Kohtulahend

4.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 2. oktoober 2013. a. 6.Kui H.V katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 7.KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta H.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest 8.Välja mõista H.V-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-1 3-8818 , MENETLUSKULU/: - sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 280 (kakssada kaheksakümmend ) eurot 56 senti. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse 9.Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. H.V on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus H.V süüdistatakse selles, et tema 01.oktoobril 2013.aastal kella 17.30 ajal Lääne maakonnas Oru vallas Linnamäe külas Keila–Haapsalu maantee 64 kilomeetril liikudes Keila suunas, juhtis isiklikku mootorsõidukit – sõiduauto AZLK registreerimismärgiga * isikuna, kellel väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF-0010 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,25 mg/l +- 0,12 mg/l, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,13 mg/l, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 4 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis H.V mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Eeltoodu alusel H.V süüdistatakse KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises. Prokuröri poolt kohtus H.V-le nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 01-02.10.2013.a s.o 2 päev vangistust ja ärakandmisele kuulub 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vabastada H.V ärakandmata karistusest tingimisi 18-kuulise katseajaga, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS § 75 ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuud. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab H.V süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – H.V on kahtlustatavana kinni peetud 01.10.2013 kell 17.30-02.10.2013 kell15.15 /tl 13-14/, s.o 2 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. H.V-lt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x320):2= 240 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale U.Simon H.V kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud eurot 208,56 /tl 30-31 / ja 72 eurot, kokku 280 eurot 56 senti. H.V taotles kohtuistungil, et kohus vähendaks menetluskulusid, sest tööd ei ole ja pole raha, et neid maksta. Kaitsja taotles, et jätta riigi kanda kulud, mis on tingitud sellest, et kaitsja on tulnud teisest piirkonnast ja võimaldada tasuda osade kaupa kulud, kuna ei ole tööd. Kohus leiab, et menetluskulude riigi kanda jätmiseks alused puuduvad. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et H.V oleks varatu, et kuluda kandmine ilmselgelt käiks üle jõu. Nii on toimikus tõend, mis näitab, et H.V-le kuulub sõiduauto. Asjaolu, et tööealine meesterahvas ei tööta, ei ole aluseks, et menetluskulud jätta riigi kanda. Samuti leiab kohus, et kulude ajatamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest H.V vastas tööotsimise kohta, et tema elukohas tööd pole, seega pole ka näha, et H.V tekiks võimalus sisetulekutest ositi menetluskulusid tasuda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.