuotsust kuni 23.03.2012.a tasus V.P elatist kokku 16-l korral, s.o kokku 16000,8 krooni (1022,64 eurot) ning 995 eurot. V.P, hoidudes pikema aja jooksul, s.o. kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KrMS § 245 alusel 27.09.2013.a süüdistatav V.P , kaitsja Juho-Enn Aule ning prokuröri abi Urmo Paal sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 4 kuud, mida KarS § 74 lg. 1, 3 alusel jätta tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg. 1 p. 1-6 sätestatud käitumiskontrollinõudeid. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 480 € ning mis kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele, samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud. Süüdistatav V.P tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 169 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav V.P selgitas, et 27.09.2013.a sõlmisid prokuröri abi Urmo Paal, tema (V.P ) ja tema kaitsja Juho-Enn Aule kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi Urmo Paal selgitas samuti, et ta jääb 27.09.2013.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde V.P-le (V.P) mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.
Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava V.P (V.P) poolt KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava V.P (V.P) käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 169 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava V.P (V.P) selgituse ning prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav V.P on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb V.P temale esitatud süüdistuses KarS § 169 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab V.P (V.P) süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg. 1 p. 4, 5 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Risto V.P (V.P) esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et V.P-lt (V.P) tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulu (s.o sundraha) osas KrMS § 180 lg. 3 sätteid, s.t. määrata V.P-lt (V.P) menetluskuluna väljamõistetud sundraha hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1; 175 lg. 1 p. 4, 5, 9; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.