Kohtulahend

Kaitsja

vandeadvokaat Andrus Lillo

Kannatanu esindaja

vandeadvokaat Tanel Pürn

35404202759,

XXX,

,

,

RESOLUTSIOON

1 Juhindudes . KrMS § 337 lg 1 p-dest 3, 4; § 338 p-dest 2, 3; § 339 lg-st 2 ja § 340 lg 2 p dest 3, 5; lg 3; lg 4 p-st 5, tühistada Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2013 kohtuotsus osaliselt: 1.1 Süüdistatavate Ants Serki ja M.M süüditunnistamises süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 3, 4 järgi; 1.2 Asitõendite ja KrMS § 126 lg 5 täheldatud esemete osas (otsuse lk 9) ja nimelt : P.S-ile 13.04.2011 tagastatud arvuti HP (XI,20),kohtuotsuse jõustumise järgselt KrMS § 126 lg 3 p 2 ja KrMS § 126 lg 5 alusel P.S-i valdusesse, omandusse ja käsutusse jätmises - jättes maakohtu otsuse resolutiivosast nimetatud lõik välja; 1.3 KrMS § 126 lg 3 p 4 ning KrMS § 126 lg 5 (otsuse lk 9) märgitud esemete, sealhulgas fotoaparaat fotoaparaat Olympus ui 000 seerianumbriga K28222450 hävitamise osas, millised olid 04.06.2012 üleandmise-vastuvõtmise akti alusel antud üle Lõuna Ringkonnaprokuratuurile; 1.4 04.06.2012 akti alusel üle antud esemete: mobiiltelefon Nokia E66 (seerianumbriga 352942020277619), binokkel Olympus, mobiiltelefon Nokia E66 (seerianumbriga 353212036872764), mobiiltelefon Nokia N97 Navigation (seerianumbriga 358226032591082), mobiiltelefon Nokia N97 Navigation (seerianumbriga 354225038579475), pihuarvuti HTC Touch HD2 (seerianumbriga 354120030491540), videokaamera Canon Legria HF-S11, mälu Secure Digtal 32GB, statiiv Häma Star PRO 59 koos kandekotiga, raamatud „Silmaringi reisijuht. Saksamaa“, „Silmaringi reisijuht. Pariis“, „Nõukogude armee ja eesti mees", „Mürka. Pea jagu üle", „Äripäeva õhtusöögid", „Leivad, saiad, sepikud", „Mitut moodi sealiha", käekell Lorus RM395BX9, USB 2,0 QLAN adapter Buffalo Wireless-G USB 2,0 Adapter with High Gain Antenna; atlas Põhjamaade Teed 1: l mln, helkurvest WOWOW, mobiiltelefon Nokia N8 (seerianumbriga 355944048336333), 2 mündihoidjat, Nokia Extra Power, esitluspult Logitech Professional Presenter R800, esitlustehnika Oxford Paper show for Teachers, GPS naviseade TomTom XXL (seerianumbriga RW1429C12696), mobiiltelefon Nokia N8 (seerianumbriga 355944048336069), mälu SanDisk Secure Digital Micro 8GB HC – hävitamise osas; 1.5 Süüdistatava R.P kaitsja Urmas Kõrgesaarele makstud tasu riigieelarvest hüvitamata jätmises (otsuse lk 5).

1.6 Kannatanu Tartu linna tsiviilhagi rahuldamises võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 § 624, VÕS § 626 lg 2 alusel ning VÕS § 635 lg 1, 2 alusel ja VÕS § 115 lg 1, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 100, VÕS § 101 lg 1 p 3, VÕS § 101 lg 2, VÕS § 127 lg 1 alusel ning lisaks alternatiivselt ka VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel ja teha selles osas uus otsus, välja arvatud maakohtu poolt tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas, milles prokurör loobus süüdistusest.

1949.52 eurot P.S-ilt (süüdistuse punkt 16.I –a); 37 991.90 eurot P.S-ilt (süüdistuse punkt 16.I – b) 39 171.47 eurot P.S-ilt (süüdistuse punkt 16.I – c ); 2558.95 eurot P.S-ilt ja Ants Serkilt solidaarselt (süüdistuse punkt 16.I-d); 9002.58 eurot P.S-ilt ja Ants Serkilt solidaarselt (süüdistuse punkt 16.I-e); 377.08 eurot P.S-ilt (süüdistuse punkt 16.I –f ); 32 034.72 eurot P.S-ilt (süüdistuse punkt 16.I-g); 658.38 eurot P.S-ilt (süüdistuse punkt 16.I-h); 3687.06 eurot P.S-ilt ja M.M-ilt solidaarselt (süüdistuse punkt 16.I-h); , millisest summast 223.69 eurot tuleb P.S ja 3374.54 eurot P.S-ilt R.P hüvitada kannatanule solidaarselt (süüdistuse punkt 16.II); 245.42 eurot P.S-ilt (süüdistuse punkt 16.III); 985.91 eurot P.S-ilt (süüdistuse punkt 16.IV); 11 943.34 eurot P.S-ilt ja R.P-lt solidaarselt (süüdistuse punkt 16.V).

ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

kantud keelumärke kandmise kohta. Samuti jättis maakohus muutmata 08.03.2012 Tartu Maakohtu määruse, millega seati A. Serki kinnistule Tartu linna kasuks seatud hüpoteek.

jätkuva kuriteona. Maakohtu hinnangul käitusid kõik neli süüdistatavat kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses ning nende käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Maakohtu hinnangul ei oleks süüdistatavatele rahalise karistuse mõistmine arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kannatanule hüvitamata jäetud kahju suurust kohane. Maakohus leidis, et P.S-i kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süü suurust ning üld- ja eripreventiivseid eesmärke arvestades on põhjendatud P.S-i karistada omastamise eest vangistusega mõnevõrra üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 3 aasta 6 kuu vangistusega, ning kuritegude kogumi eest 3 aasta ja 6 kuu vangistusega, millest tuleb lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg. Maakohtu otsuse kohaselt kuulub P.S koheselt ärakandmisele 5 kuud ja 27 päeva vangistust ning 3 aastat vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1, 2 alusel täielikult täitmisele, kui P.S ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. R.P-le pidas maakohus karistuseesmärkide saavutamiseks põhjendatuks omastamise eest vangistuse mõistmist alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta 2 kuud vangistust, ning kuritegude kogumi eest 1 aastat 2 kuud vangistust, millest tuleb lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg. Maakohus ei pööranud R.P-le mõistetud karistust kohaselt täitmisele tingimusel, et R.P ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. A. Serkile mõistis maakohus vangistuse sanktsiooni miinimummäära lähedal, s.o 6 kuud vangistust, mis jäeti täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et A. Serk ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. M.M-ile mõistis maakohus karistuseks vangistuse sanktsiooni miinimummäära lähedal, s.o 4 kuud vangistust, mis jäeti täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et M.M ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Prokuröri apellatsioon

vajalike toimingute tegemist. Hiljem esitati P.S-ile kahtlustus ka arvuti HP omastamist puudutavas osas ning R.P andis arvuti 13.07.2011 taas menetlejale üle. Arvuti on kohtueelse menetluse käigus antud üle Tartu linnale. Seega ei ole põhjendatud kohtu seisukoht arvuti P.S-i omandusse jätmise kohta, kuivõrd P.S ei ole selle arvuti omanik. Apellatsiooni kohaselt leidis maakohus, et Tartu linna poolt 04.06.2012 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile üle antud esemed tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 ja 126 lg 5 alusel hävitada. Prokurör nõustub kohtu motiividega, et linn nimetatud esemeid ei vaja ning süüdistatavatele ei ole õige neid tagastada, kuna tegemist on kuriteo tulemusena saadud varaga. Samas ei ole prokurör nõus kohtu seisukohaga, et äravõetud asjad tuleb hävitada kui väärtusetud asjad. 04.06.2012 koostatud üleandmise vastuvõtmise aktis olevast esemete loetelust nähtub, et menetlejale on üle antud mh 5 mobiiltelefoni, pihuarvuti, videokaamera, statiiv, GPS seade, raamatud, esitluspult koos esitlustehnikaga (täiesti uued ja kasutamata), käekell jms. Mõned nendest esemetest on tõepoolest kasutatud, kuid samas ei ole põhjust arvata, et kõikidel esemetel puudub väärtus. Kuna tegemist on kaubanduslikku väärtust omavate esemetega, kohus on P.S-i ja R.P süüdi tunnistanud Tartu linna raha omastamises (AS Infotark arvetega seonduv süüdistus) ja mõistnud nendelt Tartu linna kasuks välja hüvitise ka 04.06.2012 aktis loetletud esemete ebaseadusliku omandamisega linnale tekitatud kahju eest, siis tuleks nimetatud esemed KrMS § 142 alusel arestida P.S-ilt ja R.P-lt kannatanu Tartu linna kasuks väljamõistetud rahaliste nõuete tagamiseks. Apellatsiooni kohaselt otsustas maakohus, et pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb fotoaparaat Olympus hävitada, kuna kannatanu ei soovinud fotoaparaadi tagastamist. Hetkel, mil Tartu linna esindaja andis fotoaparaadi Lõuna Ringkonnaprokuratuurile üle kui linnale mittevajaliku, oli tal teada, et P.S-i kahtlustatakse linna rahade eest fotoaparaadi ostmises isiklikuks otstarbeks. Kohtulikul uurimisel aga nimetatud süüdistus tõendamist ei leidnud, st puudusid tõendid selle kohta, et fotoaparaat oleks ostetud kellegi isiklikest huvidest lähtudes ning et see oleks kellegi poolt ebaseaduslikult omandatud. Kuna fotoaparaadi ebaseaduslik enda või kolmanda isiku kasuks pööramine ei leidnud kohtus tõendamist, on tegemist Tartu linna varaga ja puudub alus Tartu linna poolt soetatud fotoaparaadi hävitamiseks. Seetõttu palub prokurör KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel fotoaparaadi Tartu linnale kui omanikule tagastada. P.S-i kaitsja apellatsioon

nende pinnalt tehtud järeldused veenvad. Kohus on piirdunud tõendamisesemega mitte puutumuses olevate, oletuslike ja puudulike tõendite pinnalt hinnangute andmisega. Kaitsja hinnangul oli 201-leheküljelist kohtuotsust, kus kohtu seisukohtade kujunemine ei ole üheselt arusaadav ja jälgitav, äärmiselt keeruline ja ebamõistlikult koormav kaitsjale vaidlustada seaduses ettenähtud tähtaja s.o 15 päeva jooksul. Seda saab vaadelda P.S-i kaitseõiguse rikkumisena. Apellant peab kriminaalmenetluse sellist läbiviimist süüdistatava põhiõigusi ja -vabadusi rikkuvaks ning leiab, et süüdimõistev kohtuotsus tuleb tühistada ja süüdistatav ringkonnakohtu otsusega õigeks mõista seoses tema käitumises kuriteokoosseisu puudumisega. Apellatsiooni kohaselt ei ole kohtuotsuse resolutiivosa järeldused kooskõlas kohtuotsuse sisuga ja otsus on vastuoluline. Maakohtu otsuse põhistus on loogiliselt struktureerimata, puudulik, mittejälgitav ega vasta õiguspraktikas ja -teoorias omaksvõetud reeglitele. Kohtuotsuses on valdavalt piirdutud tõendite loetlemisega ning neid ei ole sisuliselt hinnatud. Kohtuotsusest arusaamine, selle sisu mõistmine ning vaidlustamine on süüdistatavale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ebamõistlikult koormav. Kohtuotsus on üle koormatud kohtuliku arutamise käigus uuritud ja avaldatud tõendite tervikliku loetlemisega, ilma neid omavahelises seoses hindamata. Kohus on piirdunud üksnes tõendite loetlemisega ega ole neid sisuliselt kordagi hinnanud ja asetanud omavahelisse konteksti tunnistajate ütlustega. Kohus on süüdistatavate ütlused täielikult hindamata jätnud ja uurinud kriminaalasja äärmiselt ühekülgselt. Kaevatavas kohtuotsuses puuduvad veenvad põhjendused, miks tuleb antud juhul süüdistuse versiooni kuriteosündmusest pidada eluliselt usutavamaks kui kaitseväiteid ja ülekuulatud isikute, sh tunnistajate ütlusi. Kohus on läbivalt tuginenud Tartu linna sisekontrolliteenistuse aruandele, mis tulenevalt oma sisust ei ole üldse kohtukõlbulik tõend. Lisaks ei vasta kohtu poolt kontrollitud lubatud tõendite alusel tehtud järeldused tõendite sisule. Sisekontrolli aruanne võib formaalselt vastata küll KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud dokumentaalse tõendi mõistele, kuid oma sisult on kõnealuse dokumendi puhul tegemist üksnes kannatanu hinnanguga Rafi Lahendused OÜ või AS Latente ning haridusosakonna ning süüdistuses nimetatud koolide vahelistele tehingutele. Samuti kajastab kõnealune dokument Tartu linna hinnangut nn kinkekaartide võimaliku väärkasutuse osas, sedastades sealjuures, et aruandes nimetatud kinkekaartide nn võimaliku väärkasutuse summa (summas 254 034,56 krooni) on hinnanguline. Kontrolli käigus vaadeldi tehinguid tõendavaid dokumente vaid valikuliselt. Kannatanu selgitused ning arvamused ei ole aga kriminaalasja kohtulikul uurimisel kinnitamist ning tõendamist leidnud. Käesoleval juhul ei ole kannatanu kriminaalasja kohtuliku uurimise raames ütlusi andnud, mistõttu ei ole Tartu linna 22.06.2011 sisekontrolliteenistuse aruande näol tegemist kohtukõlbuliku tõendiga ning sellele otsuse tegemisel tuginemine on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine. Samuti sisaldab Tartu linna sisekontrolliteenistuse aruanne mitteõiguslikele eriteadmisele rajanevaid järeldusi. Tartu linna sisekontrolliteenistuse järeldused ei ole saadud ekspertiisi raames, vaid tegemist on üksnes kannatanu enda hinnangu ja/või oletusega, mis ei põhine tõenditega tuvastatud asjaoludel. Lisaks viidatud Tartu linna sisekontrolliteenistuse aruandele on kohus hinnanud puudulikult ja pinnapealselt kohtuotsuses refereeritud e-kirjavahetust. Apellant on seisukohal, et kõnealusest e-kirjavahetusest ei ole võimalik teha järeldust, et viidatud arvete alusel kaupa ei tarnitud ja/või teenust ei osutatud üksnes seetõttu, et viidatud e-kirjavahetus ei kajasta teenuse osutamise üksikasju. Apellatsiooni kohaselt on süüdistus ja kohtuotsus konkretiseerimata. Sellega on oluliselt rikutud P.S-i õigust efektiivsele kaitsele. Apellant on seisukohal, et kaitsealuse näol ei ole tegemist isikuga, kellele oli usaldatud vara KarS § 201 tähenduses. Seega ei saa käesoleval juhul esineda karistamise alust, kuna puudub eriline isikutunnus. P.S ei ole ebaseaduslikult enda ega kolmandate isikute kasuks midagi pööranud, sh esitanud fiktiivseid arveid. Süüdistusaktist oleks pidanud nähtuma ning kohtuotsusest põhjendatult selguma, millisel viisil oli Tartu linna arveldusarvetel olev raha P.S-i usalduses ja õiguspädevuses, sh milliste

tõenditega on tuvastamist leidnud, et P.S oli õiguspädevus ning juurdepääs Tartu linna arveldusarvetel oleva rahaga tehingute tegemiseks. Kaitsja on seisukohal, et Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 29.06.2012 koostatud süüdistusakt kriminaalasjas nr 119130000001 ei vasta KrMS § 154 lg 2 p-s 4 sätestatud nõuetele. Süüdistusaktis on kokkuvõtvalt läbivalt puudu konkreetsed selgitused, mida ühe või teise tõendiga soovitakse tõendada. Eelkõige ja peaasjalikult ei ole olnud süüdistusaktist võimalik aru saada, milliste tõenditega on prokuratuuri arvates tõendatud P.S-i õiguspädevus kannatanu vara osas, sh millisest tõendist nähtub, et P.S oli olemas arvelduskonto omaniku, st Tartu linn, nõusolek juurdepääsuks linna arvelduskontole ja sellel oleva raha käsutamiseks. Täiendavalt ei nähtu süüdistusaktist süüdistatavale inkrimineeritud võltsimise koosseisu objektiivsete tunnuste esinemist kaitsealuse käitumises. Maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldades, tõendeid ebaõigesti hinnates ja kriminaalmenetlusõiguse normi oluliselt rikkudes jõudnud järeldusele, et P.S on süüdistuses näidatud ulatuses esitanud „fiktiivseid arveid“. Nii koolidele kui ka haridusosakonnale esitatud arvete alusel on arve saaja saanud kaupa ja/või teenust. Kohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt, jätnud süüdistatavate ütlused hindamata ning kõrvaldamata kahtlused kõrvaldamata. Kohus on tõendeid puudulikult ning ühekülgselt hinnates leidnud, et OÜ Rafi Lahendused loodi selleks, et asendada „ebaseadusliku arvete süsteem enda jaoks mugavama ja tasuvama süsteemiga“. Eelnimetatud järeldust ei tõenda ega kinnita ükski kohtumenetluses kontrollitud ja uuritud tõend. Ettevõtte loomine iseenesest ja selle kaudu teenuse osutamine ei ole karistusõiguslikult keelatud. Kaitsja leiab ka nii Slaavi gümnaasiumit, Annelinna gümnaasiumit, Kivilinna gümnaasiumit, kui ka Tartu Kommertsgümnaasiumit puudutavates episoodides, et P.S puudus ligipääs väidetavalt talle usaldatud varale, sh puudus tal võimalus koolile esitatud arvete alusel nii ülekandeid teostada kui arveid tasumisele suunata. Kaitsja hinnangul on maakohus nimetatud süüdistuste osas tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kohtu tehtud järeldused ei vasta tõendi tegelikule sisule. Maakohtu poolt analüüsitud kirjavahetused ei tõenda, et esitatud arve alusel kaupa ei tarnitud. Kirjavahetusest on võimalik tuvastada küll, kuidas kooskõlastati arvete suuruseid, kuid kõnealune kirjavahetus ei tõenda ega tuvasta asjaolu, kas kaup liikus ja/või teenus osutati või mitte. Asjaolust, et pooltevaheline e-kirjavahetus ei käsitle kauba tarnimisega ning teenuse osutamisega seonduvaid üksikasju, ei ole võimalik teha järeldust, et kaupa kui sellist üldse ei tarnitudki. Tõendid kinnitavad hoopis seda, et tegemist ei olnud fiktiivsete arvetega, kuid maakohus on tõenditest teinud ebaõiged järeldused ja jätnud süüdistatava vastavasisulised ütlused hindamata. Kokkuleppemenetluses tehtud otsused ja kokkuleppemenetluses süüdistatavatena kohtu alla antud isikute käitumine ei ole tõend KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Kohus on vääralt hinnanud kokkulepete õiguslikku tähendust. Ükski tõend ei kinnita, et kaupa kui sellist koolidesse ei ole toimetatud. Kohus ei ole kõrvaldanud kriminaalasjas võimalikke kõrvaldamata kahtlusi süüdistatava kasuks. Apellatsiooni kohaselt ei olnud P.S volitatud Tartu linna haridusosakonna arveldusarvetel oleva raha kasutamiseks ega käsutamiseks. Seega puudub P.S-ile usaldatud vara, mida omastada. Kohus ei ole tõendeid kogumis hinnanud ning kohtuotsus on täielikult põhjendamata. Tartu linna sisekontrolliteenistuse aruanne ei tõenda ega kinnita kaitsealuse tegevuses omastamise koosseisu tunnuste esinemist ka kõnealuses episoodis. Tegemist on kannatanu hinnanguga, mis ei ole tõendiks. Kohtuotsuse põhiosas tuvastatud asjaolud kinnitavad teenuse osutamist haridusosakonnale. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on tuvastamist leidnud, et hoolimata sellest, et ametlik (s.o kirjalik) töövõtuleping R.P-ga lõpetati, jätkas R.P haridusosakonnas haldusteenuste osutamist. Kohtu poolt ei ole kordagi viidatud ega analüüsitud kaitsealuse poolt antud ütlusi, mis välistavad P.S-i tegevuses mistahes õigusvastasuse. Kohus ei ole hinnanud süüdistatavate ega ka B.G. ütluste eluliselt usutavust. Kohus on võtnud otsuse tegemisel aluseks üksnes süüdistuse seisukohalt olulised tõendid ja jätnud tähelepanuta kaitsja poolt esiletoodud õigustavad asjaolud. P.S-i ja R.P

