Kohtulahend

1-13-8335 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra, lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud 0.45 eurot (nelikümmend viis senti).

•

KrMS § 179 alusel sundraha 480 eurot (nelisada kaheksakümmend eurot).

Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 12 ( kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „E.L, 1-13-8335, kaitsjatasu, ekspertiisitasu, sundraha“. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies

1-13-8335 ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

läbiviimiseks

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus E.L süüdistatakse selles, et tema 01.06.2013 kella 05:45 paiku juhtis Harjumaal Tallinnas Laagna tee 13 juures mootorsõidukit MB CLK 200 Kompressor registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1720T kohaselt uuritaval E.L on uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,37 milligrammi laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani E.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Menetlusk äik ja kohtuotsuse põhjenduse d Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Kutepova, süüdistatav E.L ja tema kaitsja Leelo Viil sõlminud kokkuleppe selles, et KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 korras suurendada mõistetud karistus eelmise, 16.09.2011 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 28 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 596 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 24 kuud. Määrata E.L, üldkasuliku

1-13-8335 töö tegemise ajaks, Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on E.L kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud. Vastavalt KrMS § 45 lg 4 p 1 sätetele E.L ei nõudnud kaitsjat kohtulikule arutamisele. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkulepe kohta ja prokuröri arvamuse kokkulepe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et E.L kuulub KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastavad süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Asitõend- ümbrikusse pakendatud cd- plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohtuistungil taotles süüdistatavav menetluskulude ajatamist, kuna temal on raske majanduslik olukord ja kuna temal hetkel ei ole stabiilset sissetulekut, tööd. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS KrMS § 180 lg 2 ja lg 3 annavad kohtule võimaluse arvestada menetluskulude väljamõistmisel süüdistatavate vastutuse ulatust ja varalist seisundit, samuti resotsialiseerumise väljavaateid. On ilmselge, et vabaduses ilma sissetulekuta täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetute töötamine (sh sissetulek) ei ole garanteeritud. Seetõttu peab kohus põhjendatuks kohaldada

1-13-8335 menetluskulude osas KrMS § 423 ja § 424 sätteid, s.t pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 (kaheteist) kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavalt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista alljärgnevalt -

ekspertiisitasu (joobeseisundi tuvastamise uuringu maksumus) summas 38 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel kaitsetasu 96 eurot (üheksakümmend kuus eurot); KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud 0.45 eurot (nelikümmend viis senti). KrMS § 179 alusel sundraha 480 eurot ( nelisada kaheksakümmend eurot).

Kohtunik Kristina Väliste

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.