1-13-1464
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. oktoober 2013.a Paide kohtumajas
Kriminaalasja number
1-13-1464 (12250101680)
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Tammeniit
Kohtuistungi sekretär
Kerli Juurikas
Kriminaalasi
K.R süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokuröri abi
Tiina Viru
Süüdistatav
K.R Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxx; EV kodakondsus; algharidus; emakeel: eesti keel; ei tööta Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 14.01.2013 kuni 14.07.13 Varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 14.11.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 2 kuud, liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 784 tundi.
Kaitsja
adv. Matti Reinsalu
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada K.R KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Juhindudes KarS § 65 lg 2 liita karistusele Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 14.11.2012 otsusega mõistetud karistuse vangistuse 1 aasta ja 27 päeva ärakandmata osa 1 aasta 17 päeva ja mõista liitkaristuseks vangistus 1(üks) aasta 4 (neli) kuud 17 päeva. Karistuse kandmise aja algust lugeda alates karistuse kandmisele asumise päevast. KrMS § 179, § 175 alusel välja mõista K.R-ilt riigituludesse: Lk 1 / 3
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
K.R süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise, 10.01.2013 kella 01 ja 04:20 vahelisel ajal Järvamaal Türi linnas Vainu tn 18 maja ees tungis lukustamata tagaust avades ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse reisibussi Volkswagen registreerimismärgiga xxxxx, mille kindalaekast varastas rahakassa väärtusega 20 eurot koos selles olnud euromüntidega väärtuses 30 eurot, millega tekitas V K varalise kahju kokku 50 eurot. Oma tegevusega K.R pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse tungimise isikuna, kes on varem sissetungimise toime pannud, seega kuriteo KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokuröri abi tegi ettepaneku süüdi tunnistada Valdur Kärner KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) kuud. K.R on karistatud 14.11.2012.a vangistusega 1 aasta 27 päeva, mis asendatud üldkasuliku tööga 784 tundi. Kriminaalhoolsuse teatest nähtuvalt on tal sooritatud üldkasulikku tööd 20 tundi, mis vastab 10 vangistuse päevale. Juhindudes KarS § 65 lg 2 liita karistusele Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 14.11.2012 otsusega mõistetud karistuse vangistuse 1 aasta ja 27 päeva ärakandmata osa 1 aasta 17 päeva ja mõista liitkaristuseks vangistus 1(üks) aasta 4 (neli) kuud 17 päeva.
Lk 2 / 3
1-13-1464
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Seega tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas so 480 €. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 38.40 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 18 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3,60 €. Samuti on esitanud taotluse kohtuistungil osalemise eest 20 € nõudes, millele lisandub käibemaks 20 €, s.o. 4 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 16.04.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada.
Anu Tammeniit kohtunik
Lk 3 / 3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.