ütluste elulist usutavust kinnitab haridusosakonna varasem praktika R.P töötamise vormistamisel ja tasustamisel. OÜ Rafi Lahendused poolt haridusosakonnale esitatud arvete vahendusel hüvitati P.S-ile ja R.P-le haridusosakonna heaks tehtud kulutusi. Kohus on eelnimetatud tõendid, sh süüdistatavate ütlused jätnud täielikult hindamata ning analüüsimata. Lisaks sellele, et kohtuotsuses puuduvad kõnealuse episoodi osas põhjendused, ei ole võimalik kohtumenetluses kontrollitud tõendite pinnalt ühelgi juhul asuda seisukohale, et kõnealuseid kulutusi ei oleks P.S-i ja/või R.P poolt tehtud ning et kõnealuste kulude katmine ei toimunud Rafi Lahendused OÜ ja Randes Grupp OÜ poolt esitatud arvete vahendusel. Randes Grupp OÜ 13.12.2010 arve nr 10070 puhul on maakohus möönnud arve väljastamise aluseks olnud kulude tekkimise ja arve alusel kulutuste hüvitamise võimalikkust. Kaitsja hinnangul ei vasta P.S-i käitumine ka selles episoodis KarS §-s 201 sätestatud omastamise objektiivse koosseisu tunnustele, mistõttu tuleb süüdistatav õigeks mõista. Kinkekaartide omastamist puudutava süüdistuse osas leiab apellant, et maakohus on rajanud süüdimõistva kohtuotsuse oletuslikele ja meelevaldsetele järeldustele, refereerides tõendeid üksnes osaliselt ja valikuliselt ning rikkudes oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja arvates ei põhine kohtu järeldused mitte tõendite pinnalt tõsikindlalt tuvastamist leidnud faktilistel asjaoludel, vaid kohtu subjektiivsel hinnangul, mis omakorda põhineb Tartu linna sisekontrolliteenistuse aruandes sisalduval hinnangul, mida ei saa lugeda tõendiks. Maakohus on kinkekaartide kasutamist puudutava episoodi osas P.S-i süüdi mõistes lähtunud Tartu linna sisekontrolliteenistuse hinnangulistest tähelepanekutest, mille ebausaldusväärsust näitab osaline loobumine süüdistusest kõnealuse episoodi osas. Kohus on jätnud otsuses hindamata terve rea kohtumenetluse käigus uuritud tõendeid, mis tõendavad kinkekaartide kasutusotstarvet ja lükkavad ümber süüdistusversiooni. Kohus on kinkekaarte puudutava episoodi puhul praktiliselt kõik tunnistajate ja süüdistatavate ütlused hindamata jätnud, tuginedes selektiivselt vaid dokumentaalsetele tõenditele, sh kaitsja hinnangul vähemalt kaheldava tõendamisväärtusega Tartu linna sisekontrolliteenistuse hinnangulisele aruandele. Kriminaalasjas kogutud ja uuritud dokumentaalsed tõendid ei tõenda kinkekaartidega seotud episoodis omastamise toimepanemist P.S-i poolt. Võttes kogumis arvesse asjaolusid, et P.S sai kinkekaarte olulises summas mitmel korral ka preemiateks ja n.ö täiendavaks töötasuks, mida tõendavad kohtu poolt hindamata jäetud B.G. , A. J ja P.S-i kohtuistungil antud ütlused, ning arvestades tema poolt tehtud ostude tavapärasele tarbimisele vastavat mõistlikku suurust süüdistuses käsitletud ajaperioodil, ei ole tõendatud kinkekaartide omastamine ja enda kasuks kasutamine ka vähendatud süüdistuse mahus, s.o 52 800 krooni ulatuses. Partnerkaardil puudub turvakinnitus, mis tagaks, et kaardi kasutajaks saaks olla ainult selle omanik. Seetõttu ei saa usaldusväärselt tõendada, et just P.S on kinkekaarte kohtuotsuses näidatud maksete teostamisel kasutanud. Samuti on tõenditel mittepõhinev ja materiaalõigusega vastuolus kohtu järeldus, et 03.03.2011 arve nr 1111000459 alusel Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale väljastatud kinkekaardid kokku 1600 euro ulatuses on omastatud isikute grupis P.S-i ja B.G. poolt. Täielikult tõenditel mittepõhinev ja materiaalõigusega vastuolus on ka kohtu järeldus, et P.S pani koos R.P-ga toime 3500 krooni ulatuses kinkekaartide omastamise, mis R.P poolt isiklikuks otstarbeks soetatud kaupade eest tasumiseks ära kasutati. Võttes arvesse käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite vähesust ja nende kaudsust, ei piisa tõusetunud kahtluste kummutamiseks üksnes kohtu üldisest ja läbivast hinnangust, et süüdistatavate ütlused pole eluliselt usutavad või et vastupidine on eluliselt usutav. Apellatsiooni kohaselt on maakohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldades ja menetlusõigust oluliselt rikkudes mõistnud P.S-i alusetult omastamises süüdi OÜ K.V. Koolituskeskus arveid puututavas episoodis. Tegemist ei olnud P.S-ile usaldatud varaga ning P.S ei olnud õiguspädevust Tartu linna arveldusarvetel oleva raha kasutamiseks ja käsutamiseks linnavalitsuse haridusosakonna nimel. Samas on kohus jätnud hindamata tunnistajate J. J, S. S, H.-M. M ja B.G. ning süüdistatava P.S-i ütlused, millest ilmneb, et kaitsealusel puudus

õiguspädevus Tartu linna vara osas. Maakohus on P.S-i OÜ K.V. Koolituskeskus arveid puudutava episoodi osas rikkunud taaskord oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes, kuna on tõendeid hinnanud üksnes valikuliselt ja jätnud osade tõendite hindamise põhjendamata. Kohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldades mõistnud P.S-i kaastäideviijana ebaõigesti süüdi väidetavalt koos B.G. grupis toimepandud omastamise eest. Üksnes P.S-i poolt B.G. korralduste alustel tema ja tema lähedaste nimele broneeringute tegemist ja tellitud teenuste eest tasumise korraldamist ei saa käsitada omastamise toimepanemisena, mille eest süüdistatav saaks vastutada kaastäideviijana. Ka Infotark AS-lt ostetud Tartu linna vara omastamist käsitlevas osas ei vasta maakohtu otsus seadusest ja kohtupraktikast tulenevatele nõuetele. Otsuses ei ole arusaadav ega jälgitav, millise süüdistuse millist asjaolu kohus iga loetletud tõendiga tõendatuks on lugenud. Kohus on jätnud tõendid hindamata iga konkreetse süüdistuse süüteokoosseisu tunnuste esinemise või puudumise osas. Lisaks eelnimetatud puudustele ei ole kohus kordagi analüüsinud ega kõrvutanud teiste tõenditega P.S-i ütlusi, mis annavad põhjalikult ja selgelt ülevaate süüdistuses etteheidetud asjaolude osas (eelkõige kauba soetamise praktika ja eesmärgi osas). Süüdistuses ja kohtuotsuses nimetatud arvetel olevat vara ei ole P.S ja R.P enda ega kolmandate isikute kasuks pööranud ja kohtu vastupidine järeldus ei ole kooskõlas asjas kogutud tõendusteabega. Usaldusväärselt ei ole tõendatud P.S-i poolt Infotark AS-i arvete võltsimine ja võltsimisega seonduvad asjaolud. Süüdimõistev kohtuotsus põhineb konkretiseerimata süüdistusel ning objektiivne ja subjektiivne koosseis on tõendamata. Samuti on kohus on ebaõigesti leidnud, et P.S-i käitumise puhul on tegemist jätkuva kuriteoga. Apellant leiab, et kohtuotsuses on tsiviilhagi rahuldamine jäetud täielikult motiveerimata ja põhjendamata. Samuti ei vastanud tsiviilhagi ise seaduses esitatud nõuetele, olles põhistamata ja tõendamata. Apellant leiab, et tsiviilhagi ei olnud esitatud kujul võimalik rahuldada. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused ja selgitused selles osas, millist õigusakti on tsiviilhagi lahendamisel ja rahuldamisel kohaldatud ja mis on moodustanud nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Kohus on samaaegselt rahuldanud tsiviilhagi nii lepingulise kui ka kahju õigusvastast tekitamist reguleerivate sätete alusel. Ka kohtuotsuse resolutsioonist ei ole võimalik aru saada, kas tsiviilhagi on rahuldatud käsunduslepingu sätete alusel, töövõtulepingu sätete alusel või õigusvastase kahju tekitamise sätete alusel. Samuti ei ole arusaadav, kas tsiviilhagi rahuldamise aluseks on kahju hüvitamise säte või kohustuse täitmise nõue. Kohus on jätnud kannatanu hüvitisnõude õigusliku aluse määramata, mis tulenevalt TSMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 on kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest. Lisaks on kohus tsiviilhagi rahuldamisel ületanud hagi piire. Kohtul ei olnud võimalik tsiviihagi rahuldada suuremas summas kui 132 057,64 eurot, kuna prokurör loobus osast süüdistusest. Kohtuotsus on üllatuslik. Kohus ei ole arutanud pooltega käsunduslepingust ja töövõtulepingust tulenevaid võimalikke tagajärgi. Kaitsja on seisukohal, et igal juhul ei ole kannatanu õigustatud piirduma hagiavalduses oma nõude põhjendamisel vaid viitega süüdistusele, kuivõrd süüdistusaktis on kajastatud süüdistavate karistusõigusliku teo hinnanguks vajalike asjaolude kogum. Hageja ei ole märkinud hagi alust ja on rikkunud hagi esitamise nõudeid. Olukorras, kus hageja ei ole esitanud ega viidanud oma nõuet kinnitavatele tõenditele, ei ole kohtul võimalik hagiavaldust rahuldada. P.S ei olnud võimalik esitada hagiavalduses esitatud nõude eseme ja aluse osas vastuväiteid, kuivõrd tsiviilhagi on äärmiselt lakooniline ning piirdub vaid sisuliselt nõude suuruse loeteluga süüdistavate vastu. Puuduvad kahju hüvitamise eeldused. P.S-i käitumine ei olnud süüline ega õigusvastane, ühtlasi puudub P.S-i käitumises põhjuslik seos kannatanul tekkinud väidetava kahjuga. Hagiavalduses esitatud kahju hüvitamise nõude ulatus ei ole õiguspärane. Kaitsja on seisukohal, et Tartu linna poolt esitatud tsiviilhagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata või läbi vaatamata. Apellant leiab, et maakohtu poolt süüdistatavale P.S-ile mõistetud karistus osaliselt kohe ärakandmisele kuuluva vangistuse näol ei ole kohtuotsuses esitatud põhjendusi ja

süüdimõistetu isikut arvestades otstarbekas ega põhjendatud, mistõttu tuleb süüdimõistva kohtuotsuse jõussejäämise korral mõistetav vangistus jätta täies ulatuses tingimisi kohaldamata. Kaitsja on seisukohal, et arvestades P.S-i isikuomadusi ja käitumist enne ja pärast süüksarvatavate kuritegude toimepanemist, ei saa pidada otstarbekas mõistetud vangistuse reaalset ärakandmist ning süüdistatavale karistuseks mõistetav vangistus tuleks jätta tingimisi täies ulatuses kohaldamata. M.M kaitsja apellatsioon

Maakohus on aga asunud süüdistusest erinevale seisukohale ja tuvastanud koolituste ja nõustamiste toimumise, heites ette vaid seda, et teenust oleks P.S pidanud osutama tasuta. Maakohus loeb tuvastatuks, et P.S viis läbi koolitusi kooli juhtkonnale ning järgnevalt leiab, et koolitusteenust sisaldavad arved olid katteta. Kohtu poolt jääb avamata see, kas kohtu hinnangul on M.M poolt toime pandud õigusrikkumiseks asjaolu, et tema poolt viseeritud arvetel oli koolitus ühes teemas ja valdkonnas, kuid tegelikkuses toimus teisel teemal ja teises valdkonnas. Kui maakohus asus seisukohale, et koolitust sai kooli juhtkond, siis teenust faktiliselt siiski osteti ja müüdi. Kui arvel märgitud teenus ei lange kokku tegeliku teenusega, siis ei ole arve fiktiivne ja katteta. Kui kool ei saanud teenust arvel nimetatud loengu ja teiste kaupade näol, on see oma olemusel näilik tehing. Varjatud tehinguks oli nõustamine ja koolitus erinevates valdkondades, seega õigusvastase olukorra likvideerimiseks oleks osapooled pidanud viima lihtsalt arved vastavusse tegelikult osutatud teenuse sisuga. Apellandi hinnangul oli P.S-i tegevus OÜ Rafi Lahendused kaudu koolidele koolituste andmisel seaduslik. Maakohus ei ole hinnanud M.M ja P.S-i ütlusi, mis annavad võimaluse hinnata nõustamise teemasid. Ütlustes nimetatud teemad ei haaku P.S-i ametikohast tulenevate kohustustega. Isegi juhul, kui P.S oleks tegutsenud alal, milliseks tal oleks olnud keeld, siis ei saa selle eest vastutada M.M. Tähelepanuta on jäetud ka asjaolu, et teenuse osutajaks oli OÜ Rafi Lahendused, kelle nimel P.S tegutses ning arved tasuti äriühingule mitte P.S-ile. Apellatsiooni kohaselt ei ole tõendatud P.S-i ja M.M tegevuse kooskõlastatus. Süüdistuses ei ole esitatud faktilisi asjaolusid, mis kinnitaksid kokkuleppe olemasolu fiktiivsete tehingute teostamiseks. Maakohtu otsuses pole viidatud tõenditele ega esitatud põhjendusi, kuidas P.S-i tööülesannetega lubatu või keelatu oleks seotud M.M-iga ning kas M.M oli teadlik P.S-i omastamisest. Puuduvad tõendid, et P.S ja M.M oleks sellest omavahel rääkinud. Samuti puuduvad tõendid fiktiivsetes lepingu tingimustes kokkuleppimisest. M.M oli kooli direktorina õigus otsustada, milliseid kaupu ja teenuseid, s.h koolitusi on nende juhitavatele koolidele vaja ning millist kaupa ja teenust sisse osta. Isegi juhul kui P.S oleks pidanud nõustamist läbi viima tööülesannete raames ning tegi seda läbi OÜ Rafi Lahendused pole tõendatud süü omastamises. Kui kool maksis teenuse eest mida sai, siis ei luba seadus sellist tegevust omastamisena käsitleda. M.M-ile ei saa ette heita võimalikku P.S-i tegevust kui ta sai endale OÜ-lt Rafi Lahendused kooli poolt üle kantud raha. Ülekanne tehti äriühingule ning pole tõendeid nagu oleks M.M teadnud ülekantud raha edasisest saatusest. Samal ajal pole sellel asjaolul ka tähtsust, sest mida teeb äriühing oma rahaga ei puutu M.M-isse. Arvestades asjaolu, et on tuvastatud teenuse saamine, mille kohaselt M.M sai nõustamist, siis ei ole M.M viseerinud katteta arveid. Vastuolu kauba nimetuse ja selle tegeliku sisu vahel ei muuda arvet kattetuks. Kui tasutud on reaalse teenuse eest, siis pole M.M raha omastanud.

R.P kaitsja apellatsioon

tavapärase väljakujunenud praktika alusel ning miks nende kinkekaartide soetamist tuleb pidada õigusvastaseks. Kohtuotsuse pinnalt jääb täielikult arusaamatuks, mille pinnalt on tuvastatud, et nüüd 09.08.2010 arve nr 1087856 alusel ja P.S-i aktsepteerimisel soetatud kinkekaartide kasutusotsarve oli ebavajalik. Kaitsja mõistab, et kasutusotstarve võis olla ebaselge, kuid see ei tähenda varasemat praktikat silmas pidades, et kaartide soetamine oli ebavajalik ning neid ei kasutatud linna haridusosakonna huvides. Apellant leiab, et R.P on süüdi tunnistatud sisuliselt vaid ühe tõendi – kannatanu sisekontrolliteenistuse akti alusel. Kõnealune linna sisekontrolli aruanne võib formaalselt vastata küll KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud dokumentaalse tõendi mõistele, kuid oma sisult on tegemist üksnes kannatanu hinnanguga, mis ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Kriminaalmenetluses ei loeta tõendiks tunnistaja, kannatanu, kahtlustatava ja süüdistatava seletust, s.o isiku omapoolset oletust, hinnangut, nägemust või arvamust, mis ulatub kaugemale vahetult meeleelunditega tajutust (RKKKo 3-1-1-86-06 p 6). Käesoleval juhul ei ole kannatanu kriminaalasja kohtuliku uurimise raames ütlusi andnud, mistõttu ei ole Tartu linna 22.06.2011 sisekontrolliteenistuse aruande näol tegemist kohtukõlbuliku tõendiga ning sellele otsuse tegemisel tuginemine on lubamatu. Samuti sisaldab Tartu linna sisekontrolliteenistuse aruanne mitteõiguslikele eriteadmisele rajanevaid järeldusi. Tartu linna sisekontrolliteenistuse järeldused ei ole saadud ekspertiisi raames. Seega ei ole kõnealusele dokumendile võimalik tugineda, kuivõrd oma sisult ei vasta nimetatud dokument ühelegi KrMS § 63 lg-s 1 sätestatud tõendi liigile. R.P puutumus kinkekaartide omastamise süüdistusega ei sisalda kuriteokoosseisu täitmiseks vajalikke tunnuseid. Apellant on seisukohal, et R.P äitis kinkekaarte Tartu kaubamajast Tartu Linnavalitsuse haridusosakonda tuues tööülesandeid ja tööandja esindajate seaduslikke korraldusi, tema tegevuses puudub tahtlik ja teadlik kaasaaitamine kinkekaartide omastamisele ametiisikute poolt, seega puudub tahtlik ja teadlik õigusvastane tegu. Objektiivne teokoosseis on kohtu poolt sisustatud ebaselgelt, ühest küljest on ette heidetud kinkekaartide kasutamist R.P poolt isiklikuks otstarbeks, mis vastab omastamise tunnustele ja teisest küljest on objektiivne teokoosseis jäänud muu R.P tegevuse osas tuvastamata. Selleks, et tunnistada isik süüdi kaasaaitajana, oleks pidanud kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama tema isikliku teopanuse, mitte piirduma P.S-i teopanuse kirjeldusega. Kohtuotsusest ei ole võimalik järeldada, millise R.P tegevusega on põhitegu soodustatud. Kohus on jätnud täielikult esitamata ka subjektiivse teokoosseisu asjakohase motivatsiooni. R.P-le süükspandav tegevus on süüdistuses ja kohtuotsuses seostatud eelkõige P.S-i tegevusega. Voluntatiivne osa tahtluse tuvastamisel on otsuses sisustatud oletusega, aga R.P isiklik seos P.S-iga ei ole piisav tuvastamaks tema tahet kinkekaartide omastamisele kaasa aidata. R.P tegevus oma ülesannete täitmise raames kinkekaarte tellides ja kaubamajast haridusosakonda tuues ei ole põhjuslikus seoses Tartu linnale kahju tekitamisega. Põhjuslik seos R.P tegevuse ja saabunud tagajärje vahel on välistatud kui puudub voluntatiivne element subjektiivses teokoosseisus. Mingit kokkulepet ja võimaliku tagajärje soovimist ei ole kriminaalasja uurimisel tuvastatud. Kohus on jätnud tõendid hindamata iga konkreetse süüdistuse süüteokoosseisu tunnuste esinemise või puudumise osas ning seetõttu oluliselt ja põhimõtteliselt rikkunud otsuse motiveerimiskohustust. Maakohtu seisukohtade kujunemine ei ole kohtuotsuses iga kuriteokoosseisu osas kontrollitav ega jälgitav. Kohtuotsuses viidatud tõendite kogumi käsitlemine kõigis kuriteoepisoodides süüteokoosseisude tuvastamisel on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis on kaasa toonud ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Täiendavalt ei ole kohus kordagi analüüsinud ega kõrvutanud teiste tõenditega P.S-i ütlusi, mis annavad põhjalikult ja selgelt ülevaate süüdistuses etteheidetud asjaolude osas (eelkõige kauba soetamise praktika ja eesmärgi osas). Samas ei ole ka nende tõendite

