Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 04.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 1-08-9770/42
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 04.10.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1584

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-08-9770/9Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium01.10.2009 1-08-9770/31Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium20.03.2012 1-08-9770/79Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja24.11.2014 1-08-9770/87Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja29.05.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-9770

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 2. septembri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Andrus Kase kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 2. septembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andrus Kase kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.Andrus Kase mõisteti Harju Maakohtu 14.05.2009 otsusega õigeks KarS § 331 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2009 otsusega tühistati Harju Maakohtu 14.05.2009 otsus ning A. Kase mõisteti süüdi KarS § 331 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 26.10.2005 otsusega mõistetud kandmata karistuse 6 aasta 9 kuu ja 28 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 01.10.2009 ja lõpp 29.03.2017. Tartu Maakohtu 02.09.2013 määrusega jäeti A. Kase tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

3.Süüdimõistetu A. Kase kaitsja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles taotleb selle tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastada A. Kase vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. 3.1 Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on A. Kasele mõistetud karistust käsitledes olnud pealiskaudne ja ebatäpne. Kohtumääruse kirjeldava osa leheküljel 2 peaks maakohus olema kajastanud A. Kase eelnevaid karistusi, kuid sama lehekülje 3. lõigust nähtuvad Roman Fedortšenko-Jungi karistused. Nimetatud karistustest on A. Kasele omistatav karistus nr 8 all paiknev, ülejäänud karistused ei ole Andrus Kase karistused. Kaitsja oletab, et tegemist võib olla eksimusega, kuid arusaadavalt ei ole aktsepteeritav kajastada kohtumääruses kolmanda isiku karistusandmeid isiku karistusandmetena. 3.2 Samas soovib määruskaebuse esitaja juhtida ka tähelepanu asjaolule, et A. Kase on kandnud karistust alates 29.07.2001. Süüdimõistev Harju Maakohtu otsus on tema suhtes tehtud 26.10.2005, 01.10.2009 Harju Maakohtu otsusega on moodustatud liitkaristus, mis koosneb 26.10.2005 mõistetud kandmata karistusest ja sellele liidetud 8 kuulisest vangistusest, kusjuures karistuse kandmise aega on hakatud lugema 01.10.2009. Tegemist on liitkaristuse moodustamisega, mis on isikule ebasoodsam karistusaja alguse arvestamise poolest. Olgugi et formaalselt korrektne, ei ole sisuliselt õige kohtumääruse järeldus, et A. Kase on käesolevaks ajaks kandnud mõistetud karistusest 1⁄2. A. Kase kannab karistust alates 29.07.2001 ning tema karistusaeg lõpeb 29.03.2017. Seega on A. Kase reaalselt kandnud ära 2/3 mõistetud karistusest. Sisuliselt ebaõige on käsitleda A. Kaset isikuna, kellel avanes alles praegu esmakordselt võimalus vabaneda elektroonilise valve alla. Määruskaebuse esitajale on arusaadav, et formaaljuriidiliselt tuleb karistusaja alguse arvestamisel juhinduda jõustunud kohtulahendist, kuid samas on igati põhjendatud võtta arvesse asjaolu, et tegelikult on A. Kase kandnud ära enam kui 2/3 mõistetud karistusest. 3.3 Järgnevalt juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et Tartu Vangla on A. Kasele andnud väga positiivse iseloomustuse. Kõikides Tartu Vangla poolt iseloomustatud valdkondades on A. Kaset tunnustatud, iseloomustusest nähtub, et Tartu Vangla toetab A. Kase ennetähtaegset vabastamist. Eriti võib esile tõsta seda, et Tartu Vangla hinnangul on A. Kasel motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda, samuti on vangla hinnanud madalaks korduvkuritegude toimepanemise riski ning lugenud tema enesehinnangu adekvaatseks. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et Tartu Vangla töötajate hinnang põhineb A. Kase põhjalikul tundmisel ning seetõttu omab ka suurt kaalu. -2-

