Tallinna Ringkonnakohus 10.10.2013. a, Tallinn kirjalikus menetluses
Kohtuasja number
1-13-4058
Kohtukoosseis
Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Tali
Kriminaalasi
P.A ja K.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 17.05.2013. a otsus
Apellandid
Süüdistatav P.A, süüdistatava K.G kaitsja Talvi Vaske
Prokurör
Marika Kreutzberg P.A elukoht puudub (asub Tallinna vanglas), ik. XXX, kodakondsuseta, keskharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 6 korral.
Süüdistatavad
Kaitsjad
K.G elukoht: XXX X–X XXX (asub Tallinna vanglas), ik. XXX, Vene Föderatsiooni kodakondsusega, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 3 korral. Talvi Vaske, Riine Lumiste
Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 17.05.2013. a otsus muutmata. Mõista K.G-lt välja riigi poolt kaitsjale makstud tasu katteks 86,4 eurot.
1 (3)
Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
iseloomustavaid asjaolusid (lisaks tema valmisolekule osaleda rehabilitatsiooniprogrammis). Maakohus on põhjendanud seda, miks ta ei pea võimalikuks asendada K.G-le mõistetud vangistust üldkasuliku tööga – kohus pidas riski, et K.G paneb toime uusi kuritegusid, liiga suureks. Selline hinnang tugines ka konkreetsetele asjaoludele – lühikese ajavahemiku vältel toime pandud varguse episoodide hulgale ja sellele, et K.G pani toime uued vargused peatselt peale katseaja lõppu. Seega ei ole põhjendatud apellatsioonis sisalduv etteheide, justkui poleks maakohus karistuse kohaldamisel arvestanud seda, kas ja millise meetmega on võimalik mõjutada süüdimõistetut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seoses kaitsja viidatud MTÜ AIDS-i Tugikeskus tõendiga, mille kohaselt on tugikeskuse rehabilitatsiooni meeskond nõus võtma K.G rehabilitatsiooni talusse, märgib ringkonnakohus, et see tõend on esitatud 08.05.2013. a, s.o ajal, kui kriminaalasi oli maakohtu menetluses (K.G oli antud kohtu alla 02.05.2013. a). Maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras. Tulenevalt KrMS § 233 lg-st 1 ei saa lühimenetluses kohtumenetluses uusi tõendeid esitada. Riigikohtu praktika kohaselt hõlmab see ka tõendeid, mis omavad tähtsust karistuse mõistmise seisukohast. Nii leidis Riigikohus, et lühimenetluses asja arutades ei tohtinud kohus võtta vastu tõendeid isiku puude ja laenukohustuste kohta (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07). Nimetatud tõendid esitati kohtule vältimaks lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on põhjendamatu kaitsja etteheide maakohtule, et maakohus ei ole otsust tehes arvestanud mainitud dokumendiga. Arvestades seda, et rehabilitatsiooni talusse minekut on käsitletud ka maakohtu istungil, märgib ringkonnakohus siiski, et süüdistatava kohtuistungil antud vastustest ilmneb, et ta on varem samas kohas rehabilitatsiooniprogrammis osalenud, kuid see programm jäi pooleli, kuna ta rikkus programmi tingimusi, tarvitades keelatud ravimeid. Seegi kinnitab ringkonnakohtu hinnangul maakohtu kahtlusi, et K.G-le mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ja tema allutamine selleks ajaks kriminaalhooldusele ei pruugi olla efektiivne, mistõttu pole vangistuse asendamine võimalik. Seoses apellatsiooni motiivides märgituga, et kohus on mõistnud K.G-le põhjendamatult pika vangistuse, märgib ringkonnakohus esiteks, et kaitsja ei ole apellatsioonis karistuse pikkust vaidlustanud, taotletud on ainult mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kohtukolleegiumi arvates ei saa enam kui kümne varguse episoodi eest, mis on toime pandud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul, pidada maakohtu mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkust vangistust pidada ülemäära raskeks. Tallinna Ringkonnakohus kordab oma varem väljendatud seisukohta, et alla sanktsiooni keskmist määra jäävat karistust enam kui 10 varguse episoodi eest ei saa mingil juhul pidada liiga rangeks karistuseks, kui ei esine mingeid erandlikke asjaolusid. (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2012 otsus kriminaalasjas nr 1-11-4293).
Sten Lind
Ivi Kesküla
Orvi Tali
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.