usaldusväärsuse suhtes seisukohta võetud, mistõttu on kohus jätnud süüdistatava ütlused põhjendamatult suures osas tähelepanuta. Ei piisa sellest, kui kohtuotsuses ainult kirjeldatakse ja tuuakse esile seda, mida ütles süüdistatav, mida ütlesid tunnistajad või mis oli dokumendi sisuks. Kohtuotsuses puuduvad veenvad põhjendused, miks tuleb süüdistuse versiooni kuriteosündmusest pidada eluliselt usutavamaks kui kaitseväiteid ja ülekuulatud isikute, sh tunnistajate ütlusi. Süüdistuses loetletud muudetud arvete alusel AS-st Infotark ostetud vara ei ole P.S-i ja R.P poolt omastatud, vara on ostetud ja üle antud haridusosakonnale. Osa varast on haridusosakonnas osakonna töötajate poolt ära tarvitatud, nagu ostetud kohv, mälupulgad, kingituseks mõeldud raamatud, koopiapaber, kantseleitarbed jms. Osa vara on kasutamiskõlbmatuks muutunud, nagu näiteks rikkiläinud mobiiltelefonid või hävinud R.P süül (autos külma saanud GPS seadmed), mille väärtuse on R.P valmis hüvitama. Osa vara on olnud P.S-i, B.G. ja R.P valduses ja kasutuses ning on haridusosakonnale tagastatud. AS-st Infotark tellitud kaupu vastu võttes täitis R.P temale haridusosakonnas pandud ülesandeid ja pole tõendamist leidnud R.P tahtlus kaasa aidata linnavalitsuse vara omastamisele. Tõendatud ei ole süüdistuses esitatud väide, et AS-st Infotark süüdistuses loetletud 27 arve alusel perioodil 21.03.2007 kuni 08.04.2011 tellitud kaubad pöörasid P.S ja R.P ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks omastades seeläbi Tartu linna vara summas 15 118,34 eurot. Sarnaselt nn kinkekaartide episoodis ei ole kohus selgelt märkinud R.P teopanust ega motiveerinud millisel moel osutas süüdistatav kaasabi. Konkretiseerimata kujul esitatud süüdistus ei võimalda teostada täies mahus kaitseõigust ega jõuda järeldusele, et süüdistatava käitumises esineksid inkrimineeritavate süütegude objektiivse ja subjektiivse külje tunnused kõigis etteheidetavates võltsimissüüdistuse episoodides. R.P-le esitatud süüdistus dokumendi võltsimises on süüdistuse sisu üldsõnalisuse ja osalise faktilise konkretiseerimatuse ning vastuolude tõttu selges vastuolus kaitseõiguse, õiglase kriminaalmenetluse ning võistlevas menetluses kehtiva poolte võrdsuse põhimõttega. Süüdistusest ei selgu millal ja millisel viisil konkreetselt R.P dokumente kaastäideviijana võltsis. Kohus on leidnud, et P.S märkis ja kinnitas arvetele klassifikaatorid-artiklid, kuid R.P konkreetne teopanus ei ole ühelgi moel kohtuotsuse pinnalt tuletatav. Arve saatelehtede võltsimine R.P poolt ei ole kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendite alusel tõendamist leidnud. R.P ei võltsinud ise dokumente, oma kohtus antud ütluste kohaselt sai ta muudetud dokumendid J. nimeliselt isikult. R.P on kohtuistungil korduvalt kinnitanud, et tema varasemad ütlused selles episoodis ei vasta tõele, olid antud surve all. Väidetavalt ähvardati menetlustoimingute väliselt võtta R.P vähemalt 6 kuuks vahi alla ja lubati korraldada tema ilmajäämine politseipensionist, kusjuures vastava pensioniõigusliku staaži täitumiseni jäi R.P 3 kuud. Alusetu on kohtuotsuses esitatud etteheide, et süüdistatav oleks pidanud avaldama tegeliku võltsija ning isiku mitteavaldamine viitab, et pole usutav sellise isiku esinemine. Oma allkirja lisamine kauba vastuvõtja lahtrisse ei ole dokumendi võltsimine, sest dokumenti oli muudetud juba enne allkirja lisamist R.P poolt. Kohtuotsuses on antud üldine ja oletuslik hinnang, et P.S ja R.P võltsisid AS Infotark arveid, sisustamata objektiivset ja subjektiivset teokoosseisu tõenditega. Tõendatud ei ole arve-saatelehtede väljastaja lahtrisse loetamatute allkirjade kirjutamine R.P poolt, nagu seda on kirjeldatud süüdistuses. Läbi ei ole viidud käekirjaekspertiisi ja puuduvad muud usaldusväärsed tõendid antud väite osas. Süüdistuses ei ole esitatud ka selgeid faktilisi asjaolusid, millisel viisil ja kelle poolt on võltsimine toime pandud. Mitte ükski käesoleva kriminaalmenetluse käigus kogutud tõend ei võimalda jõuda tõsikindlale järeldusele, et süüdistatav R.P võltsis AS Infotark arveid-saatelehti. Eeltoodut arvestades tuleb kokkuvõtvalt asuda seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud R.P teos KarS § 344 lg 1 sätestatud koosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine, mistõttu kohtuotsus võltsimissüüdistuses tuleks tühistada.

Süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, tunnistab R.P ennast süüdi osas, mis puudutab eelnevalt muudetud AS Infotark arvete-saatelehtede esitamist Tartu linnavalitsuse haridusosakonnale ja põhjendab muudetud arvete kasutamist haridusosakonnale vajalike asjade muretsemise vajadusega. R.P tunnistab oma teo seadusele mittevastavust. R.P ei tunnista ennast süüdi OÜ-le Rafi Lahendused ja OÜ-le Randes Grupp võltsitud arvete esitamises ja nende arvete kasutamises, sest tal ei ole antud ettevõtetega otsest puutumust ja tal puudus igasugune motiiv ja vajadus nimetatud äriühingute huvides muudetud arveid kasutada. Kaevatavast otsusest nähtub üheselt, et tõendite analüüs, millele tuginedes on kohus langetanud süüdimõistva otsuse, on esitatud üheaegselt ja kordamööda kolme erineva süütekoosseisu osas. Kohus on jätnud tõendid hindamata iga konkreetse süüdistuse koosseisu tunnuste esinemise või puudumise osas ning seetõttu oluliselt ja põhimõtteliselt rikkunud otsuse motiveerimiskohustust. Maakohtu seisukohtade kujunemine ei ole kohtuotsuses iga kuriteokoosseisu osas kontrollitav ega jälgitav. Apellatsiooni kohaselt on maakohtu otsus tsiviilhagi osas ebaselge ning resolutsioon ei vasta otsuse põhjendustele. Kohtuotsusest ei ole selgelt aru saada, kas P.S-ilt ja R.P-lt mõisteti solidaarselt välja süüdistuse punkt 16.V (Infotark AS-i arvetega seonduv) alusel 15 118,34 eurot või 11 943,34 eurot. Lisaks on eraldiseisvalt ebaselge resolutsioon osas, millega kohus märgib vastavad sätted, millele tuginedes on kannatanu tsiviilhagi rahuldanud. Jääb arusaamatuks, kas nõue on rahuldatud lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel. Eeltooduga on kohus rikkunud olulisel määral KrMS § 339 lg 1 p 8, mis on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine ning otsuse tühistamise aluseks. Käesoleval juhul ei ole kohus tsiviilhagi lahendamisel tuvastanud ega selgitanud, millised asjaolud on kohtu poolt tuvastatud ning millised on asjaolude pinnalt kohtu tehtud järeldused tsiviilhagi põhjendatuse osas. Kohus on rahuldanud tsiviilhagi sisuliselt automatiseeritult, kuivõrd mõistis süüdistatavad süüdi. Kahju tekkimist tuleb eraldi analüüsida ning tõendada tsiviilhagi raames, kuid käesoleval juhul ei olnud kohtul võimalik esitatud tsiviilhagi alusel kannatanu nõuet ühelgi juhul rahuldada. Tsiviilhagi ei vasta seaduses esitatud nõuetele, on tõendamata ja põhistamata, kohtu poolt ei ole põhjendatud tsiviilhagi rahuldamine ka osaliselt. Hageja poolt märgitud hagi ese on ebaselge. Ei ole arusaadav, milline on tegelikult nõutav summa ning kuidas on see kujunenud. Ühtlasi ei ole hageja märkinud nõuetekohaselt hagi alust. Olukorras, kus hageja ei ole esitanud ega viidanud oma nõuet kinnitavatele tõenditele, ei ole kohtul võimalik hagiavaldust rahuldada. Käesoleval juhul ei ole võimalik tsiviilkostjal esitada hagiavalduses esitatud nõude eseme ja aluse osas vastuväiteid, kuivõrd tsiviilhagi on äärmiselt lakooniline ning piirub vaid sisuliselt nõude suuruse loeteluga süüdistavate vastu. Olukorras, kus tsiviilkostja ei tea, millisele tõendile hageja soovib tugineda ning millist asjaolu on tõlgendanud kahju tekitamisena, ei ole võimalik esitada kõiki faktilisi ja õiguslikke vastuväiteid ning anda selleläbi omapoolne hinnang esitatud nõudele ja/või selle aluseks olevatele asjaoludele. Puuduvad kahju hüvitamise eeldused, kuivõrd R.P täitis temale pandud kohustusi ning tema käitumine ei olnud süüline ega õigusvastane, ühtlasi puudub kostja käitumises põhjuslik seos. Hagiavalduses esitatud kahju hüvitamise nõude ulatus ei ole tõendatud ja õiguspärane. Hageja on jätnud täielikult konkretiseerimata ja tõendamata (kriminaaltoimikus asuvatele tõenditele viitamata), millele hageja kahju nõude ulatuse arvestus tugineb. Tsiviilhagi põhjal (isegi arvestades süüdistusaktis toodud faktiliste asjaolude kirjeldust) ei ole võimalik aru saada, milles täpselt kahju seisneb ja kuidas on kujunenud nõude suurus. Tsiviilkostjal on võimatu aru saada, milliseid mahaarvamisi kahjusummast on väidetavalt tehtud ning ühtlasi, kas ja kuidas arvestab hageja faktiga, et osa kaupa, mille suhtes oli kauba kirjet muudetud, on üle antud ja ära tarvitatud haridusosakonna poolt ning selles osas ei saa olla kahju hüvitamise kohustust tsiviilkostjal. Olukorras, kus kohus mõistab välja hagis märgitud ulatuses kahju hüvitamise kohustuse ning kriminaalmenetluse lõppemisel antaks kannatanule taaskord üle

tagastatud vara, on hageja rikastunud, olenemata sellest kas asjade jaoks koheselt otstarvet leitakse või mitte. Tagastatud varal on olemas nii reaalne kui ka raamatupidamislik väärtus ning seda tuleb arvestada kahju hüvitise ulatuse määramisel. Kahju hüvitise nõude ulatus kinkekaartidega seonduvas nõudes on ebaõige, kostja ja P.S ei ole solidaarvõlgnikud. Kriminaalmenetluse materjalide pinnalt on selge, et kostja on kasutanud ostude eest tasumisel vaid kolme kinkekaarti, mille on soetanud haridusosakond 1500 krooni, s.o 95,86 euro ulatuses. Seega jääb arusaamatuks, milles seisneb ülejäänud nõude summa. Hagejal puudub õigus nõuda kahju hüvitamist suuremas summas, kuivõrd kostja ei ole kasutanud ostude eest tasumiseks rohkem kinkekaarte. Lisaks on kostja andnud ütlusi selle kohta, et tema poolt kulutatud kinkekaardid on temale üle antud transporditeenuse osutamise eest B.G. poolt ja kaarte ei ole kostja omavoliliselt omastanud kuna tegemist oli tema enda varaga. Apellant ei nõustu ka menetluskulude jaotuse ning kohtu seisukohaga osas, millega määrati hävitamisele kriminaalmenetluse raames tõenditena kogutud ning väidetavalt omavoliliselt soetatud vara, mida Tartu Linnavalitsus endale ei soovinud. Kaitsja leiab, et kohtu selgitused ja põhjendused, miks tuleb vastav vara hävitada, on pinnapealsed. Antud juhul on maakohus esitanud vaid üldsõnalise ja eluliselt ebaloogilise käsitluse, mille kohaselt ei ole tõenäoline, et süüdistatavad soovivad ennast koormata asjade võõrandamisega tsiviilhagi katteks, samuti eeldab kohus, et selline võõrandamine tooks kaasa täiendavaid kulutusi kannatanu jaoks. Selline seisukoht jääb arusaamatuks, kuivõrd tänapäeval on võimalik vara võõrandamine internetikeskkonnas, mis ei nõua suuri ajalisi ega rahalisi pingutusi. Arvestades, et tegemist on peamiselt kontoritarvetega, mille järelturg on internetis olemas ning mida on võimalik ilma suuremate jõupingutusteta müüa nii kannatanul endal kui ka süüdistatavatel, oleks kohus pidanud täiendavalt selgitama, milliseid kulutusi tuleb teha ja miks ei ole selliseid kulutusi võimalik vältida jmt. Kaitsja leiab, et võimalik on ka olukord, kus süüdistatavad soetavad asjad ise või tegelevad ise selle võõrandamisega, sellisel juhul toimuks võõrandamine tsiviilhagi katteks ilma täiendavate kulutusteta kannatanu poolt. Kulutuste ning ebaproportsionaalsete ebamugavuste tekkimist ei ole põhjendatud eeldada, vastupidiselt oleks siinkohal pidanud põhjalikult selgitama, miks antud konkreetses olukorras on hävitamine ainuvõimalik. Kohus ei ole aga vaevunud teostama sisulist analüüsi ning on piirdunud vaid ebamäärase hinnanguga, et võõrandamisprotsess oleks tülikas nii kannatanule kui ka süüdistatavatele. A. Serki kaitsja apellatsioon

revisjoniga oleks olnud võimalik kindlaks teha ladustatud paberi hulk ja vastavus esitatud arvetele. Tuginedes asjas kogutud tõenditele ei saa asuda seisukohale, et vaidlusaluste arvete alusel kooli paberit ja muid kontoritarbeid sisse ei ostetud. Ka Tartu Linnavalitsuse poolt kaitsja teabenõudele esitatud vastuse kohaselt on Kivilinna Gümnaasium saanud süüdistuses märgitud arvete alusel tegelikult kaupu. Maakohus ei ole süvenenud põhjalikult koolitust puudutavasse temaatikasse. Apellatsiooni kohaselt nähtub süüdistatavate ja tunnistajate ütlustest, et vajadus koolituste järgi oli olemas, neid oli vaja sisse osta ning koolitused ka reaalselt toimusid. Seega ei saa OÜ-le Rafi lahendused Kivilinna Gümnaasiumi direktori nõustamise eest tasu maksmine olla käsitletav võõra vara omastamisena. Maakohus ei ole välja toonud, millised kirjad P.S-i ja A. Serki vahelisest kirjavahetusest viitavad A. Serki poolt omastamise toimepanemisele. Sisekontrolli aruandest ei selgu, millel tekkinud kahtlused konkreetselt põhinevad ja mida on tehtud nende kahtluste lahendamiseks, mistõttu ei saa seda arvestada A. Serki süüstava tõendina. Maakohus on jõudnud järeldusele, et A. Serk ja P.S panid toime Tartu linnalt rahaliste vahendite omastamise OÜ Rafi Lahendused ja AS Latente poolt esitatud arvete alusel. Asjaolu, et A. Serk oleks saanud nende ülekannete eest mingit isiklikku kasu, ei tõenda ükski kriminaalasjas uuritud tõend. Seega on tõendamata, et A. Serk omastas Tartu Kivilinna Gümnaasiumile esitatud arvete alusel AS-le Latente üle kantud 40 038,89 krooni ja OÜ-le Rafi Lahendused üle kantud 140 859,70 krooni. Apellant ühineb maakohtus kaitsjana esinenud kolleegi seisukohaga, et ükski kriminaalasjas uuritud tõend ei näita, et P.S kooskõlastas oma tegevuse A. Serkiga. Ka ei ole maakohus oma kohtuotsuses näidanud, milles seisnes väidetav kooskõlastatud tegevus. Maakohtu otsusest ei nähtu, kuidas on tõendatud A. Serki omastamise tahtlus. Ei ole tõendatud, et A. Serk oleks olnud teadlik, et P.S on seotud AS-ga Latente ja OÜ-ga Rafi lahendused. Samuti ei teadnud A.Serk, mis sai rahast, mis üle kanti ning kust olid pärit need kaubad, mis Kivilinna Gümnaasiumile müüdi. Juhul, kui P.S-i tegevuse osas jõuavad kohtud lõplikule veendumusele, et P.S-i puhul oli tegemist omastamisega, ei ole tõendatud, et A. Serk tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu ka asjaolule, et A. Serk koolidirektorina, kes allus Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhatajale, oli ligi viie aasta jooksul ostnud paberit ja muid kontoritarbeid ning koolitusi AS-lt Latente ning OÜ-lt Rafi lahendused, kuid tema otsene ülemus, haridusosakonna juhataja, ei keelanud sellist tegevust ega avaldanud ka muul moel, et selline tegevus võib olla ebaseaduslik. Seega ei saanud A. Serkil tekkida mingisugust kahtlust, et P.S-i tegevus võib olla ebaseaduslik. Apellant leiab, et A. Serki tegevuses ei ole tõendatud tegutsemine grupis P.S-iga omastamise kaastäideviijana. Mööndusel, et P.S-i tegevuses on omastamise tunnused ning esitatud arvete hulgas oli ka fiktiivseid arveid, võib A. Serki puhul tulla kõne alla mõnede arvete puhul tema käsitlemine objektiivsete tunnuste poolest kaasaaitajana. Samas, kuna A. Serk ei olnud teadlik, et P.S-i tegevus võib olla ebaseaduslik, on välistatud A. Serki vastutus kaasaaitajana. Apellant on seisukohal, et tekkinud kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, A. Serk tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista ning tema vastu esitatud tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. Samuti tuleb tühistada A. Serki varale seatud kohtulik hüpoteek.

ning prokuröri, leiab, et prokuröri apellatsioon kuulub rahuldamisele, kuid kaitsjate apellatsioonid süüdistatavate põhimõttelises õigeksmõistmise taotluses jäävad rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse süüdistatavate A. Serki ja M.M kvalifikatsiooni osas KarS § 201 lg 2 p 3, 4 järgi materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning leiab, et nende tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 201 lg 2 p 3 järgi, jättes maakohtu otsusega mõistetud karistused muutmata. Samuti tuleb muuta KrMS § 337 lg 1 p-st 3 johtuvalt P.S-i, A. Sergi ja M.M süüdi tunnistamise põhjendusi Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ja Tartu Kommertsgümnaasiumi episoodides ning P.S-i süüdi tunnistamise põhjendusi Annelinna Gümnaasiumi ja Slaavi Gümnaasiumi episoodides. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ka asitõendite ja esemete osas prokuröri apellatsioonis osundatud mahus ning teeb tsiviilhagi osas osaliselt uue otsuse. Apellatsioonides süüdistatavate osas alternatiivselt esitatud karistuste kergendamise taotlused on põhjendamatud ja jäävad rahuldamata. Seega kriminaalasjas kogutud tõenditele põhimõttelises üldhinnangu andmises ja süüdistatavate süüditunnistamise olulisemates järeldustes tuleb maakohtu otsus jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks kõiges korrata vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1.

10.3 Kehtiva kriminaalmenetlusõiguse kohaselt lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Nii realiseeruvad esimese astme kohtus asetleidval üldmenetlusel täielikult KrMS § 15 lg-s 1 sätestatud kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõtted, mis muuhulgas tähendab tunnistaja ja kannatanu vahetut ülekuulamist kohtuistungil ja nende kohtueelsel menetlusel antud ütluste avaldamise erandlikkust. Kuigi kriminaalasja arutamisel apellatsiooni korras on ringkonnakohus KrMS § 15 lg 1 ja § 335 lg 1 kohaselt õigustatud tõendeid uurima ja hindama põhimõtteliselt samas mahus kui maakohus, lubab KrMS § 15 lg 2 ringkonnakohtul erinevalt maakohtust oma lahendi rajada ka üksnes maakohtus uuritud ja teise astme kohtumenetluses avaldatud tõenditele (RKKKo nr 3-1-1-48-11). 10.4 Ringkonnakohus ei nõustu kaitseväidetega, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust sedavõrd oluliselt, et maakohtu otsus tuleks tühistada ja kriminaalasi saata KrMS § 341 lg 2 alusel uuesti arutamiseks samale kohtule samas või teises koosseisus, kuna tegemist on KrMS § 339 lg 1 märgitud rikkumistega, mida ei ole ringkonnakohtus võimalik kõrvaldada. 10.5 Ringkonnakohus märgib, et kaitsjate apellatsioonid sisaldavad paljuski kokkulangevaid etteheiteid maakohtu otsusele, milliseid ringkonnakohus ei pea kõiges põhjendatuks eraldivõetuna analüüsida ja teeb seda kogumis kokkuvõtlikult. Apellatsioonides esitatud põhiliste põhjenduste ja järelduste kohaselt leitakse, et käesolevas asjas puuduvad süüdistatavate süüditunnistamiseks sisukohased ja usaldusväärsed tõendid ning maakohus on vajalikke motiive ja järeldusi esitamata süüdistatavad alusetult süüdi tunnistanud. Kaitseversioonides väidetakse, et maakohus on olemasolevaid tõendeid, sealhulgas dokumentaalseid tõendeid hinnanud ühekülgselt, selektiivselt ja üksnes süüdistust kinnitavas osas ning süüdistatavate kaitseväiteid kinnitavad tõendid on justkui põhjendamatult kõrvale jäetud. 10.6 Apellantide eeltoodud kaitseväidetega ei saa nõustuda ning Riigikohus on lahendites korduvalt märkinud, et kohtuotsuses toodud põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav põhistuse puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (RKKKo nr 3-1-1-139-05). Kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p-s 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas kaebaja nende järeldustega nõustub või mitte (RKKKo-d 3-1-1-90-09, 3-1-1-39-11). 10 .7 Süüdistatava P.S-i kaitsja on apellatsioonis rõhutanud, et maakohtu otsus on mahukas ja raskesti jälgitav, mistõttu otsuse koostamisel on rikutud kriminaalmenetlusnorme. Ringkonnakohus, tutvudes maakohtu tervikotsusega, leiab, et otsus on küll mahukas (kd 21 lk 1-201), kuid kindlasti ei saa otsusele seejuures ette heita motiveerimatust või pinnapealsust. Seega on alusetu kaitsja apellatsioonis märgitu, mille kohaselt maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ning pole seda teinud kogumis. Valdavas osas on maakohtu otsuse põhiosa motiveeringus süüdistatavate ja kaitsjate vastuväited kajastamist leidnud ning need ümber lükatud. Maakohus on tõepoolest kasutanud otsuse koostamisel mitmesuguseid arvutivõimalustest tulenevaid tekstitöötluse lahendusi, kuid see ei väära ringkonnakohtu arusaama kohtu poolt otsuse põhiosa põhjendustes ja järeldustes esitatud süüdistuste põhjalikust sisulisest käsitlusest. Ringkonnakohus möönab, et otsuse visuaalne kirjapilt ei ole kirjandusliku teosega samaselt jälgitav, kuid kindlasti on see süvenenult korrektselt tekstina loetav. Kohtuotsuse struktureerimise osas märgib ringkonnakohus, et selles osas ei ole praktikas välja kujunenud rangetele reeglitele allutatud ühtset mudelit või formaati. Seetõttu sisaldab kohtuotsuse vormiline ülesehitus konkreetses kriminaalasjas selle kohtu või kohtunikust koostaja

individuaalset arusaama. Kaitseväide, et otsuse koostamise vormistusest tulenevalt on sellega rikutud süüdistatava P.S-i kaitseõigust, sest polnud õigeaegselt võimalik esitada apellatsiooni, on seetõttu alusetu. Eeltoodud järeldustest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuse vormistuslik külg ei riku süüdistatava P.S-i põhiõigusi, millest tulenevalt peaks maakohtu otsuse tühistama või süüdistatava kogunisti õigeks mõistma. 10.8 Ringkonnakohus ei soostu seega kaitsjate seisukohaga, et maakohus on süüdistatavate süü tuvastamisel ja tõendite analüüsis rikkunud otsuse koostamisel sedavõrd oluliselt kriminaalmenetluse norme, et kriminaalasi tuleks tagasi saata maakohtule uueks arutamiseks. Jääb arusaamatuks, millises mahus peaks maakohus olemasolevate tõendite puhul veel otsuse motiveeringu sisustama, kui seda on apelleeritud otsuses tehtud.

varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. Seega on ainetu kaitsja väide, et P.S polnud ligipääsu linna finantsvahenditele. Seda näitlikustab muuhulgas P.S-i kiri K.V. 07.12.2009. Õiguspädevus on õiguslik volitus vara osas, volitus teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsuseid, õigustoiminguid või osaleda otsuse kujundamise protsessis (RKKKo nr 3-1-1-85-10 p 14). Uuritud e-kirjavahetuse kohaselt oli P.S-i isik see, kes linna rahaliste vahendite omastamiseks algatas ebaseaduslike arvete süsteemi, kasutades omastamiseks alguses ka A.A. kaasabi, saades tema kaudu AS-st Latente arved, et esitada need Tartu linnale, sealt edasi saadi juba võimalus, et AS Latente arvetel märgitud raha kanti linna poolt AS Latente arvele ja sealt edasi omakorda kanti laekunud rahasummasid kokkuleppeliselt A.A. juba P.S-i enda pangaarvele. Ei saa olla kahtlust, et süüdistuses kirjeldatud ja maakohtu poolt tuvastatud viisil rahasummade enda kasuks pööramine P.S-i poolt on toimunud ebaseaduslikult. Tõendamist on leidnud asjaolu, et P.S , pidades aastate jooksul linna raha endale, jättis linna sellest kestvalt ilma. Ringkonnakohus möönab, et P.S-i tegevus Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna finantsteenistuses oli aastate jooksul omandanud sisuliselt kontrollimatuse mõõtmed, mis tähendas, et P.S peremehetses linnale kuuluvate finantsvahenditega vastavalt oma vajadustele ja madalatele omakasulistele soovidele. 13.8 P.S-i ebaseaduslikus tegevuses on maakohus käsitlenud süüdistatava poolt Tartu linna raha omastamise süülise tegevuse kahte olulist ajaperioodi. - periood kui raha omastati AS Latente juhatuse liikme A.A. kaasabil fiktiivsete arvete alusel; - periood kui P.S asutas OÜ Rafi Lahendused, olles nimetatud äriühingu osanik ja raamatupidaja ning koostas ise arveid, mille alusel arvetel nimetatud kaupa OÜ-lt Rafi Lahendused ostjale ja nimetatud arvet tasunud Tartu linnale tegelikkuses ei saabunud ega liikunud. Maakohus on P.S-i puhul õigustatult tuvastanud aastatepikkuses ebaseaduslikus tegevuses kavatsetuse. 13.9 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuse põhjalikus põhiosas andnud ülevaate P.S-ile ja kaassüüdistatavatele süüdistustes märgitud arvetest, mille järgi Tartu linn ja arvetel märgitud koolid ning haridusosakond kaupu ning teenuseid ei saanud, kuigi Tartu linn tasus süüdistuses märgitud arvetel olevad summad arvete esitajale ära. Siinjuures on tõenduslikult oluline Tartu linna sisekontrolliteenistuse 22.06.2011 aruanne, milles on muuhulgas märgitud, kuidas olid Tartu Linnavalitsuses ja haridusosakonnas reguleeritud IT majandusega seotud töölõigud. Apellatsioonides esitatud seisukohaga, et sisekontrolliteenistuse aruannet ei saa lugeda tõendiks, ringkonnakohus ei nõustu. Nimetatud aruanne omab käesolevas kriminaalasjas tähtsust ka seetõttu, et annab ülevaate, kuidas oli kavandatud ja korraldatud linnavalitsuses kaupade ja teenuste liikumine ning sellekohane dokumentatsioon. Aruanne kajastab muuhulgas seda, kui palju tehinguid ja milliste summade eest oli teostanud Tartu Linnavalitsuse haridusosakond OÜ-ga Rafi Lahendused perioodil 2007 kuni 15.03.2011. Siinjuures on maakohus näidanud, millised tehingud on OÜ Rafi Lahendused justkui teinud, süüdistustes nimetatud koolid pole aga nimetatud kaupu ja teenuseid saanud. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjate väheveenvate väidetega, et sisekontrolli aruannet ei saa usaldada, hinnang toimunule on antud ühepoolselt ja see on koostatud justkui süüdistatavate

kahjuks. Süüdistatavate ja kaitsjate lihtsustatud väide, et sisekontrolli aruandega oli süüdimõistev hinnang süüdistatavate tegevusele justkui juba antud, on siinkohal ainetu. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaitseväitega, et maakohus on ülimuslikult tuvastanud süüdistatavate süü sisekontrolli aruande põhjal ja asjas pole ülekuulatud tunnistajaid. Linna haridusosakonna töötajad ja teised süüdistusega puutumuses olevad isikud, kes mingit sisukohast teavet teadsid süüdistuste osas anda, on üle kuulatud ning uusi, asja kohta võimalikku sisulist teavet omavaid tunnistajaid pole menetlusosaliste poolt kohtule esitatud. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-85-11 p 34, 35 kohaselt on varasemalt tõusetunud kohtupraktikas küsimus aruande kui tõendi lubatavusest. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Linnavalitsuse sisekontrolli aruannet käsitledes ja viidates süüdistatavate süüditunnistamisel selles kajastatule, pole maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 399 lg 2 mõttes . Käesoleval juhul on nimetatud aruanne käsitletav tõendina, mis sisaldab faktilisi asjaolusid. Maakohus on analüüsinud , et sisekontrolliteenistuse aruande kohaselt (kd 2, lk 116 - 137) tegeles haridusosakonnas arvutite ja printeritega IT-teenistus ning haridusosakonnal puudus reaalne vajadus ise muretseda enda osakonnas olevatele printeritele toonereid-tahmakassette. OÜ Rafi Lahendused arvetel kajastatud toonerite hulgas polnud mitte ühtegi haridusosakonna tööks vajalikku ning osasid toonereid pole üldse tegelikkuses olemaski olnud. Ainsaks haridusosakonnas erandiks olnud printerit teenindas firma Overall, kes varustas seadet kõige vajalikuga, ja kellele tasuti kogu selle printeri teenindamisega seonduva, s.h ka tahmakassettide vahetamise eest, kuid aastal 2010 viidi ka see printer Overalli tagasi. Sisekontrolliteenistuse aruandest nähtuvalt puudus reaalne vajadus ka erinevate kutsete ja trükiste suurürituste jaoks tellimiseks ning nende eest tasumiseks, kuivõrd kutsed-trükised telliti-muretseti tegelikkuses teisel viisil kui on kajastatud OÜ Rafi Lahendused arvetel. Sisekontrolliteenistuse aruande kohaselt puudus reaalne vajadus ka erinevate koolituste, selle juurde kuuluvate materjalide ning ruumide rendi eest tasumiseks, kuna tegelikkuses koolitusi ei toimunud ning ka Eesti Hariduse Infosüsteemis ei ole arvetele märgitud õpetajate koolitusi kajastatud. Sisekontrolliteenistuse aruandest tulenevalt puudusid osad OÜ Rafi Lahendused arvetele märgitud kinkeraamatutest nii raamatukogude infobaasist kui ka suuremate raamatukaupluste infobaasidest, millest tulenevalt puudus Tartu linnal vajadus ka nende eest tasumiseks, kuivõrd neid tegelikkuses polnudki olemas. Sisekontrolliteenistuse aruande kohaselt pole kaubandusvõrgus olemas koopiapaberit Syntax ning seda kaubandusvõrgus ka ei pakuta; ka ületab OÜ Rafi Lahendused arvetel kajastatud paberite kogus ilmselgelt haridusosakonna paberivajaduse – 2010 aastal oli koopiapaberit soetatud koguseliselt umbes 2 korda vajadusest rohkem. Sisekontrolliteenistuse aruandest tulenevalt katsid haridusosakonna paberivajaduse ilmselgelt teised firmad ja kuna OÜ Rafi Lahendused arvetel puudusid lehekülgedes väljendatud kogused ja hinnad ei olnud võrreldavad müügisolnud toodetega ning mõningaid paberiartikleid ei olnud tegelikkuses olemaski, siis on põhjendatud seisukoht, et OÜ Rafi Lahendused arvetel märgitud paberit Tartu linnale ei saabunudki. Ringkonnakohtul puudub nagu maakohtulgi alus kahelda Tartu linna sisekontrolliteenistuse aruandes kajastatu tegelikkusele ja tõele vastavuses, sest ka e-kirjavahetusest nähtuvalt tegelikkuses kaupa ja teenuseid OÜ Rafi Lahendused arvete alusel Tartu linnale, sealhulgas süüdistuses märgitud koolidele ei saabunud, samuti OÜ Rafi Lahendused arvetele märgitud koolitusi tegelikkuses koolid ei saanud.Nimetatud aruannet käsitleb kohus mõningas osas veel R.P puudutavas osas.

13.10 Puutuvalt süüdistusse AS-ga Latente ja OÜ-ga Rafi Lahendused märgib ringkonnakohus järgmist. Kohus nõustub maakohtu analüüsi ja järeldusega (otsuse lk 68-69), milles avati süüdistuses märgitud asjaoludel A.A. ja P.S-i vahel väljakujunenud kuritegelik süsteem. Nimetatu kohaselt A.A. jaataval teadmisel sisustas ja kohati koostas P.S detailides Tartu linnale tasumiseks esitatavad arved AS Latente nimelt. Hiljem, OÜ Rafi Lahendused loomise järgselt aastal 2007, kadus P.S vajadus analoogselt A.A. isikuga kuriteo toimepanemiseks vajalike arvete kooskõlastamiseks, sest seejärel asus ta ise koostama OÜ Rafi Lahendused nimelt Tartu linnale tasumiseks adresseeritud arveid. Maakohus on elektroonilisest kirjavahetusest tulenevalt õigesti järeldanud, et oma kuritegelikus skeemis P.S ei piirdunud Tartu linna raha omastamisel mitte ainult A.A. abistava rolli ja AS Latente ja OÜ Rafi Lahendused nimelt ebaseaduslike arvete Tartu linnale tasumiseks esitamise süsteemiga, vaid kaasas sellesse ka Tartu linna koolijuhid J. L, A. Serki ja M.M. Sarnasest kuritegelikust käitumismustrist annab tunnistust asjaolu, et enne tehinguid OÜ-ga Rafi Lahendused tehti linna haridusosakonna ja osade koolide vahel analoogseid tehinguid AS-ga Latente. Maakohtu analüüsis on detailselt näidatud AS Latente arved ja nendega vahetult seonduv elektrooniline kirjavahetus. E-kirjavahetuse sisu kajastab objektiivselt P.S-i tegevust. Nagu näiteks kiri A.A. le „tahaks arvet Annelinnale ~ 30 000-32 000“ (e-kiri 15.08.2005 kell 13.00, kd 5 lk 56,84) või hiljem „...soovin endiselt arvet annelinnale 30,1 tuh.peale“ (elektronkiri 07.10.2005 kell 18.19 kd 5 lk 56-57,86). Enda poolt esitatud konkreetse numbri ja rekvisiitide sobivusest arvel on P.S ka omakorda vastusega teatanud (näit. A.A. le 16.08.2005 kell 15.40 „Aitähh, sain arve, sobib...“, kd 5 lk 56-85). Maakohtus uuritud e-kirjavahetusest järeldub, et mingeid sisulisi tehinguid AS Latente ja linna haridusosakonna vahel ei toimunud ja arved väljastati suvaliste artiklite müügi kohta, kusjuures oluline oli arve lõppsumma, et oleks alus raha ülekandmiseks linnalt AS-le Latente ja seejärel AS-st Latente edasi P.S-ile. Arvete sisu ja e-kirjavahetuse seoste osas on maakohtu otsuses esitatud põhjalik ja detailne analüüs ning see avab selgelt P.S-i süülise tegevuse vara omastamisel. Hiljem tulid OÜ Rafi Lahendused arved Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale (alates 2007 aastast kuni 30.03.2011) ja OÜ Rafi Lahendused nimelt esitatud arvete alusel kanti raha üle Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnalt OÜ-le Rafi Lahendused. OÜ Rafi Lahendused arvelduskontot nr 221035781801 (avati 09.04.2007) kasutas P.S juba ainuisikuliselt. OÜ Rafi Lahendused arvelduskonto nr 221035781801 väljavõtte (kd 14, lk 1-49, 50-86) kohaselt on Tartu Linnavalitsuse haridusosakond kandnud pangateenuste kaudu OÜ-le Rafi Lahendused kõik arvetel (kd 4, lk 131-170) märgitud summad täies ulatuses (viimane ülekanne 1666 eurot arve nr 11007 alusel 28.02.2011). Analoogselt on maakohus käsitlenud OÜ Rafi Lahenduste poolt esitatud arveid alates 2007. aastast Tartu Annelinna Gümnaasiumile, Tartu Kivilinna Gümnaasiumile ja Tartu Kommertsgümnaasiumile. Arvete tõenduslikud seosed vastava e-kirjavahetusega on maakohus otsuses detailselt esitanud. Nii on 13.06.2007 arve nr 17 summas 10 320 krooni (kd 5 lk 146,148) seostatud süüdistatava P.S-i elektronkirjaga A. Serkile 14.06.2007 kell 16.23, mille sisuks „seekord sai selline

arve, kas sobib“. Nimetatud kirja manuses on fail, mille sisuks OÜ Rafi Lahendused arve nr 17 summas 10 320 krooni, maksjaks märgitud Tartu Kivilinna Gümnaasium, kauba nimetuseks „Koopiapaber Syntax“ värviline, värviline kartong, koopiapaber „Syntax“ A3“. Arvete seotust konkreetse süüdistatavaga kinnitab maakohtu käsitlus süüdistuste osas. Nii kajastub 23.12.2008 arve nr 134 summas 10 301,40 krooni (kd 15, lk 172) 30-e koguse värvilise kartongi, 10 koguse laserkile eest ainult P.S-i süüdistuses ja nimetatud arvet ei ole M.M süüdistuses. Sellist arvet pole süüdistatav M.M oma viseeringuga kinnitanud ega heaks kiitnud ning M.M väitel pole ta nimetatud arvet enne kriminaalmenetlust ka ise näinud. 13.11 Ringkonnakohus ei pea usutavaks P.S-i kaitseversiooni, mille kohaselt ta oli messil tutvunud tundmatute noormeestega, kes pakkusid kaupa müüa. P.S-i ütluste kohaselt sai ta koolidest teada millises summas ja millist kaupa nad vajavad ja AS-lt Latente saadud raha võttis ta oma pangakontolt välja sularahas ja andis üle noormeestele. Nimetatud kaitseversioon ei ole siiski eluliselt usutav ja usaldusväärne, millega peaks kohus nõustuma. Nimelt tehingutes, mida ta aastate jooksul tegi, on ta seeläbi olnud justkui vahendajaks kauba müügile ja müüjatele, kellest ta midagi ei tea (ei kontaktandmeid, ei nimesid). Noormehed võtsid temaga väidetavalt alati ise ühendust, kuid P.S-i selgituse kohaselt enda nime ei olnud noormehed nõus avaldama ja enda nimel kaupa müüma. Kaalukas on siinjuures tõenditest tulenev asjaolu, et P.S-i kontoväljavõtte kohaselt pole ta sellistes summades sularaha välja võtnud nagu ta ise on kirjeldanud. 13.12 Maakohus on tõendina hinnanud Tartu Linnavalitsuse serveritest saadud elektroonilist kirjavahetust viiteliselt e-kirjaga seonduvale süüdistuses kajastatud arvele. Kohtueelsele menetlejale anti teiste hulgas üle koopiad P.S-i, A. Serki, M.M ja R.P elektroonilisest kirjavahetusest, mille osas koostati vaatlusprotokoll (kd 5 lk 55-76) ja vaatlusprotokollile on lisatud elektronkirjavahetus (kd 5 lk 77-177, kd 6 lk 1-162). Nimetatud e-kirjavahetuse osas esitatu on maakohtu otsuses kohati suuremahuline (otsus lk 98 kuni 118) ja kohati eelnenut kordav, kuid see ei muuda kohtulahendit ebaseaduslikuks. 13.13 Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjaliku käsitluse ja järeldusega otsuse põhiosas (otsus lk 118-119), mille kohaselt kajastatud arvete ja elektroonilise kirjavahetuse ning Tartu linna sisekontrolliteenistuse aruande võrdlusest avaldub ilmekalt ja kahtlusteta, et arvetel olevaid kaupu ja teenuseid süüdistustes kajastatud koolid – Tartu Slaavi Gümnaasium, Tartu Annelinna Gümnaasium, Tartu Kivilinna Gümnaasium ja Tartu Kommertsgümnaasium ning ka Tartu Linnavalitsuse haridusosakond tegelikkuses ei saanud ning arvetele märgitu ei kajasta tegelikkust ning arveid oli vaja üksnes selleks, et arvetele märgitud rahasummasid Tartu linnalt omastada. E-kirjavahetusest tulenevalt omas AS Latente ja OÜ Rafi Lahendused arvetega seonduvalt tähtsust vaid neile märgitud rahasumma suurus, s.t see kui palju oli Tartu linnalt raha kas siis enda või kolmandate isikute kasuks saada ning tähtsust ei omanud ning huvi ei tuntud selle vastu, millistest kaupadest ja teenustest arvetele märgitud summa tegelikkuses koosneb ning kas, kuidas ja millal ning millises vormis kaubad kätte saadakse ning teenuseid-koolitust osutatakse. Arvetele märgitu kauba ja teenuse osas omas tähtsust vaid niipalju, et arvele märgitu oleks üldises plaanis trafaretselt usutav ja veenev ning ei pälviks liigselt tähelepanu ning arve saaks raamatupidamises kiiresti vastavas raamatupidamisprogrammis töödeldes kajastatud ja selle arve alusel ei jääks rahaline ülekanne viibima. 13.14 Kriminaalasja tõendite hindamisel tuleb arvestada asjaoluga, et kuritegelikku protsessi juhtis P.S , kellel oli raamatupidamisalane eriharidus ja pikaajaline töökogemus ning