3.4 Ei ole päris õige maakohtu seisukoht, et A. Kase kuriteod on muutunud raskemaks. A. Kasele inkrimineeritud I astme kuritegu on toime pandud 2001, 2009 on ta toime pannud KarS § 331 ettenähtud kuriteo. Siinkohal on oluline märkida, et A. Kase on korduvalt väljendanud oma kahetsust toimepandu üle. Maakohus ei ole pööranud mingisugust tähelepanu asjaolule, et A. Kase on omandanud vanglas projektis Kvalifitseeritud tööjõud – turvalisem ühiskond lukksepp-pingitöölise kutse ning on Tartu Vanglatööstuses alates 2010 hinnatud tööline. Samuti omab kaalu asjaolu, et ühena kuuest kinnipeetavast on A. Kase läbinud rahvusvahelise keevitaja atestatsiooni, mis kinnitab, et tema keevitaja kutseoskused on piisavad tööks kogu Euroopa Liidus. Sellekohased dokumendid on kaitsja esitanud maakohtu istungil. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 12 aasta jooksul on tal olnud kokku vaid kolm distsiplinaarkaristust, mis on praeguseks kustunud. A. Kasel on läbitud vangistuses võimaldatavad sotsiaalprogrammid. 3.5 A. Kasel on olemas elukoht, mis asub tema liikumisvõimetu ema kõrvalkorteris ning kuulub tema vennale, kes töötab suurema osa ajast Norras. Sinna elama asudes on A. Kasel võimalus olla emale toeks ning ühtlasi tööst vabal ajal tegelda perekonna ühise majaehitusega. Viimase osas on A. Kasel olemas kokkulepe oma vendadega. Kinnipeetaval on olemas töökoht, kus tal on võimalik kasutada omandatud keevitaja ja lukksepa kutseoskusi. A. Kasel puuduvad rahalised nõuded ning tema vabanemisfondis on 960 eurot. 3.6 A. Kase on vangistuses ristitud ning on osaleb Tartu Vangla koguduse eestlauljana. Ta soovib vabaduses astuda Kuressaares asuva Siioni koguduse liikmeks. A. Kase ei ole väga pikaajaliselt alkoholi tarvitanud ning on kindel, et ta seda ka vabanemisel ei tee. Samas on ta valmis võtma kanda kõik vangla ja kriminaalhooldaja poolt ära näidatud lisakohustused, sh ka keeld tarvitada alkoholi. A. Kase ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega ei telefoni ega kirjavahetuse teel. Isikute hulgas, kellega ta vabaduses suhtlema hakkab, puuduvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetava lähivõrgustikus olevad ema ja vennad on kriminaalkorras karistamata. Määruskaebuse esitaja palub usaldada A. Kase kinnitust, et ta on vangistuses otsustanud teha oma elus muudatuse ning jätkata seaduskuulekalt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6.Kinnipeetava A. Kase tingimisi ennetähtaegset vabastamist takistavad ringkonnakohtu hinnangul kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ning tema varasem elukäik. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuriteo toimepanemise asjaoludel, süüdimõistetu isikul ning tema varasemal elukäigul on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. 6.1 Käesoleval ajal kannab kinnipeetav liitkaristust kohtuotsustega mõistetud karistuste kogumis. A. Kase mõisteti Tallinna Linnakohtu 26.10.2005 otsusega süüdi selles, et ta eesmärgiga omastada kannatanu vara, lõi teda korduvalt haamriga pähe, mille tagajärjel kannatanu suri. Ringkonnakohtu hinnangul riivaks neid kuriteo toimepanemise asjaolusid ning A. Kase süü suurust arvestades ennetähtaegne vabastamine õiguskorra kaitsmise huvisid ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Nendel asjaoludel leiab ringkonnakohus, et A. Kase puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ning tema vabastamine vangistusest enne tähtaega oleks ennatlik. 6.2 Samuti tingib süüdimõistetu vabastamata jätmise tema varasem elukäik. Kuigi maakohtu määruses esineb süüdimõistetu varasema karistatuse väljatoomisel vale nimi (Roman Fedortšenko-Jung), vastavad sellele nimele järgnenud karistatuse andmed A. Kase (endise nimega Andrei Grigorjevi) varasemale karistatusele. Need andmed ei kajasta aga täielikult kinnipeetava karistatust. Nimelt on karistusregistri väljavõttest nähtuvalt karistatud A. Kaset kriminaalkorras kokku üheksal korral. Ka vangistuses olles on A. Kase süüdimõistetud kuriteo toimepanemise eest (KarS § 331 järgi). Vabaduses on kinnipeetav korduvalt toimepannud varavastaseid kuritegusid (sh varguseid ja röövimisi), mille eest on teda karistatud nii reaalse vangistusega kui ka tingimusliku vabadusekaotusega. Vaatamata sellele on A. Kase jätkanud kuritegude sooritamist. Kinnipeetava poolt kuritegeliku käitumise jätkamise faktist järeldub, et varasemalt mõistetud karistused ei ole täitnud oma eesmärki ning õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb A. Kase jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.