vajaliku dokumentatsiooni võltsimisel (AS Latente ja OÜ Rafi Lahendused arved) tegi ta endastoleneva, et minimaliseerida kuriteo avastamist ning et koostatud arved oleks esmapilgul visuaalselt usutavad. P.S-i põhieesmärk oli sel hetkel, et arved läbiksid ilma tõrgeteta haridusosakonna raamatupidamise ja raamatupidamisest tehakse ülekanded AS-le Latente ja OÜ-le Rafi Lahendused. Seda, et dokumentidena esitatud arved väliselt kahtlusi ei tekitanud, kinnitasid maakohtu istungil üle kuulatud Tartu Linnavalitsuse raamatupidajad S. S, H.-M. M ja R. P. Tunnistajatest raamatupidajate ütluste kohaselt olid arvetel reeglina vastavad kirjalikud kinnitused ja viseeringud ning seetõttu polnud põhjust neid käiguta jätta ja arvetel märgitud summad kanti ka esitajatele üle. Süüdistatava P.S-i rahalise kasu saamise eesmärki on maakohus eraldi analüüsinud tulenevalt P.S-i suhtlusest A.A. , kus elektroonilisest kirjavahetusest avaldub P.S-i juhtiv roll ja juhtnöörid A.A. le, mida tuleks arvetel märkida ja kuidas toimub hiljem protsentuaalselt omavaheline rahajagamine kui raha on omastatud. 13.15 Sisukohane on maakohtu analüüs süüdistatava P.S-i AS-s Swedbank toiminud pangakonto nr XXX väljavõtte ja AS Latente pangaülekannete ja süüdistuses kajastatud arvete kuupäevade võrdluses. Maakohtu järeldusega, et ülekanded P.S-i pangakontole jäävad süüdistuses märgitud arvete kuupäevade lähedusse, nõustub ka ringkonnakohus. Samuti on oluline, et AS-st Latente P.S-i kontole üle kantud summade suurused jäävad ajaliselt ülekande lähedusse jääva arvele märgitud summa raamidesse (otsus lk 119-129). See asjaolu näitab süüdistatava P.S-i süsteemselt kasuahnet ja omakasulist käitumist, kes arvukad AS Latente arvetele saabunud summad lasi lühikese ajavahemiku järel enda pangakontole kanda. Rõhutada on vaja asjaolu, et ühegi AS Latente poolt P.S-i pangakontole tehtud ülekande juurde polnud märgitud konkreetset selgitust. Üldsõnalised ja ühesõnalised mittemidagiütlevad väljendid (näit “müügiarve“, „müügileping“) kinnitavad jällegi, et kuritegelikul teel saadud rahasummade ülekannete puhul polnudki võimalik midagi detailsemalt kirjeldada. 13.16 Maakohtu poolt tuvastatud süüdistatava P.S-i rahaliste vahendite omastamise skeem ei liigitu kohtupraktika võrdlusest tulenevalt keerukamate hulka. Selle kohaselt AS Latente kaupade ja teenuste katteta arvete alusel Tartu linnalt AS-le Latente üle kantud rahalised vahendid saabusid suuremas ulatuses AS Latente pangakontolt edasi P.S-i pangakontole. AS Latente juhatuse liikme A.A. ja P.S-i faktilisest käitumisest nähtuvalt tegutsesid nad Tartu linnalt raha omastamisel omavahelisel kokkuleppel, eesmärgistatult ja kavatsetusega. Üheselt õige on maakohtu järeldus, et P.S puudus õiguslik alus Tartu linnalt AS Latente arvele üle kantud rahasummade enda pangakontole ülekandmiseks. AS Latente raamatupidamisdokumentide kohaselt puudus P.S selline puutumus AS-ga Latente, mille alusel oleks tulnud AS-l Latente kanda Tartu linnalt pangakontole saabunud rahadest enamus üle P.S-i pangakontole. Veelgi enam kinnistab kohtu jaoks siseveendumust asjaolu, et AS Latente raamatupidamisdokumentide vaatlusprotokollist nähtuvalt on ja jääbki ainukeseks P.S-i ja AS Latente seoseks see, et AS Latente pangakontolt on tehtud P.S-i pangakontole ülekandeid. 13.17 Tõenditest järeldub, et AS Latente raamatupidamisdokumentide hulgas puuduvad dokumendid, millistest nähtuks, et AS Latente oleks soetanud just sellist paberit, kartongi, raamatuid, prügikotte ja bürookaupu, nagu on kajastatud AS Latente nimelt koostatud ja Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale tasumiseks esitatud arvetel. AS Latente raamatupidamisdokumentide vaatlusprotokolli kohaselt ei olegi AS-l Latente olnud sellist

kaupa nagu on kajastatud AS Latente nimelt koostatud Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale tasumiseks esitatud arvetel. Eeltoodu ilmekas näide on seejuures asjaolu, et AS Latente raamatupidamisdokumentide vaatlusprotokolli (kd 11 lk 112-133) kohaselt on AS Latente soetanud küll väga väheses koguses ja odavat paberit – 18.02.2006 5 ühikut koopiapaberit Clairalfa A4/500 360 krooni väärtuses, kuid taolisest üliväiksest paberikogusest ei piisa ühelgi AS Latente nimelt Tartu linnale tasumiseks esitatud arvele märgitud paberikoguse katmiseks (kd 11 lk 125). 13.18 Maakohus tuvastas, et AS Latente pangakontodele allkirjaõigust ja internetipanga ning pangakaartide kasutajaõigust omas ainult A. A üksinda, mistõttu ei tõusetu kahtlust selles, et AS Latente pangakontolt ülekanded P.S-i pangakontole tegi A. A ja tegemist ei olnud juhuslikku laadi ülekannetega, vaid P.S-iga kooskõlastatud teadliku ja tahtliku ning eesmärgistatud tegevusega, mille kohaselt tegutsesid nii P.S kui ka A. A Tartu linnalt raha omastamise eesmärgil. Käesolevas kriminaalasjas kasutasid A. A ja J. L maakohtus enda õigust KrMS § 71 lg 2 p 1,2 alusel ütlusi mitte anda ja keeldusid ütluste andmisest seaduslikul alusel. Küll aga võttis maakohus kohtumenetluse poolte nõusolekul kriminaalasja juurde A.A. ja J. L kohtueelses menetluses antud ütlused, mis on kooskõlas kokkuleppemenetluses 22.03.2012 tehtud kohtulahendiga ja selles kajastatud süüdistuste sisuga. 13.19 Nagu eespool nimetatud, pärast AS Latente nimelt esitatud arvete alusel Tartu linnalt raha omastamise lõppemist, sai alguse P.S-i tegevuses veelgi sagedasem arvete esitamine OÜ Rafi Lahendused nimelt Tartu linnale, s.t aktiveerus veelgi enam kaupade ja teenuste katteta arvete esitamine Tartu linnale ja nende alusel Tartu linnalt raha omastamine. 13.20 Süüdistatava P.S-i madalat omakasulist motiivi analüüsides on maakohus põhjendanud P.S-i vajadust uue firma, s.o OÜ Rafi Lahendused loomiseks, kuna senine „koostöö“ A.A. ja AS-ga Latente ei osutunud enam ühel ajahetkel sedavõrd tulusaks ja oli muutunud logistiliselt ning omavahelisest asjaajamisest tulenevalt tülikaks. Süüdistatav P.S pidas oma kuritegeliku tegevuse jätkamisel igati mõistetavaks, et edaspidiselt hakkab OÜ Rafi Lahenduste puhul arveid koostama ja Tartu linnale tasumiseks esitama ainuisikuliselt tema ise. P.S-i kõrgelt positsioneeritud juhtimisstiili haridusosakonnas on kinnitanud ka kaassüüdistatavad väites, et tema sõna ja korraldustega arvestati. 13.21 Maakohus on e-kirjavahetuse protokollidest kui tõenditest õigesti järeldanud, et OÜ Rafi Lahendused loodi just süüdistatava P.S-i initsiatiivil ja huvides, et varasema kuritegeliku skeemi kohaselt ei peaks AS Latente juhatuse liikmele A.A. le enam raha maksma ebaseaduslike arvete kasutamise süsteemis. Seejuures pidas P.S OÜ-t Rafi Lahendused asutades silmas asjaolu, et asutajateks ja osanikeks oleksid tema lähisugulased, s.o tütar A. A ja poeg K. A. Süüdistatav P.S pole ise eitanud, et oli süüdistuses märgitud ajal OÜ Rafi Lahendused raamatupidaja ja koostas ka süüdistuses kajastatud OÜ Rafi Lahendused nimelt Tartu linnale tasumiseks esitatud arved. Apellatsiooni kohaselt püütakse kaitseväitena esitada, et haridusosakonnas oligi kujunenud juba varasemast ajast praktika, kus OÜ Rafi Lahendused poolt haridusosakonnale esitatud arvete vahendusel hüvitati P.S-ile ja R.P-le haridusosakonna heaks tehtud mingeid hoomamatuid kulutusi. Millised kulutused ja miks neid pidi just illegaalsel viisil hüvitatama, jääb ringkonnakohtule mõistmatuks. Süüdistatav P.S oli kokkuvõtlikult isikuks, kes esitas AS Latente ja OÜ Rafi Lahendused nimel fiktiivseid arveid. Kui nimetatud fiktiivseid arveid poleks linnale esitatud, poleks olnud vaja ka raha üle kanda eelnimetatud firmadele.

13.22 Maakohus käsitles põhjalikult P.S-i süüdistust selles, et ajaperioodil 21.03.2007 kuni 08.04.2011 omastas P.S R.P kaasabil Tartu linna vara vähemalt summas 236 550, 60 krooni (s.o 15 118, 34 eurot), milleks tellisid AS-st Infotark Tartu linnavalitsuse haridusosakonna nimel erinevaid kaupu. Tellitud kaubad võttis AS Infotark kauplustest Tallinnas ja Tartus vastu R.P . Tartu linnale kuuluvate rahaliste vahendite omastamise eesmärgil koostasid süüdistatavad P.S ja R.P AS Infotark nimel arve-saatelehti, kus muutsid ostetud kaupade kaubakoode, kirjeldusi ja kaubakoguseid selliselt, et tegelikult AS-st Infotark vastuvõetud kaupu arvetel ei avaldunud. Seejärel esitati P.S-i ja R.P poolt tegelikest andmetest erinevaid andmeid sisaldavad AS Infotark arve-saatelehed Tartu linnavalitsuse haridusosakonnale tasumiseks. Olles haridusosakonna ametiisik ja seega kuriteo toimepanemiseks vajaliku info keskmes, kooskõlastas P.S elukaaslasest kaassüüdistatava R.P-ga neile kuriteo toimepanemiseks vajalikul kujul AS Infotark arve-saatelehed, misjärel Tartu Linnavalitsuse haridusosakond teostas maksed võltsitud arvete alusel AS-le Infotark ja seda kauba eest, mida Tartu linn tegelikkuses ei saanud. AS-st Infotark saadud erinevaid kaupu pöörasid P.S ja R.P ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks. Ringkonnakohus ei nõustu P.S-i ja R.P kaitsjate lihtsakoelise väitega selles, et süüdistustes loetletud-muudetud arvete alusel AS-st Infotark ostetud vara ei ole P.S-i ja R.P poolt omastatud, vaid vara on ostetud haridusosakonnale ja vara on haridusosakonnale üle antud. Maakohus on hinnanud ning esitanud järeldused süüst P.S-i puhul ka Tartu linna vara omastamises ja R.P puhul Tartu linna vara omastamisele kaasaaitamise süüdistuses Infotark AS-ist väljastatud arvete alusel ning samuti on tõendatud P.S-i ja R.P süü Infotark AS-st väljastatud arvete-saatelehtede võltsimise süüdistuses ja võltsitu kasutamise süüdistuses, kuna nad said võltsitud Infotark AS-i arvete kasutamise tulemusena Tartu linna arvelt varalist kasu originaalarvetel märgitud vara näol ning Tartu linnal jäi saamata nii originaalarvetel kui ka võltsitud arvetel märgitud vara, st Tartu linn kandis varalist kahju originaalarvetel märgitud vara saamatajäämise ulatuses. Süüdistatava P.S-i kaitsjate poolt oli juba maakohtus ning hiljem apellatsioonis väljendatud seisukoht, et P.S ei teadnud midagi võltsitud arvetest, millist kaupa osteti ning kuhu või kelle arvetele märgitud kaup jõudis. Maakohtus uuritud tõenditega leidis tuvastamist kuritegelik käitumine järgmises. AS-s Infotark käis Tartu linna haridusosakonnale kaupa tellimas R.P . AS Infotark poolt esitatud arvete alusel tasus haridusosakond AS-le Infotark kaupade eest. Maakohus kontrollis AS-le Infotark poolt haridusosakonnale esitatud arveid, millised olid mõlemalt osapoolelt välja nõutud. Sellest tulenevalt selgus süüdistust kinnitavalt, et osad kaubad ei ole haridusosakonda üldse jõudnud, haridusosakonda on esitatud teise sisuga arved või haridusosakonnale on esitatud sama kuupäeva ja numbriliselt sama summaga arved, aga kauba nimetus on arvetel täiesti erinev. Nii on arve-saatelehe nr 58018755 30.05.2008 kohaselt ostnud Tartu linnavalitsuse haridusosakond justkui büroo-ja kantseleitarbeid (joonlauad, kiirköitjad, koopiapaber jne.) 5828 krooni eest, samas on haridusosakonna nimele samal kuupäeval ja sama arve numbriga koostatud AS-s Infotark arve täpselt samas vääringus, s.o 5828 krooni suuruses summas, seda aga GPS naviseade Garmin Nüvi 760 ostmise kohta (kd 8 lk 56-57). Süüdistuse seisukohast olulises osas on linnavalitsus järelpärimistele vastanud, et taolise kauba kohta info puudub ja pole üldse linnavalitsusse jõudnud ja nende valduses asunud.

Puutuvalt R.P isikusse, on tõenditest tulenevalt alusetu süüdistatava R.P kaitseväide, mille kohaselt on tema kõik süüdistuses ja arvetel märgitud kaubad linna haridusosakonna nimel AS-st Infotark vastu võtnud, kõik ostud olid kooskõlastatud ja arvetele märgitud kaup jõudis ka haridusosakonda ning seda kõike veel juhataja B.G. teadmisel. Lihtsakoelisena ja kaitseversioonile vastuolulisena, mõjub ka R.P väide selles, et kui kriminaalasjas käis juba menetlus, siis oleks osa tema valduses ja temalt kätte saadud esemeid millised andis välja Kaitsepolitseile, ta ise tulevikus kindlasti haridusosakonda viinud ja tal oli justkui kellegi luba esemete enda käes hoidmiseks. Väheveenvaks ja mitteusutavaks osutub samuti R.P kaitseversioon arvete võltsimisest põhjusel, et kuna toimis majandusliku surutise aeg, siis olla linna haridusosakond kehtestanud kulude kokkuhoiuks reeglid ja teatud esemeid ei võinud haridusosakond ise osta, kuid kogu kaup oli haridusosakonna toimimiseks vajalik. Seetõttu olla R.P aru saanud, et tuleb justkui esitada arveid, millel teatud kaubad ei kajastuks. Siinkohal oligi R.P ütluste kohaselt temale arvete võltsimisel „abimeheks“ J. nimeline isik, sest tema ise ei oskaks arveid kindlasti võltsida. Pärast AS-st Infotark arve saamist oli R.P edastanud selle J., kellele ütles, mis on vajalik arvest ära muuta, so. võltsida ja 3 päeva pärast sai võltsitud arve tagasi. Küll ei tea aga R.P nimetada mingitki kontakti J. tuvastamise kohta täpsemalt. Väidetava J. nimelise isikuga seonduvad R.P ütlused on veenvalt ümber lükanud juba maakohus ning sellega nõustub ja lisab omapoolsed põhjendused ka ringkonnakohus. Maakohus on tuvastanud, et võltsimise eesmärgiks oli toimepandud omastamise varjamine. Tartu linna haridusosakonna läbiotsimisel 28.03.2011 ei leitud seal kaupa, mida oleks vahetult enne AS-st Infotark võltsitud arvete eest ostetud. Lisaks elektroonilistele esemetele ja raamatutele oli hulgaliselt esemeid, mis olid R.P valduses ja tema lähisugulaste kasutada. Nii leiti R.P poja J.K. sõidukist ja elukoha läbiotsimisel GPS-seade, mobiiltelefon ja viirustõrjeprogramm. Süüdistatava P.S-i kaitseväite, et tema polnud mingitest võltsitud arvetest ega nendega seotud kaupadest teadlik, lükkab ümber ilmekalt P.S-i poja K. A kiri P.S-i töökoha mailiaadressile 6.11.2009, mille sisuks on „Tere jõuluvana, palun too mulle jõuludeks (varem võib ka) Nokia N97“ (kd 5 lk 70). Kasutades sissetöötanud skeemi väljastab AS Infotark juba 5 päeva hiljem arve ja müüb justkui haridusosakonnale Nokia N97, maksumusega 10 999 krooni. (kd 8 lk 81). 13.23 Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni väitega, et kinkekaartide omastamist puudutavas osas on maakohus rajanud süüdimõistva otsuse oletuslikele ja meelevaldsetele järeldustele. Väited nimetatud kuriteoepisoodi osas tõendite vähesusest või nende äärmisest kaudsusest ei haaku kriminaalasja materjalide ja maakohtu otsuses tuvastatuga. Algselt oli P.S-ile esitatud süüdistus selles, et ta koos B.G. omastas Tartu linna vara kinkekaartide ostmisega suuremas summas kui 240 000 krooni ja R.P-le oli esitatud samas faktis süüdistus omastamisele kaasaaitamises. Maakohtus prokurör loobus osaliselt süüdistusest ja leidis, et P.S tuleb süüdi tunnistada kinkekaartide omastamises summas 52 800 krooni, R.P osas loobus prokurör samuti osaliselt süüdistusest ja pidas tuvastatuks, et R.P tuleb süüdi tunnistada 4500 krooni suuruses summas kinkekaartide kasutamises. Prokurör loobus maakohtus tõepoolest kinkekaartide omastamises teatud osas P.S-i (samuti R.P) süüdistusest, põhjendusel, et B.G. ütluste kohaselt on ta kinkekaarte kasutanud täiendavate tööülesannete eest tasustamiseks ning maakohus on seda asjaolu sisukohaselt käsitlenud sellega arvestanud ning otsuse põhiosas õigeks mõistnud.

Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et kui kohus mõistab isiku süüdi võrreldes süüdistusega väiksemas mahus, peab see kajastuma kohtuotsuse resolutiivosas (RKKKo nr 3-1-1-61-08 p 15). Osas, milles kohus ei pea süüdistust põhjendatuks, peab ta isiku õigeks mõistma. Kuna maakohus jättis otsuse resolutsioonis süüdistatavate õigeksmõistmise kajastamata, siis peab ringkonnakohus vajalikuks nimetatud maakohtu minetuse oma otsuses kõrvaldada. Maakohus tuvastas, et kuna kinkekaartide soetamisarvetele kantu osas on ülimalt selgelt eristatav erinevus süüdistuses kajastatud kinkekaartide soetamisarvete ja süüdistuses kajastamata jäetud kinkekaartide soetamisarvete vahel, ning ühe arve kohta puudub üldse põhjendus kinkekaartide kasutamise kohta, siis pole kohtul kahtlust selles, et P.S kinkekaardid kohtuvaidluses prokuröri avaldatud ulatuses summas kokku 52 800 krooni ka omastas. Süüdistatavat P.S-i süüstati selles, et ta koos B.G. omastas Tartu linna vara, ostes kinkekaarte, kusjuures R.P tunnistati süüdi kinkekaartide episoodis omastamisele kaasaaitamises. B.G. on varasemates ütlustes sisuliselt tunnistanud ja omaks võtnud, et osa kinkekaarte, mis linna rahade eest osteti, on ta kasutanud enda otstarbeks. P.S-i maakohtus antud ütluste ja kaitseväite kohaselt täitis ta kinkekaartide puhul oma vahetu ülemuse, s.o B.G. juhiseid ja korraldusi. Samas on ta kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et ostis kinkekaarte ka B.G. teadmata. Nimetatud kordade arvus on P.S-i ütlused erinevatel aegadel olnud vastuolulised, mistõttu tema ütlused on maakohus mitteusaldusväärsetena kõrvale jätnud. Maakohus tuvastas, et P.S on kajastanud süüdistuses märgitud arvetele, va üks arve, umbmäärased põhjendused miks kinkekaarte kasutati. Võrreldes kriminaalasja toimikus olevaid ülejäänud kinkekaartide soetamist kajastavaid arveid ja nende juurde kuuluvaid lisasid süüdistuses kajastatud kinkekaartide soetamist kajastavate arvetega, ilmnes selge kardinaalne erinevus - süüdistuses kajastamata jäetud kinkekaartide soetamist kajastavatel arvetel ja nende juurde kuuluvatel lisadel on ülimalt põhjalikud ülevaated ning paiguti lausa aruanded selle kohta, kuskohas, kellele ja millisel otstarbel on arvetel kajastatud Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna poolt soetatud kinkekaarte kasutatud. Sisukohane on maakohtu põhjenduste loetelu P.S-i faktilisest käitumises, millest avaldub ilmekalt 09.08.2010 arve alusel kinkekaartide omastamise soov (otsus lk 168, 171). 13.24 P.S-i süüdistuses seonduvalt OÜ-ga Randes Grupp poolt esitatud arve osas on tuvastatud, et linn ei saanud 3840 krooni ulatuses kaupa ja linnal polnud kohustust ja vajadust OÜ-le Randes Grupp nimetatud summas rahalise ülekande tegemiseks. Kõnesoleval juhul on maakohtus tõendamist leidnud, et linnale arvel märgitud toonereid müüdud ei ole. Selle kohta on P.S ja R.P esitanud kaitseväitena, et nimetatud arvel märgitud summa osas tegi R.P justkui kulutusi seoses aastavahetuse üritusega ja need kulutused tuli R.P-le ka kuidagi hüvitada ja selleks oli vaja koostada valearve. Taoline R.P väide jääb aga paljasõnaliseks ning B.G. ütlused lükkavad ümber selle „valearve“ versiooni, sest tema ei kinnita vale sisuga arve aktsepteerimist ja pole üldse teadlik sellise arve jõudmisest haridusosakonda. Maakohus on tuvastanud põhjendatult, et kuna arvete alusel tehtud rahaline ülekanne on tehtud alusetult ja kaupa saamata, siis on tegemist vara omastamisega. OÜ Randes Grupp oli seotud R.P pojaga, kes oli OÜ Randes Grupp juhatuse liige. OÜ-le Randes Grupp ja OÜ-le Rafi Lahendused osutas raamatupidamisteenust süüdistatav P.S.

Võltsitud dokumente kasutati ka OÜ Randes Grupp raamatupidamisdokumentatsiooni hulgas, kokku 5 arvet, kuid tegelikult reaalseid tehinguid OÜ Randes Grupp ja AS Infotark vahel toimunud ei ole, mida on kinnitanud ka järelpärimine AS-st Infotark. Küll on AS Infotark kinnitanud teatud teiste tehingute toimumist, mida on kajastatud ka firma raamatupidamises, kus võltsimist ei ole toimunud. 13.25 Maakohus on põhjalikult analüüsinud dokumentatsiooni (arvete) võltsimist ja võltsitud arvete alusel saadud vara enda kasuks pööramist. AS Infotark arve-saatelehtede võltsimise eesmärgiks oli Tartu linnavalitsuse haridusosakonna nimel AS-st Infotark tegelikult vastuvõetud vara endale jätmise varjamine ja tegelikult vastuvõetud kaupade eest haridusosakonna poolse tasumise tagamine, et pöörata tasuta soetatud vara enda ja kolmandate isikute kasuks. Dokumentide võltsimisel ja kasutamisel avaldub skemaatiliselt olukord, kus esmalt võltsiti linna haridusosakonnale väljastatud dokumente, mida on kasutanud nende äriühingute raamatupidamised, mida tegi ise süüdistatav P.S. Esemed, millised omastati AS-st Infotark ostetud arvete alusel, anti enamus välja R.P osalusel, millised olid P.S-i ja R.P lähedaste kasutada. Nimetatud arveid oli võltsitud mitte selleks, et haridusosakonda paremini majandada, mida lihtsakoelistest kaitseväidetes nimetatakse, vaid süüdistatavate eesmärgiks oli enda isiklikku kasutusse esemeid saada. R.P puhul on tõendamist leidnud mitte tema osalemine omastamises ametiisikuna, vaid kaasaaitajana. Süüdistatavate selgitus, et pärast kinnipidamist, et mingi aja möödudes kavatseti esemed, mis olid nende ja lähikondsete kasutada haridusosakonnale üle anda, on siinkohal ainetu. Ringkonnakohus ei nõustu kaitseväitega, et dokumendi võltsimise ja võltsitu kasutamise ning omastamise analüüs maakohtu otsuses rikub menetlusõiguslikult arusaama süüdistuse käsitlusest, või et on teadlikult eiratud tõendite sidumist konkreetse süüdistuse faktiliste asjaoludega. Kriminaalasja tõendite käsitlusest selgub, et süüdistatavatele süüks arvatud kuriteod on omavahel mitmeti läbipõimunud ning puudub mõistlik vajadus korrata samu tõendeid uuesti, kuid sisukohase analüüsi lõppjärelduses on süütegudest tulenevad tegevused mõistetavalt lahti kirjutatud, maakohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav ning samuti ringkonnakohtule arusaadav. 13.26 Maakohus uuris ja esitas järeldused P.S-i süüdistuses aastatel 2009-2011 K.V. Koolituskeskuse kaudu Tartu linna vara omastamises (otsus lk 176-187). K.V. endale oli kohtueelses menetluses esitatud kahtlustus kuriteole kaasaaitamises ja tema osas kriminaalasjas menetlus lõpetati. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et P.S hakkas K.V. Koolituskeskuse kaudu haridusosakonnale koolitusi tellima 2009 aastal. Skemaatiliselt oli P.S-i eesmärgiks, et K.V. väljastaks arveid, mis sisaldasid ettemaksu. Omavahelises e-kirjavahetuses saatis P.S 07.12.2009 näiteks K.V. teemaga „Re: koolitus“ e-kirja järgmises: „Ootan ikka meie koolitusarvet, kas oled midagi kokku arvutanud, raha tuleb ju ometigi ära kulutad. Praegu on olukord selline, et võib isegi mõne soojamaa reisi sinna juurde kirjutada. Tahaks nii väga kuskile soojale maale minna. Anna palun teada kas on sul midagi silmapiiril. Vaatasin üks huvitav reis oli sul Kreetale. Mul on sellest eelarve kärpimisest juba kõrini, samas näen kuidas raha lihtsalt jookseb käest ära. Mõtleme midagi välja. Siin midagi ka hingele. “ (kd 5 lk 72).

Eeltoodud episoodiline kiri kinnitab ilmekalt P.S-i teadlikku planeeritud kuritegelikku käitumist ning kaitsja korduv apellatsiooniväide justkui ei olnud P.S juurdepääsu ja pädevust Tartu linna vara osas, milles teda süüdistatakse, on ainetu. P.S on eelnevas kirjas kirjeldanud oma „juba tülikaks muutunud“ tegevust rahaliste vahendite kulutamise ja kärpimistega seoses. Süüdistatava P.S-i organisatoorselt aktiivset rolli linna rahaliste vahendite omastamisel kinnitab seegi, et e-kirjavahetuses P.S nimetab muuhulgas K.V. , et „planeeri ka endale mingi % sisse, äkki saame kuskil päikest nautida“. P.S-i ja K.V. vahelisest kirjavahetusest nähtub selgelt, et vajatakse koolituse arveid, et raha kulutada, nimetades seejuures soojamaareise, mis on juba valmis vaadatud. Ettemaksete üle peeti eraldi arvestust ja tihtipeale polnud ettemaks tekkinud objektiivsest vajadustest, vaid see oli juba P.S-i poolt ette planeeritud, selle üle peeti eraldi arvestust kuidas ja millele seda hiljem detailsemalt kulutada. Omakasuline priiskav käitumine haridusosakonnalt omastatud rahaliste vahenditega avaldub eriti olukorras, kus süüdistuses märgitud arvete alusel said isiklikul otstarbel teenust P.S oma lähedastega ja perekond G., eesotsas perepeast haridusosakonna juhataja B.G. . Tegemist ei olnud tööalaste lähetustega, vaid aktiivse puhkusega nädalalõppudel Toila SPA-s, Pärnu Tervise Paradiisis, Tallinna Olympia hotellis. Apellatsioonis leitakse alusetult, et P.S pidi täitma justkui ülemuse B.G. korraldusi ja temale ning tema lähedastele tegema broneeringuid ning korraldama ainult tellitud teenuste eest tasumist ning seetõttu ei saa tegemist olla grupis toimepandud omastamisega P.S-i osas. Maakohus on selle väite juba ümber lükanud märkides õigustatult, et P.S-i käitumise õigusvastasust ei välista asjaolu, et haridusosakonna tolleaegne juhataja B.G. tellis temalt isiklikku laadi hotelli ja SPA-teenused endale ja oma lähedastele ning andis P.S-ile korralduse teha sellekohased broneeringud, kuna e-kirjavahetusest ning hotellide-SPA-de infovahetusest ning B.G. enda ütlustest nähtuvalt oli P.S-i gakülgselt teadlik ja informeeritud sellest, et B.G. osavõtul mingisuguseid koolitusi tegelikkuses ei toimu ja tegemist on ainult ja üksnes hotelli-ja SPA-teenuste B.G. ja tema lähedaste poolt isiklikes huvides ärakasutamisega. Samuti on tõenditest õige järeldada, et P.S ja B.G. tegutsesid seejuures kooskõlastatult ja neist mõlemast olenes omastamise toimepanemine. Samas nähtub maakohtu süüdimõistvast otsusest juba tuttav P.S-i käitumismuster kui 03.04.09.2010 viibis P.S koos kaassüüdistatava R.P-ga Meresuu SPA hotellis puhkamas ja kirjas K.V. 02.09.2010 (kd 5 lk 55-76) on P.S täpsustanud kõiki broneeringuga seotud asjaolusid „...Nagu ma su jutust aru sain panid sa kinni kohad reedest pühapäevani, seega paluksin siis juurde Reede õhtusöök 2-le Laupäeva lõunasöök + õhtusöök 2-le ning Phytomer selga lõõgastav hoolitsus meestele 50 min – J.T. aitab sellest küll, las puhkab ja lõõgastub niisama, aga mulle Phytomeri aromaatne massaažihoolitsus lavendliga – Irina Phytomeri pinguldav ja salendav kapslihoolitsus OPI klassikaline pediküür ...“ Süüdistatav P.S ja B.G. ei tasunud K.V. Koolituskeskusele ega majutusasutustele osutatud teenuste eest, sest K.V. Koolituskeskuse raamatupidamise kohaselt need kulud kaetigi nn tekkinud ettemaksete arvel. Näiteks kui 2011 jaanuaris planeeriti koolitus 65 inimesele kirjutas P.S K.V. , et ta saadetavale arvele lisaks veel juurde 1600 eur-i. Tegemist oli aasta alguse arvega, kuhu planeeriti sisse juba suurem summa ettemaksuna.

Veelgi mõjukam ja kuritegelikku käitumist illustreerivam on näide, kuidas P.S soovis kasutada ettemaksu Madeira 22.-29.04.2011 reisi osas vahetult enne aktiivse kriminaalmenetluse algust. Nimelt on tunnistaja, AS Reisiekspert töötaja E. R kinnitanud (mida kinnitab ka e-kirjavahetus P.S-iga ), et P.S palus endale ja tütrele väljastada reisi osas arve, millele märkida, et arve saaja on K.V. Koolituskeskus ja arvele ei ole vaja märkida kohta, kuhu reisitakse ja kes reisivad, vaid märkida tuleb „koolituspakett“. E. R taoliselt ka talitas ja K.V. Koolituskeskus tasus arve (kd 18 lk 93-96, kd 5 lk 54,55, kd 15 lk 71). Olgugi, et pärast kahtlustatavana kinnipidamiselt vabanemist tühistas P.S puhkusereisi Madeirale, ei tee see olematuks selleks ajaks juba toimepandud ja lõpuleviidud kuritegu – omastamist. P.S-ilt kuulub väljamõistmisele tema enda ja tema lähedaste poolt kannatanu Tartu linna arvelt 24.-25.04.2010, 03.-04.09.2010, 05.-06.02.2011 tarbitud hotelli-ja SPA-teenuste kulu – kokku 985.91 eurot.

muuhulgas, et R.P oli teadlik elukaaslase P.S-i elustiilist ja arvukate kinkekaartide mitteseaduslikust rakendusest. Asjaolu, et R.P pole kinkekaartidega tasumisel ostude täissummat tasunud kõiges kinkekaartidega, ei lükka veel tõenditest tulenevalt ümber tema süülist tegevust. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja poolt jätkuvalt korratud väitega, et kohtueelsel uurimisel ajendas R.P mõningas süüdistuse osas ütlusi andma üksnes asjaolu, et ta kartis vastasel korral politseipensionist ilma jääda. Milline on seos tõe avaldamisel ja ausalt väljateenitud pensionil, jääb siinkohal mõistmatuks. Samuti on arusaamatu, miks pidid kohtueelse menetluse läbiviijad R.P isikut alusetult survestama ja sundima teda andma süüd kinnitavaid ütlusi. On mõistetav, et kaitseversioonidega, mis on osutunud mitteusutavaks, püüab R.P ennast ja P.S-i süüdistustes märgitud tegudest igati distantseerida. 14.4 On mõistetav, et kaitseväited esitati R.P poolt nii tema enda kui elukaaslasest kaassüüdistatava P.S-i huvides. R.P poolt sõbrana nimetatud „J.“ isiku esitamine kaitseversioonina on juba eespool nimetatu kohaselt eluliselt mitteusutav ja sellega püstitatud eesmärk süüdistuse kummutamiseks jäi õigustatult tagajärjetuks juba maakohtus. Kaitseversiooni kontrollimiseks pole antud süüdistatavate R.P ja P.S-i poolt mingitki võimalust, olgugi, et väidetavalt suheldi temaga sidevahendite abil, kuhu oleks sellise juhul pidanud kindlasti salvestuma kontaktandmed. Vastavalt süüteomenetlusõiguse üldpõhimõtetele on süüteoetteheite puhul tõendamiskoormis riigil ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama. Siiski on nii menetlusteoorias kui ka kohtupraktikas mööndud, et teatud juhtudel esineb nn pööratud tõendamiskoormis, kus mingite asjaolude tõendamise kohustus võib lasuda ka süüdistataval. Kuid isegi asjaolu, et isik esitab end õigustavaid väiteid, ei tähenda, et kohus oleks nendega automaatselt seotud. (RKKKo nr 3-1-1-70-11). Mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (RKKKo nr 3-1-1-38-11). Kui süüdistatav esitab tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks, peab nende tõendite põhjal olema menetlejal reaalne võimalus alibi olemasolu kontrollida (RKKKo nr 3-1-1-85-07). On eluliselt mitteusutav, et aastaid õiguskaitseorganites töötanud R.P suhtles ja usaldas kaubalis-varaliste tehingute tegemisel väidetavalt inimest, kellest ta praktiliselt mitte midagi ei teadnud. Maakohus on J.-nimelise isikuga seonduvat versiooni kontrollinud, seda mitteusutavaks pidanud ja ümber lükanud otsuse lehekülgedel 193, 197. 14.5 Süüdistatava R.P kaitsja väitega, et kaitsealune on süüdi tunnistatud sisuliselt vaid ühe tõendi – kannatanu sisekontrolli teenistuse aruande alusel, ringkonnakohus kindlasti ei nõustu. R.P süüd kinnitavad muud tõendid, sealhulgas dokumentaalsed tõendid on maakohus välja toonud. P.S-i puudutavas osas ringkonnakohus juba lükkas ümber vastuväite, et Tartu linna sisekontrolliteenistuse aruannet ei saa tõendina kasutada, kuid lisab täiendavalt veel järgneva. Ei saa nõustuda kaitsjate väitega, et linna sisekontrolli aruanne vastab ainult formaalselt KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud dokumentaalse tõendi mõistele ning pole kohtukõlbulik tõend, kuivõrd oma sisult ei vasta nimetatud dokument ühelegi KrMS § 63 lõikes 1 sätestatud tõendi liigile ja sellel tuginemine on lubamatu ning tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. KrMS § 123 lg 1 kohaselt võib tõendamisel kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu praktikas lahend nr 31-1-46-10 p 8.3.1. Õiguskirjanduses on märgitud, et enamik kriminaalmenetluses tõenditena

kasutatavatest dokumentidest kajastavad avalik-õiguslikke või eraõiguslike isikute tegevust kõige avaramas mõttes. Kaitseväite, et sisekontrolli teenistuse aruannet ei saa kasutada tõendina, lükkab ümber KrMS §-s 63 lg 2 sätestatu, mille kohaselt kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks võib kasutada üldises tõendite loetelus (KrMS § 63 lg 1) loetlemata tõendeid. Käesoleval juhul on sisekontrolli teenistuse aruanne selles sisalduvate andmetega kahtlemata tõend, sest sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Ringkonnakohus ei näe vastupidiselt kaitsjatele mingit mõistetavat objektiivset põhjust, miks peaks sisekontrolli teenistuse aruanne sisaldama süüdistatavate kohta pahatahtlikku või kallutatud väärinformatsiooni ning moonutama andmeid. Vastupidiselt kaitseväidetele leiab ringkonnakohus, et sisekontrolli läbiviimiseks ja raamatupidamise olukorra väljaselgitamiseks linnavalitsuse ühes haldusalas raamatupidamisalaseid eriteadmisi nende ekspertiisi vormis rakendamiseks obligatoorselt ei ole vaja. Kohtupraktikas on samuti osundatud sellele, et kriminaalmenetluses on ekspertiisi määramine nõutav juhul, kui tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel (RKKKo nr 3-1-1-35-06). 14.6 Maakohus on R.P ja P.S-i tegevust õigustatult analüüsinud põhiliselt koos. P.S-i tegevus oligi keskne, kuna ta tegi raamatupidamist nii OÜ-le Rafi Lahendused kui AS-le Randes Grupp (otsus lk 195-196). Maakohus on tuvastanud, et P.S ja R.P olid kindlasti teadlikud, et esitavad Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale võltsitud arveid ja nende taoline tegevus on Tartu linnale kahju tekkimisega otseses põhjuslikus seoses. Et tegemist ei olnud ühekordse juhusliku arve võltsimisega, kinnitab süüdistatavate süsteemne kuritegelik käitumine. Ringkonnakohtul pole nagu maakohtulgi alust kahelda, et Tartu linn tegelikkuses ei saanud endale 27 AS Infotark originaalarvel ega ka 27 AS Infotark võltsitud arvel kajastatud kaupu, esemeid ja teenuseid. Rõhutada on vaja, et suures koguses AS Infotark 27 originaalarvel märgitud esemetest saadi R.P käest kätte. 14.7 Maakohus on tõendeid uurides järeldanud toimunust eluliselt usutava tervikpildi selles, et R.P ja P.S oli olemas omakasust tulenevalt materiaalne huvi võltsimiste toimepanemiseks, sest AS-st Infotark saadi originaalarvete alusel hinnalisi esemeid (paljudel juhtudel elektroonilised seadmed), milliste valiku nad olid ise teinud. Pole tõusetunud kahtlust, et R.P ja P.S olidki originaalarvete ja võltsitud arvete liikumise korraldajateks ja nimelt nende kavatsetud tegevuse tulemusena realiseerus originaalarvete eemaldamine ja võltsitud arvete esitamine haridusosakonnale. Arvete võltsimisega seonduvat, kui ilmset ebamugavat, samas süüstavat teemat ja tegevust, püüavad süüdistatavad eitada, esitades kaitseväitena kellegi J. nimelise isiku, millise versiooni paikapidavus ei ole mingilgi moel aga kinnitust leidnud ei maakohtus ega ringkonnakohtus uuritud tõendite baasil. 14.8 Ringkonnakohus ei nõustu R.P kaitsja apellatsioonis märgituga, mille kohaselt objektiivne teokoosseis on maakohtu poolt sisustatud ebaselgelt, ühest küljest on ette heidetud kinkekaartide kasutamist R.P poolt isiklikuks otstarbeks, mis vastab omastamise tunnustele ja teisest küljest on objektiivne teokoosseis jäänud muu R.P tegevuse suhtes tuvastamata. Alusetu on väide, et maakohus pole R.P tegevuses omastamisele kaasaaitamist motiveerinud. Maakohtu lahendist tulenevalt on vastuvaidlematult tuvastatud, et P.S ja R.P kasutasid linna arvelt omandatud kinkekaarte enda isiklike vajaduste rahuldamiseks. Kooselust tulenevalt olid P.S ja R.Peadlikud teineteise kinkekaartide kuritarvitamisest. P.S oli Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna peaspetsialistina finantseerimise alal ametiisikuks KarS § 288 lg 1 tähenduses. Kuna R.P ametiisiku staatus KarS § 288 lg 1

tähenduses puudus, siis on R.P kuritegelik käitumine kvalifitseeritav ametiisiku, s.o P.S-i poolt toimepandud omastamisele kaasaaitamisena. 14.9 Apellatsiooni kohaselt on maakohus jätnud R.P puhul esitamata subjektiivse teokoosseisu motivatsiooni ja R.P-le süükspandav tegevus on süüdistuses ja kohtuotsuses alusetult seostatud eelkõige P.S-i tegevusega. Ringkonnakohus ei nõustu nimetatud kaitseväitega, sest see ei tulene asja materjalidest, kui olla kursis käesolevas kriminaalasjas toime pandud kuritegude asjaoludega. Kohus leiab, et just R.P isikliku seose olemasolu P.S-iga oli vajalik ka selleks, et mõista tahet kinkekaartide omastamisele kaasa aidata. R.P jättis endale kinkekaarte vähemalt 3500 krooni ulatuses ja kohtu jaoks ei ole usutav ja veenev, et kõrgharidusega finantsspetsialist P.S , kes soovis pidevalt endale erinevatel viisidel Tartu linna arvelt kuritegelikul teel „raha teha“, jätaks tema enda tellitud arve alusel R.P poolt kohaletoodud kinkekaardid üle kontrollimata, s.o üle lugemata, kuna P.S ise oligi isikuks, kes organiseeris endale muuhulgas „raha tegemiseks“ B.G. puhkusel viibimise ajal kinkekaarte 10 000 krooni väärtuses. Kohtu jaoks on igati eluliselt usutav, et R.P sai endale 3500 krooni eest kinkekaarte P.S-i teadmisel ja P.S-i tahte kohaselt ning P.S-iga kooskõlastatult. Paratamatult on asja materjalidest tulenevalt siinkohal oluline ning ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et P.S ja R.P olid elukaaslased ning aastate jooksul, mil kuritegusid toime pandi, oli R.P faktiline töökoht Tartu Linnavalitsuses, kus tal oli haridusosakonnas P.S-iga samas toas ka elementaarne inventar. Seega pole kohtu jaoks eluliselt usutav ja veenev kaitseversioon, et R.P ei teadnud kinkekaartidega seotud ebaseaduslikest tehingutest. Maakohtule ei saa kindlasti ette heita vähest motiveeritust süüdistatava R.P süüküsimuses, sest kohus on viidanud tõendite kogumile, mis paratamatult puudutab olulise mahus P.S-i süülise käitumise käsitlust, kellel on käesolevas kriminaalasjas süüdistatavana keskne staatus. 14.10 Ringkonnakohus ei nõustu (nagu P.S-i osas märgitu) apellatsiooni kaitseväitega samuti selles, et süüdistuses loetletud muudetud arvete alusel AS-st Infotark ostetud vara ei ole P.S-i ja R.P poolt omastatud, sest vara olla ostetud hoopiski haridusosakonnale ja vara on ka haridusosakonnale üle antud. Õigustavat ja üldsegi mitte kuritegelikku, ent samas väheveenvat ja mitteusutavat käsitlust R.P tegevusele püütakse leida järgmises. Apellatsiooni kohaselt on osa varast haridusosakonna töötajate poolt justkui ära tarvitatud (kohv, raamatud, kantseleitarbed jms), osa vara on kasutamiskõlbmatuks muutunud (rikkiläinud mobiiltelefonid), osa vara on hävinud R.P süül (autos külma saanud GPS seadmed), osa olnud lihtsalt P.S-i ja R.P valduses ja kasutuses ning haridusosakonnale tagastatud. Maakohtus uuritud tõenditest mittetulenev on väide, et AS-st Infotark kaupu vastu võttes täitis R.P apellatsiooni kohaselt justkui temale haridusosakonnas pandud ülesandeid ja pole tõendamist leidnud R.P tahtlus kaasa aidata linnavalitsuse vara omastamisele. Ringkonnakohus ei nõustu eelnimetatud versiooniga R.P tegevuse osas. Põhjaliku motiveeritud ja ümberlükkava käsitluse andis selles osas maakohus ning ringkonnakohus juba eelnevas osas, mis puudutas P.S-i. Põhjendatult tõusetub siinkohal küsimus, miks oli R.P ja P.S vajalik siiski arvete saatelehti võltsida ja seda veel väidetavalt kellegi J. „rafineeritud“ kaasabil, kui käituti igati seaduspäraselt ja linna vara hoidvalt, nagu leitakse R.P kaitsja apellatsioonis. 14.11 Asjaolu, et süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, tunnistab R.P ennast süüdi osaliselt ja nimelt osas, mis puudutab eelnevalt muudetud AS Infotark arvete-saatelehtede esitamist Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale ja põhjendab muudetud

arvete kasutamist haridusosakonnale vajalike asjade muretsemise vajadusega, ei kummuta tema süüdistust ülejäänud mahus, s.o ka OÜ-le Rafi Lahendused ja OÜ-le Randes Grupp võltsitud arvete esitamises ja nende arvete kasutamises, milles R.P eitab süüd ja leiab väheveenva kaitseväitena, et tal ei ole nimetatud ettevõtetega otsest puutumust ja tal puudus igasugune motiiv ja vajadus nimetatud äriühingute huvides muudetud arveid kasutada, mille on maakohus ümber lükanud.

15.4 Süüdistatava P.S-i poolt asutatud OÜ Rafi Lahendused raamatupidamisdokumentidest nähtub samuti, et selle ettevõtte kaudu ei ole koolidele kontoritarbeid ja koolitusmaterjale müüdud, kuna OÜ Rafi Lahendused raamatupidamises ei kajastu ükski kooliga tehtud tehing. OÜ Rafi Lahendused kaudu koolidele esitatud arvete alusetuks pidamisele annab põhjust ka asjaolu, et maakohtu poolt analüüsitud A. Serki ja P.S-i ning M.M ja P.S-i kirjavahetustes arutatakse vaid arvete summa, mitte selle üle, mis kaupa või teenuseid koolid arvete eest said. Muuhulgas nähtub Tartu linna sisekontrolliteenistuse aruandest, et Kivilinna Gümnaasiumile justkui müüdud koopiapaberit Syntax ei ole kaubandusvõrgus olemas. Tunnistaja S. S, kes osales 2011. a läbiviidud inventuuris, on andnud maakohtus ütlusi, et inventuuri käigus ei olnud majandusjuhatajal A. P koopiapaberit Syntax ette näidata. Kuna sarnaselt AS-ga Latente, mille juhatuse liige on tunnistanud koolile kauba mittemüümist ning vaid arvete esitamist, ei kajastu ka OÜ Rafi Lahendused raamatupidamises koolidele kauba müümine, samuti ei ole olemas arvetel kajastatud koopiapaber Syntaxit ja P.S-i kaitseversioon kauba tundmatutelt isikutelt sularahas ostmise kohta ei ole kuidagi eluliselt usutav, saab teha järelduse, et sarnaselt AS Latente arvetega olid ka OÜ Rafi Lahendused kaudu koolidele esitatud arved kaupade eest alusetud. 15.5 A. Serki kaitsja hinnangul oleks saanud P.S-i kaudu tellitud paberi olemasolu Kivilinna Gümnaasiumis tõendada inventuuriga ning tunnistajate ütlustest tuleks järeldada, et Kivilinna Gümnaasium on AS-ilt Latente ja OÜ-lt Rafi Lahendused kaupu ja koolitusteenust saanud. Ringkonnakohus leiab, et erinevalt A. Serki kaitsja väidetest ei kinnitanud maakohtus ülekuulatud tunnistajad seda, et Kivilinna Gümnaasiumis kasutati just AS-ilt Latente ja OÜ-lt Rafi Lahendused tellitud koopiapaberit. Asjaolu, et tunnistajad on kinnitanud koolis koopiapaberite ja toonerite kui selliste olemasolu, ei kinnita veel, et vastav kaup oli tellitud just nimetatud ettevõtete kaudu. Ka taotletud täiendava inventuuri käigus ei oleks saanud koolis oleva kauba päritolu kindlaks teha ega kinnitada seda, et AS-ilt Latente ja OÜ-lt Rafi Lahendused on esitatud arvete alusel kaup kätte saadud. Juhul, kui P.S-i kaudu tellitud kaup oleks kooli jõudnud, nähtuks tavapärases seaduslikus majandustegevuses selle kohta dokumentaalseid jälgi nagu kauba tellimused või lepingud, aktid kauba üleandmise ja vastuvõtmise kohta, andmeid paberi vahendajate kohta, samuti tunnistajaid nii paberi kooli vahendanud ja transportinud isikute kui ka paberit vastu võtnud kooli töötajate näol, kes kirjeldaksid kauba üleandmist-vastuvõtmist arvete esitamisele vastaval ajal. Antud juhul põhineb aga süüdistatavate väheveenev ja ebausutav kaitseversioon sellel, et kauba kooli vahendamine toimus suuliste kokkulepete alusel tundmatute noormeeste kaudu, P.S-i poolt sularahaga arveldades ning seda, et koolis kasutatud koopiapaber pärines AS-ilt Latente ja OÜ-lt Rafi Lahendused, väidavad vaid süüdistatavad oma vastuolulistes ütlustes. 15.6 Süüdistatav A. Serk selgitas maakohtus antud ütlustes, et tema poolt juhitud kool sai OÜ Rafi Lahendused ja AS Latente arvetele vastava kauba ja koolitusteenust ning osadel arvetel esines kõigest ebatäpsusi selles osas, mis kaup tegelikult kooli jõudis. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb A. Serki ütlused lugeda tervikuna ebausaldusväärseks. Peale selle, et A. Serki ütlusi kauba olemasolu kohta ei kinnita kogutud tõendid, ei ole need ringkonnakohtu hinnangul ka erinevates menetlusetappides olnud järjekindlad ja loogilised. A. Serki enda maakohtus antud ütluste kohaselt tegeles koolile koopiapaberite tellimisega kooli majandusjuhataja ning tema tellis paberit vaid erandjuhtumiteks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole süüdistatav suutnud esitada loogilist põhjendust sellele, miks pidi kooli juhtimisega tegelenud direktor majandusjuhataja asemel ise aeg-ajalt eraldi paberit tellima, tehes seda veel üksnes suuliste kokkulepete alusel P.S-iga, ilma et vastavatest kokkulepetest oleks jäänud muid kirjalikke või elektroonilisi jälgi peale hiljem esitatud arvete.

Süüdistatava A. Serki ütluste vastuolulisus ilmneb veel järgmises. Kui ringkonnakohtu istungil on A. Serk väitnud, et arvetele vastav paber on olnud koolis olemas ja see on põhjendamatult jäetud inventuuriga kontrollimata, siis maakohtu istungil on A. Serk väitnud, et arvetel kajastatud paberi asemel ongi kool saanud hoopis P.S-ilt koolitust. Koolitusarveid selgitas A. Serk maakohtu istungil sellega, et sai P.S-ilt juriidilist nõustamist seoses kooli puudutanud seadusemuudatustega, samas kui kohtueelses menetluses väitis ta, et arved on makstud P.S-i finantsalase nõustamise eest. Eeluurimisel on aga A. Serk andnud ütlusi, et osa OÜ Rafi Lahenduse kaudu esitatud viimasel arvel nimetatud kaubast on kätte saadud ja ülejäänud osas oli kokkulepe, et osa saab A. Serk endale, kuna oli vaja tasuda esinejatele esinemiskulud seoses koolijuubelil esinemisega. Seega ei ole A. Serki ütlused arvete alusel saadud kauba ja teenuste kohta olnud järjekindlad. Pole eluliselt usutav ja mõistuspärane arvata, et pikaajalise kogemusega haritud koolijuht ei suuda selgelt ja üheselt väljendada, mis tema koolis toimus ning eksleb pidevalt ajas muutuvates kaitseversioonides. A. Serki ütluste usaldusväärsuse koolitusarvete osas seab muuhulgas kahtluse alla ka prokuröri poolt maakohtu istungil väljatoodud asjaolu, et 14.10.2008 arve aluseks olnud koolitus „Maailm meie ümber“ oli A. Serki ütluste kohaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega seonduv nõustamine, samas võeti vastav seadus vastu 2 aastat pärast selle arve väljastamist 2010 a. ja valitsus esitas vastava eelnõu riigikogule arutamiseks alles 15.01.2009. A. Serki ütlustes esitatud mitmed vastuolud ja kaitseversioonide ebajärjekindlus muudavad ringkonnakohtu hinnangul tema ütlused ebausaldusväärseks ning need tuleb tervikuna kõrvale jätta. 15.7 Ringkonnakohtu hinnangul on lisaks kontoritarvete arvete fiktiivsusele ja nende kaudu toime pandud omastamistele tõendatud see, et kõik Tartu Kivilinna Gümnaasiumile ja Tartu Kommertsgümnaasiumile P.S-i poolt esitatud koolitusarved olid alusetud. Samuti tuleb lisaks A. Serki ütlustele kolleegiumi hinnangul lugeda tervikuna ebausaldusväärseks M.M ütlused, milles ta kinnitab koolitusteenuse saamist ning eitab P.S-i kasuks omastamise toimepanemist. Lisaks sellele, et koolituste toimumist kinnitavad lepingud puuduvad, samuti ei nähtu direktorite ja P.S-i kirjavahetusest, et koolitusvajaduses, -teemades ja -aegades oleks üldse kokku lepitud, viitavad koolitusarvete alusetusele vastuolud arvetel kajastatu ning süüdistatavate ja tunnistajate ütluste vahel. Maakohus on välja toonud nii Tartu Kivilinna Gümnaasiumi kui ka Tartu Kommertsgümnaasiumi töötajate ütlused, millest nähtub, et P.S ei ole koolide töötajatele koolitusi läbi viinud. Samas on 28.05.2008 arve alusel Tartu Kivilinna Gümnaasium maksnud 20 koolitusmapi eest, 14.10.2008 arve alusel 40 õppematerjali ja ruumide rendi eest ning 16.06.2010 20 koolitusmapi eest, Tartu Kommertsgümnaasium aga 21.11.2007 arve alusel 30 õppematerjali ja ruumide rendi eest, 30.09.2008 20 õppematerjali eest, 27.04.2009 20 õppematerjali eest, 05.10.2009 30 õppematerjali ja ruumide rendi eest ja 13.09.2010 20 õppematerjali eest. Olukorras, kus tunnistajate kui ka süüdistatavate ütluste kohaselt said P.S-ilt arvetel koolitusena märgitud nõustamist vaid direktorid, ei oleks saanud kuidagi tekkida kulu väljatoodud paarikümnelistes kogustes koolitusmaterjalide ega ka ruumide rendi eest, kuna nii suurt hulka inimesi koolitustel ei osalenud. 15.8 Kuna nii A. Serki kui ka M.M ütlused koolituste toimumise kohta on vastuolulised ja antud kolleegiumi hinnangul vaid tagantjärgi koolituste mittetoimumise tõendamise järel arvete õigustamiseks, tuleb need tervikuna kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta. Koolide töötajate ütlustega on küll kinnitust leidnud asjaolu, et P.S on käinud koolides direktoritega

vestlemas, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest järeldada, et omavaheliste vestluste näol oli tegemist koolitusena käsitletava nõustamisega, mida koolid vajasid ja mille eest oli põhjendatud P.S-ile tasu maksta. Süüdistatavad A. Serk ja M.M on ütlustes kaitseversioonina püüdnud esitada P.S-i poolse koolitusena olukordi, kus nad kooli territooriumil P.S-iga said nelja silma all kokku ja on taolistes lühivestlustes justkui „koolitust“ saanud. Ringkonnakohus leiab, et selline lihtsakoeline käsitlus koolituse olemusest ei haaku kuidagi arvetel märgitud koolituse sisuga ega ka koolituse mõiste ja olemusega. 15.9 Koolidirektoritel A. Serkil ja M.M oli oma ametijuhenditest tulenevalt õigus saada linnavalitsuselt kooli tegevuse korraldamiseks vajalikku informatsiooni ja pöörduda kooli tegevusega seotud probleemide lahendamisel abisaamiseks linnavalitsuse haridusosakonna poole. Seega on arusaamatu, miks maksid A. Serk ja M.M kooli arvelt linnavalitsuse haridusosakonna ametnikule P.S-ile nõustamise eest, millele neil oma ametijuhendist tulenevalt oli õigus tasuta. Samuti tekib õigustatult küsimus sellest, miks vajasid kogenud koolidirektorid oma ülesannetega hakkamasaamiseks niivõrd tihti ja suures mahus kümnete tuhandete kroonide eest nõuandeid. Koolitusarvete alusetust ning A. Serki ja M.M ütluste vastuolulisust ja ebausaldusväärsust näitab ka asjaolu, et direktorid on tasunud P.S-ile ruumide rendi eest, kuigi süüdistatavate ütluste kohaselt toimusid nõustamised kooli ruumides. Seega tuleb süüdistatavate ütlustes ilmnenud vastuolude korral lugeda nende ütlused kooskõlas Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-26-13 p-ga 9 ebausaldusväärseks tervikuna. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tõendite analüüs kogumis võimaldab järeldada, et koolitusi ei toimunud ning koolitusarvete esitamise eesmärgiks oli koolile eraldatud raha omastamine. 15.10 Olukorras, kus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ja Kommertsgümnaasiumi, samuti Slaavi Gümnaasiumi ja Annelinna Gümnaasiumi põhimääruste ning direktorite ametijuhendite ja ka süüdistuste kohaselt oli vastavate koolide vara ja tehingute tegemine usaldatud koolide direktoritele, saavad koolidelt toimepandud vara omastamise episoodides olla kuriteo täideviijaks erisubjektina vaid vastavate koolide direktorid. 15.11 Kuigi P.S oli linnavalitsuse haridusosakonna töötajana koolide eelarvete kasutamise üle järelevalvekohustus, ei olnud temal õiguspädevust kooli varaga tehingute tegemiseks, mistõttu ei olnud linna poolt koolidele eraldatud vara KarS § 201 mõttes talle usaldatud. P.S oli küll oluline roll toimepandud omastamistes, mis seisnes alusetute arvete esitamises, samuti sai tema nii AS Latente kui ka OÜ Rafi Lahendused kaudu alusetute arvete alusel ülekantud raha endale, kuid erisubjektsuse puudumise tõttu tuleb tema tegevus koolide direktorite poolt toimepandud omastamise episoodides kvalifitseerida omastamisele kaasaaitamisena. Seega tuleb muuta A. Serki ja M.M kuritegude kvalifikatsiooni, jättes sellest välja grupi tunnuse ning P.S-i tegevus koolide raha omastamise episoodides kvalifitseerida omastamisele kaasaaitamisena, milline tegevus neeldub P.S-i tegudele antavas lõplikus hinnangus omastamise täideviijana ning ei vaja eraldi kvalifitseerimist resolutsioonis. 15.12 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus uuritud tõendite pinnalt õigesti järeldanud, et A. Serk ja M.M panid omastamised toime kavatsetult - P.S-i poolt esitatud alusetute arvete alusel koolile eraldatud raha ülekandmiseks raamatupidamisele korraldusi andes oli nende eesmärk koolile eraldatud rahaliste vahendite AS Latente ja OÜ Rafi Lahendused kaudu ebaseaduslikult P.S-i kasuks pööramine. Asjaolu, et süüdistus ei ole tõendanud A. Serki ja M.M õplikku motivatsiooni omastamiste toimepanemiseks ega seda, et nimetatud isikud ise oleksid ebaseaduslikult ülekantud rahast varalist kasu saanud, ei tähenda, et nende

tegevuses ei ole võimalik omastamise tahtlust tuvastada. Kuna uuritud tõenditest järeldub, et süüdistuses märgitud arvete alusel koolid kaupa ja teenuseid ei saanud ning direktorid olid sellest teadlikud ja tegutsesid kooskõlastatult P.S-iga eesmärgiga koolidelt raha alusetute arvete alusel kätte saada, on maakohus õigesti leidnud, et nad panid omastamised toime kavatsetult. Süüdistatavate selliseks tegevuseks puudusid õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, mistõttu tuleb nende tegevus lugeda õigusvastaseks ja süüliseks. 15.13 Kuna süüdistuste kohaselt panid A. Serk ja M.M kuriteod toime P.S-i kaasabil ja P.S sai endale arvete alusel väljamakstud raha, ei too vastav tegude ümberkvalifitseerimine ringkonnakohtu hinnangul kaasa vastuolu süüdistuse tekstiga, milles ongi ette heidetud direktoritele usaldatud vara omastamist P.S-i kaasabil. Erinevalt M.M kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohast ei tingi süüdistuste ja kohtuotsuse vastuolu ka asjaolu, et maakohtus leidis tõendamist vaid koolide vara P.S-i , mitte direktorite kasuks pööramine. Kuna süüdistustes kasutatud termini omastamine legaaldefinitsioon hõlmab endast nii vara enda kui ka kolmanda isiku kasuks pööramist, süüdistustes on A. Serkile ja M.M-ile ka mõlemat alternatiivi ette heidetud ning esimene alternatiiv ei leidnud maakohtus tõendamist, ei kujuta A. Serki ja M.M süüdimõistmine vaid P.S-i kasuks toime pandud omastamises menetlusõiguse rikkumist.

Maakohtu istungitel on ammendavalt arutatud nii süüdistatavate töölepingute ja -kohustuse sisu, nende rikkumise asjaolude kui ka omastamisega tekitatud kahju suuruse üle. Ringkonnakohtu hinnangul on vastavad maakohtus tõendamist leidnud asjaolud piisavad süüdistatavate vastu esitatud tsiviilhagide lahendamiseks, sh nõuete õigeks kvalifitseerimiseks, mistõttu vaid nõuete rahuldamise õigusliku aluse üle maakohtu istungil arutelu puudumise näol ei ole tegemist niivõrd olulise menetlusõiguse rikkumisega, et see nõuaks maakohtus tsiviilhagi osas täielikku uut arutamist. 16.4 Maakohus uuris tõenditena nii A. Serki kui ka M.M töölepingut ning ka ametijuhendeid, mille kohaselt oli neil vastavalt Kivilinna Gümnaasiumi ja Kommertsgümnaasiumi direktoritena töölepingust tulenev kohustus kasutada kooli rahalisi vahendeid õiguspäraselt ja otstarbekalt. Seega tuleb juhindudes VÕS § 1044 lg-st 2 hinnata, kas Tartu linn võib kannatanuna nõuda omastamise tekitatud kahju hüvitamist lepinguõiguslikul alusel, mis välistaks kahju hüvitamise nõude rahuldamise deliktiõiguse järgi. Ringkonnakohtu hinnangul on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi täidetud. Andes korraldusi Tartu linna poolt kooli eelarvesse eraldatud rahaliste vahendite väljamaksmiseks alusetute arvete alusel, et sel viisil pöörata linna vara ebaseaduslikult P.S-i kasuks, rikkusid A. Serk ja M.M oma töölepingujärgset põhikohustust neile usaldatud vara kooli huvides kasutada. Ringkonnakohtu hinnangul oli vastava töölepingujärgse kohustuse eesmärk hoida ära kahju, mis võiks tekkida kooli juhtinud direktori poolt vara tahtliku ebaseadusliku kasutamise tulemusel. 16.5 Maakohtus leidis tuvastamist, et A. Serk tekitas sellise tegevusega Kivilinna gümnaasiumile kahju 11561,53 eurot ning M.M Kommertsgümnaasiumile kahju 3687,06 eurot. Nimetatud kahjusumma koosneb fiktiivsete arvete alusel väljamakstud summadest ning on põhjuslikus seoses süüdistatavate kohustuse rikkumisega. Kui A. Serk ja M.M ei oleks fiktiivsete arvete alusel kooli raha omastamise eesmärgil AS Latente ja OÜ Rafi Lahendused arvetele kandnud, oleks koolil vastavad eelarvelised vahendid säilinud. Kuna maakohtus leidis ka tõendamist, et A. Serk ja M.M eesmärgiks oligi kooli vara sellisel viisil P.S-i kasuks pööramine ning nad olid oma tegevuse ebaseaduslikkusest teadlikud, panid nad kohustuse rikkumise toime tahtlikult. Pannes kohustuse rikkumise toime tahtlikult, s.o soovides koolist vara õigusvastaselt välja viia, on nad toimepandud rikkumises VÕS § 104 lg 5 mõttes süüdi, mis on töölepingu seaduse kohaselt töötaja vastu esitatava kahju hüvitamise nõude eelduseks. Eeltoodust tulenevalt on Tartu linna hagi nii A. Serki kui ka M.M vastu nende poolt süüdistuse kohaselt toime pandud omastamistega tekitatud kahju hüvitamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 16.6 Kuna P.S-i näol oli tegemist avaliku teenistuse seaduse, mitte töölepingu alusel Tartu Linnavalitsuses töötanud ametnikuga ning kannatanu on ka temalt nõudnud kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist, tuleb Tartu linna kahju hüvitamise nõuet P.S-i vastu hinnata deliktiõiguse alusel. R.P töötas pikemal ajaperioodil Tartu Linnavalitsuse Haridusosakonnas töövõtulepingute alusel, kuid nendes sätestatud kohustuste eesmärgiks ei olnud süüdistuses nimetatud kahjude ärahoidmine, vaid teenuste osutamine linnale. Seega tuleb ka R.P vastu esitatud kannatanu kahju hüvitamise nõudeid hinnata deliktiõiguse alusel. 16.7 Ringkonnakohtu hinnangul on ka kannatanu kahju hüvitamise nõuded P.S-i poolt toime pandud omastamistes põhjendatud ning VÕS §-st 1043 tulenevad eeldused kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks täidetud. P.S-i tegevus koolidirektorite poolt toimepandud omastamistele kaasaaitamises seisnes AS Latente ja OÜ Rafi Lahendused kaudu arvete esitamises ja arvete alusel koolide poolt väljamakstud vara enda kasuks pööramises. P.S-i ja koolidirektorite ühise tegevuse tulemusel tekkis Tartu linna Kivilinna Gümnaasiumile kahju

11561,53 eurot ja Kommertsgümnaasiumile kahju 3687,06 eurot. Vastav kahju koosneb fiktiivsete arvete alusel väljamakstud summadest, mille alusetu väljamaksmine leidis maakohtus tõendamist. Juhul, kui P.S ei oleks koolidele omastamise eesmärgil fiktiivseid arveid esitanud, ei oleks direktorid AS Latente ja OÜ Rafi Lahendused kontodele raha kandnud ning linna vara oleks vastavas osas säilinud. P.S-i tegevus arvete esitamisel ja raha endale jätmisel oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes, kuna kirjeldatud skeemiga kooli raha omastamisega pani ta toime KarS § 201 järgi kvalifitseeritava süüteo. Sarnaselt koolide direktoritega pani P.S kuriteo toime kavatsetult, seades eesmärgiks ja soovides linna vara ebaseaduslikult koolide eelarvetest välja viia, et see endale jätta, mis VÕS § 105 lg 4 mõttes on vaadeldav tahtliku ja süülise tegevusena. Seega on Tartu linna hagi P.S-i vastu Kivilinna Gümnaasiumi ja Kommertsgümnaasiumi vastu toime pandud omastamistega tekitatud kahju hüvitamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 1043 tulenevad eeldused kannatanu poolt esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks on analoogselt eeltooduga täidetud järgnevaga: - P.S pani toime kavatsetult kuriteo AS Latente juhatuse liikme A.A. kaasabil, esitades Tartu Slaavi Gümnaasiumile fiktiivsed arved, mille alusel kanti AS-le Latente üle 1949.52 eurot, mille omastas, tekitades Tartu linnale eelnimetatud summas kahju; - kavatsetult pani P.S toime kuriteo AS Latente juhatuse liikme A. P.S-i kaasabil ja omastas Tartu linna vara 37 991.90 euro suuruses summas, kui koostas AS Latente nimel Tartu Annelinna Gümnaasiumile esitamiseks fiktiivsed arved kaupade eest, mida tegelikult koolile ei müüdud. Pärast fiktiivsete arvete kinnitamist Tartu Annelinna Gümnaasiumis kanti nende arvete alusel AS-le Latenete üle 37 991.90 eurot, millise summa omastas; - P.S pani kavatsetult toime Tartu linna vara omastamise koos Tartu Annelinna Gümnaasiumi direktori J. L 39 171.47 euro suuruses summas, milleks koostas OÜ Rafi Lahendused nimel Tartu Annelinna Gümnaasiumile Arved kaupade ja teenuste eest, mida tegelikult koolile ei müüdud, üle ei antud ning ei osutatud, tekitades Tartu linnale eelnimetatud summas kahju; - P.S pani kavatsetult A.A. toime talle Tartu linna vara omastamise summas 377.08 eurot, kui tellis AS-st Latente Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale esitamiseks arve kaupade eest, mida tegelikult haridusosakonnale ei müüdud ega üle ei antud, tekitades Tartu linnale eelnimetatud summas kahju; - P.S pani kavatsetult toime Tartu linna vara omastamise summas 32 034.72 eurot, milleks vormistas OÜ Rafi Lahendused nimel Tartu Haridusosakonnale esitamiseks arved kaupade eest, mida tegelikult haridusosakonnale ei müüdud ning üle ei antud, tekitades Tartu linnale eelnimetatud summas kahju; - P.S pani toime kavatsetult toime Tartu linna vara omastamise summas 658.38 eurot (ilma M.M-ita ), milleks koostas OÜ Rafi Lahendused nimel Tartu Kommertsgümnaasiumile esitamiseks arved kaupade eest, mida tegelikult koolile ei müüdud, üle ei antud ning teenuste eest, mida koolile tegelikult ei osutatud, tekitades Tartu linnale eelnimetatud summas kahju; - P.S pani toime kavatsetult Tartu linna vara omastamise summas 3374. 54 eurot, sellest 233.69 suuruse summa koos R.P-ga , kasutades linna vara arvelt omandatud Tallinna Kaubamaja AS kinkekaarte oma pereliikmete ja lähisugulaste ostude eest tasumiseks kaubamajades, tekitades Tartu linnale eelnimetatud summas kahju;

- R.P aitas kaasa P.S-i tegevusele kinkekaartide omastamisele summas 223.69, tekitades Tartu linna vastavas summas kahju; - P.S pani kavatsetult toime Tartu linna vara omastamise summas 245.42 eurot, milleks koostas Tartu Linnavalitsuses haridusosakonnale esitamiseks arve kahe tooneri ning ühe digiboksi müügi kohta. Tegelikkuses OÜ Randes Grupp haridusosakonnale toonereid ei müünud ega üle andnud ning esitatud fiktiivse arve alusel kandis linnavalitsus arvel kajastatud rahasumma OÜ Randes Grupp arvelduskontole, mille P.S omastas, tekitades eelmärgitud summas linnale kahju; - P.S pani kavatsetult toime Tartu linna vara omastamise summas 985.91 eurot, kui tellis Tartu Linnavalitsuse esindajana OÜ-lt K.V. Koolituskeskus koolitusteenuseid, kuid P.S-i enda ettepanekul ja K.V. ga kokkuleppel sisaldasid OÜ K.V. Koolituskeskuse poolt Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale esitatud arved ettemaksuna ka ebaseaduslikult P.S-i isiklike kulude (SPA teenused koos ööbimistega) katteks, tekitades eelmärgitud summas linnale kahju. - P.S pani toime Tartu linna vara omastamise ja R.P omastamisele kaasaaitamise kavatsetult ning tekitasid linnale kahju 11943.34 euro suuruses summas. Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna nimel telliti erinevaid kaupu AS-st Infotark, millised kaubad võttis R.P vastu erinevatest AS Infotark kauplustest. Tegelikest andmetest erinevad ja valeandmeid sisaldavad AS Infotark arve-saatelehed esitati P.S-i ja R.P poolt haridusosakonnale tasumiseks. Võltsitud arvete alusel tasus Tartu Linnavalitsuse haridusosakond AS-le Infotark kauba eest, mida Tartu linn tegelikult ei saanud, mille P.S ja R.P aga omastasid. Summa 11943.34 eurot, millega tekitati Tartu linnale kahju, kuulub P.S ja R.P solidaarselt hüvitamisele (nimetatud episoodi summa oli süüdistusakti kohaselt 15 118.34 eurot, kuid vähenes 3175.70 euro ulatuses, kuna linn nõustus vastu võtma osa kuritegelikul teel soetatud esemeid). Nimetatud P.S-i ja R.P tegevused leidsid maakohtus tõendamist, on VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastased ning vaadeldavad süülise ja tahtliku tegevusena VÕS § 105 lg 4 mõttes, mistõttu linna hagi nimetatud kahjude hüvitamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 16.8 Kuna A. Serk koos P.S-iga ning M.M koos P.S-iga vastutavad Tartu linna ees viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt. Samuti vastutavad eelnevalt väljatoodud ulatuses kannatanu ees solidaarselt P.S ja R.P. 16.9 Kuigi varasemalt võis kokkuleppemenetluses süüdimõistetud isikutelt olla mõistetud välja osaliselt kattuvas osas sama kahju, mis käesoleva kriminaalasja süüdistatavatelt, ei ole nad antud menetlusse kaasatud isikuteks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-34-05 p-des 35-37 selgitanud, et olukorras, kus kohus lahendab kannatanu hagi ühe solidaarvõlgniku vastu teisi solidaarvõlgnikke menetlusse kaasamata, ei tohi kohus võtta seisukohta, kas menetlusse kaasamata isikud vastutavad kostjatega sama kahju eest solidaarselt. Seetõttu ei olnud maakohtu poolt tsiviilhagi rahuldamine käesoleva kriminaalasja süüdistatavatelt solidaarselt varasemalt Tartu linna vara omastamises kokkuleppemenetluses süüdimõistetud isikutega (A. A, J. L) põhjendatud ning ringkonnakohus saab rahuldada kannatanu tsiviilhagi vaid P.S-i, R.P, A. Serki ja M.M suhtes.

ebaproportsionaalsete ebamugavuste tekkimist ei ole nimetatud asitõendite puhul põhjendatud eeldada ja maakohus oleks pidanud põhjalikult selgitama, miks antud konkreetses olukorras on hävitamine ainuvõimalik. Prokuröri apellatsioon käsitleb mõningaid maakohtu otsustusi asitõendite ja KrMS § 126 lg-s 5 täheldatud esemete suhtes võetavate meetmete osas (otsus lk 9-10). 17.1 Apellatsiooni kohaselt tuleb jätta kohtuotsuse resolutiivosast välja lõik P.S-ile 13.04.2011 tagastatud arvuti HP P.S-i valdusesesse, omandusse ja käsutusse andmise kohta. Teiseks tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 4 ja 126 lg 5 alusel hävitamata 04.06.2012 akti alusel Lõuna Ringkonnaprokuratuurile üle antud mobiiltelefon Nokia E66, binokkel Olympus, mobiiltelefon Nokia E66, mobiiltelefon Nokia N97 Navigation, mobiiltelefon Nokia N97 Navigation, pihuarvuti HTC Touch HD2, videokaamera Canon Legria HF-S11, mälu Secure Digtal 32GB, statiiv Häma Star PRO 59 koos kandekotiga, raamatud „Silmaringi reisijuht. Saksamaa“, „Silmaringi reisijuht. Pariis“, „Nõukogude armee ja eesti mees", „Mürka. Pea jagu üle", „Äripäeva õhtusöögid", „Leivad, saiad, sepikud", „Mitut moodi sealiha", käekell Lorus RM395BX9, USB 2,0 QLAN adapter Buffalo Wireless-G USB 2,0 Adapter with High Gain Antenna; atlas Põhjamaade Teed 1: l mln, helkurvest WOWOW, mobiiltelefon Nokia N8, 2 mündihoidjat, Nokia Extra Power, esitluspult Logitech Professional Presenter R800, esitlustehnika Oxford Paper show for Teachers, GPS naviseade TomTom XXL, mobiiltelefon Nokia N8, mälu SanDisk Secure Digital Micro 8GB HC. Prokurör peab põhjendatuks arestida eelnimetatud esemed KrMS § 142 lg 1 alusel kannatanu Tartu linna kasuks väljamõistetud rahaliste nõuete tagamiseks. Samuti peab prokurör õigeks jätta fotoaparaat Olympus ui 000 seerianumbriga K28222450 hävitamata ning tagastada see KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Tartu linnale.

04.06.2012 koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktis olevast esemete loetelust (kd 15 lk 3-4) nähtub, et menetlejale on üle antud mh 5 mobiiltelefoni, pihuarvuti, videokaamera, statiiv, GPS seade, raamatud, esitluspult koos esitlustehnikaga (täiesti uued ja kasutamata), käekell jms. Mõned nendest esemetest on tõepoolest kasutatud, kuid samas ei ole põhjust arvata, et kõikidel esemetel puudub väärtus. Kuna tegemist on kaubanduslikku väärtust omavate esemetega, kohus on P.S-i ja R.P süüdi tunnistanud Tartu linna raha omastamises (AS Infotark arvetega seonduv süüdistus) ja mõistnud nendelt Tartu linna kasuks välja hüvitise ka 04.06.2012 aktis loetletud esemete ebaseadusliku omandamisega linnale tekitatud kahju eest. Ringkonnakohus nõustub prokuröri apellatsiooniga selles, et nimetatud esemed KrMS § 142 alusel tuleb arestida P.S-ilt ja R.P-lt kannatanu kasuks väljamõistetud rahaliste nõuete tagamiseks, sest käesoleval juhul evivad nimetatud esemed materiaalset väärtust ja maakohtu põhistus nende hävitamiseks ei ole küllaldane. 17.4 Maakohus järeldas veel, et pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb fotoaparaat Olympus ui 000 nr K28222450 hävitada (otsus lk 10), kuna kannatanu (Tartu linn) ei ole soovinud fotoaparaadi tagastamist. 04.06.2012, kui Tartu Linnavalitsuse esindaja andis fotoaparaadi Olympus Lõuna Ringkonnaprokuratuurile üle kui linnale mittevajaliku, oli tal teada, et P.S-i kahtlustatakse linna rahade eest fotoaparaadi ostmises isiklikuks otstarbeks (kd 15 lk 3). Kohtulikul uurimisel maakohtus ei leidnud aga tõendamist, et fotoaparaat oleks ostetud kellegi isiklikest huvidest lähtudes ning et see oleks kellegi poolt ebaseaduslikult omandatud. Kuna eelnimetatud fotoaparaadi ebaseaduslik enda või kolmanda isiku kasuks pööramine ei leidnud kohtus tõendamist, on tegemist Tartu linna varaga ja puudub alus Tartu linna poolt soetatud fotoaparaadi hävitamiseks. Selles tulenevalt on põhjendatud KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel fotoaparaat omanikul, s.o Tartu linnale tagastada.

Ringkonnakohus ei jaga süüdistatavate P.S-i ja R.P osas apellatsioonides esitatud seisukohti, et maakohus on põhjendamatult karmilt karistanud süüdistatavaid vangistusega, sealhulgas P.S-i lühiajalise vangistusega reaalselt. Tulenevalt P.S-i suurest süüst kuritegude süstemaatilisel toimepanemisel ei kuulu kaalumisele kergemaliigilised karistused peale vangistuse. Kaitseväide, et süüdistatavate käitumises pole raskendavat asjaolu, ei pea koheselt tähendama neile kergema karistuse mõistmist rahalise karistusena. R.P kaitsja taotlus R.P-le kuriteos KarS § 345 lg 1 alusel mõistetud karistuse kergendamiseks jääb samuti rahuldamata, sest maakohus on motiveerinud, miks polnud põhjendatud tema karistamine rahalise karistusega ning vangistus on mõistetud alla sanktsiooni keskmist määra. Maakohus on P.S-i süüst tulenevalt karistuse mõistmisel märkinud tema kuritegude toimepanemise pikaaegsust, samuti asjaolu, et kannatanule on valdavas osas kahju tasumata. Veel on põhjendatud, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatavale pole põhjendatud. Ringkonnakohus peab vajalikuks P.S-ile maakohtu otsusega mõistetud lühiajalise reaalse vangistuse puhul lisaks eripreventsioonile rõhutada ka karistuse üldpreventiivset toimet. P.S-ile kui käesoleva kriminaalasja kesksele süüdistatavale mõistetava karistusega tuleb anda ka selge signaal riigiaparaadis ja avalikus sektoris töötavatele isikutele, kes tegelevad tööülesannetest tulenevalt finantsvahenditega. P.S-i jaoks oli kuritegelik käitumine aastate jooksul muutunud elustiiliks. Valelikkusele ja kasuahnusele rajatud omakasuline kuritegelik käitumine oma töökohal ei jää üldjuhul avastamata ja riigipoolse karistuseta.

20.2.1 Tähelepanu väärib asjaolu, et R.P kaitsja U. Kõrgesaar taotles apellatsioonis maakohtu otsusega väljamõistetud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist, kuna prokurör loobus osaliselt süüdistusest. Maakohus seda taotlust ei rahuldanud. Ringkonnakohus peab põhjendatuks jätta süüdistatava R.P maakohtu õigusabikuludest osa riigi kanda, sest prokurör loobus osaliselt kinkekaardi episoodis süüdistusest, mida maakohus otsuse tegemisel arvestas. R.P kaitsja oli esitanud maakohtule 10.01.2013 (kd 17 lk 190) taotluse menetluskulude hüvitamiseks õigeksmõistva otsuse korral summas 15 914, 40 eurot, seoses õigusabiga R.P-le. Õigusabi summat kinnitavad ka vastavad Advokaadibüroo Aivar Pilv arved. Eeltoodut arvestades (süüdistuse mahu vähenemine maakohtus) peab ringkonnakohus põhjendatuks, arvestades R.P süüdistuse üldist mahtu - hüvitada R.P-le neljandik (1/4) kaitsja poolt esitatud õigusabikuludest maakohtus, s.o 3978, 60 eurot, mis jääb riigi kanda, ülejäänud osas peab need kaitsekulud kandma süüdistatav ise. 20.3 Süüdistatava M.M määratud kaitsja H. Kuningas on esitanud ringkonnakohtule taotluse kaitsjatasu väljamõistmiseks apellatsioonimenetluses summas 230,40 eurot, sealhulgas käibemaks 38,40 eurot M.M määratud korras kaitse eest (maakohtu otsuse analüüs ja apellatsiooni koostamine). Ringkonnakohus leiab, arvestades kriminaalasja, maakohtu otsuse ja apellatsiooni mahtu, et esitatud kaitsjatasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 1 kohaselt tuleb nimetatud menetluskulud osaliselt jätta riigi kanda, kuna ringkonnakohus tegi M.M suhtes KrMS § 337 lg 1 p-s 3,4 sätestatud lahendi. Kaitsekulude täies mahus riigi kanda jätmist ei pea ringkonnakohus põhjendatuks, kuna kaitsja apellatsioonides taotletu ei ole maakohtu otsuse osalise tühistamise sisuks. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks, et M.M-ilt tuleb seoses süüdimõistva kohtuotsuse ja H. Kuninga poolt esitatud õigusabikuludega apellatsiooni koostamisel mõista välja 230, 40 eurot, millest neljandik (1/4) s.o 57,60 eurot, jääb riigi kanda ja mõistetakse välja Eesti Vabariigilt. 20.4 Süüdistatava A. Serki määratud korras kaitsja A. Vissak on esitanud ringkonnakohtule taotluse kaitsjatasu väljamõistmiseks apellatsioonimenetluses summas 648 eurot, milles sisaldub käibemaks 108 eurot. Ringkonnakohus leiab, arvestades kriminaalasja ja otsuse mahtu ning asjaolu, et kaitsja astus protsessi apellatsioonimenetluses (koostades ka apellatsiooni), et esitatud kaitsjatasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 1 kohaselt tuleb nimetatud menetluskulud osaliselt jätta riigi kanda, kuna ringkonnakohus tegi A. Serki suhtes KrMS § 337 lg 1 p-s 3, 4 sätestatud lahendi. Kaitsekulude täies mahus riigi kanda jätmist ei pea ringkonnakohus põhjendatuks, kuna kaitsja apellatsioonides taotletu ei ole maakohtu otsuse osalise tühistamise sisuks. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks, et A. Serkilt tuleb seoses süüdimõistva kohtuotsuse ja A. Vissaku poolt esitatud õigusabikuludega apellatsioonimenetluses mõista välja 648 eurot, millest neljandik (1/4) s.o 162 eurot jääb riigi kanda ja mõistetakse välja Eesti Vabariigilt.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.