Kohtulahend

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 22.10. 2013.a.

Asjaolud ja menetluse käik: R.H ́i süüdistatakse selles, et tema, olles 04.04.2012.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest, samuti olles 23.03.2013.a. ja 25.04.2013.a.toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavad pisivargused, millede eest teda karistati PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo otsustega, 19.04.2013.a. kella 10.07 ajal Tallinnas, aadressil Punane 52 asuvast Maxima Eesti OÜ kauplusest Maxima, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas 2 tk Delimano keraamilise kattega panni maksumusega 49.90 eur/tk, kokku kaupa maksumusega 99.80 eurot. Nimetatud kaubad võttis riiulilt ning väljus nendega kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.

Samuti tema 30.04.2013.a. kella 17.45 ajal Tallinnas, aadressil Vikerlase 23 asuvast Maxima Eesti OÜ kauplusest Maxima, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas 4 pakki kohvi Paulig Classic maksumusega 3.99 eur/tk, kogumaksumusega 15.96 eurot. Nimetatud kaubad võttis kaupluse müügisaalis endale kätte ning väljus nendega kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema 07.05.2013.a. kella 13.03 ajal Tallinnas, aadressil Paasiku 2a asuvast OG Elektra AS kauplusest Grossi Toidukaubad, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas poti maksumusega 29.80 eurot. Nimetatud kauba võttis riiulilt ning väljus sellega kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema 07.05.2013.a. kella 17.38 ajal Tallinnas, aadressil Punane 52 asuvast Maxima Eesti OÜ kauplusest Maxima, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas 2 tk Delimano keraamilise kattega panni maksumusega 44.90 eur/tk, kogumaksumusega 89.80 eurot. Nimetatud kaubad võttis riiulilt ning väljus nendega kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema 18.05.2013.a. kella 13.23 ajal Tallinnas, aadressil Pae 78 asuvast Maxima Eesti OÜ kauplusest Maxima, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas 2 tk Delimano potti maksumusega 64.90 eur/t k, kogumaksumusega 129.80 eurot. Nimetatud kaubad võttis riiulilt ning väljus nendega kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema 20.05.2013.a. kella 11.54 ajal Tallinnas, aadressil Punane 52 asuvast Maxima Eesti OÜ kauplusest Maxima, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas 4 tk Delimano panni maksumusega 49.49 eur/tk, kogumaksumusega 199.60 eurot. Nimetatud kaubad võttis riiulilt ning väljus nendega kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Seega R.H, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju ja laad: Kuritegudega tekitati varalist kahju Maxima Eesti OÜ-le 534,96 euro ulatuses, samas summas esitatud ka tsiviilhagi. Menetlus kohtus: Kohtuistungil selgitas R.H , et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist R.H ei taotlenud ning jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. Tsiviilhagiga nõustus. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuse sisu on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud. Isik tunnistab oma süüd täielikult ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid:

• Kannatanu XXXütlused kauplusest 19.04.2013, 30.04.2013, 07.05.2013, 18.05.2013 ja 20.05.2013 toimepandud varguste ning tekitatud kahju kohta /tl 88-89/, millest nähtub, et tundmatu meesterahvas varastas kella 10:07 ajal Punane 52 asuvast Maximast 2 Delimano panni (ühe panni maksumus 49,90 eurot). • 04.04.2012.a. Harju Maakohtu otsus, millega viimati karistati R.H süstemaatilise varguse toimepanemise eest /tl 110-113/ • Kahtlustatav R.H ütlused, milles tunnistab varguse toimepanemist /tl 82-83/. Sisenes kauplusesse varguse eesmärgil, võttis Delimano pannid ja väljus kohe kauplusest sissepääsuvärava kaudu kauba eest tasumata. Varastatud pannid müüs võõrastele inimestele hinnaga 10 eurot/pann.

varastas tundmatu meesterahvas kl 17:38 kaks Delimano panni kogumaksumusega 89,90 eurot (panni hind 44,90 eurot). • Kannatanu XXXütlused selle kohta, et 19.04.2013, 30.04.2013, 07.05.2013 pandi Maxima kauplusest toime vargused /tl 76-77/. 07.05.2013 kella 17:38 paiku varastas meesterahvas punane 52 asuvast Maxima kauplusest 2 panni kogumaksumusega 89,90 eurot. • Kannatanu XXXütlused kauplusest 19.04.2013, 30.04.2013, 07.05.2013, 18.05.2013 ja 20.05.2013 toimepandud varguste ning tekitatud kahju kohta /tl 88-89/ • Kahtlustatav R.H ütlused, milles tunnistab varguste toimepanemist /tl 82-83/. Sisenes kauplusesse varguse eesmärgil, võttis Delimano pannid ja väljus kohe kauplusest sissepääsuvärava kaudu kauba eest tasumata. Varastatud pannid müüs võõrastele inimestele hinnaga 10 eurot/pann.

• Kannatanu XXXütlused kauplusest 19.04.2013, 30.04.2013, 07.05.2013, 18.05.2013 ja 20.05.2013 toimepandud varguste ning tekitatud kahju kohta /tl 88-89/. 18.05 ja 20.05 varastas tundmatu meesterahvas 2 potti Selimano koguväärtusega 129,80 eurot ning 4 panni Delimano kogumaksumusega 199,60 eurot. Seoses vargustega esitab Maxima Eesti OÜ tsiviilhagi summas 534,96 eurot. • Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Vaadeldavaks objektiks CD-plaat, millel on kaupluse Maxima turvakaamera salvestised 18.05.2013 ja 20.05.2013.a. ning milledelt on näha varguste toimepanemist /tl 92-101/. 18.05 kl 13:22:27 on R.H müügisaalis, seejärel võtab riiulilt kauba (kl 13:22:57) ja jookseb kauplusest minema (kl 13:22:59). 20.05.2013 pani R.H varguse toime alljärgnevalt: kl 15:04:50 siseneb Maxima kauplusesse, mis asub aadressil Punane 52 ja liigub müügisaalis, kell 15:05:12 on isik müügisaalis, tema käes on 4 panni. Kl 15:05:15 väljub R.H müügisaalist, jättes kauba eest tasumata. • Kahtlustatav R.H ütlused, milles tunnistab varguste toimepanemist /tl 15-18, 1922/. Selgitas, et 18.05.13 läks Pae tänaval asuvasse Maxima kauplusesse eesmärgiga midagi varastada. Viibides kaupluse müügisaalis, otsustas varastada potte Delimano. Ta lähenes riiulile, võttis sealt kaks potti ning väljus kaupluse müügisaalist sissepääsuvärava kaudu pottide eest tasumata. Potid müüs võõrastele inimestele hinnaga 15 eurot tükk ning raha kulutas enda vajadusteks. 20.05.2013.a sisenes Punasel tänaval asuvasse Maxima kauplusesse eesmärgiga midagi varastada, võttis kokku 4 panni, mille müüs 10 euroga tükk võõrastele inimestele. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on R.H süü lisaks süü tunnistamisega tõendamist leidnud süüdistuse ülejäänud mahus ka kõigi ülalloetletud kriminaalasja materjalidega ning R.H tegevus on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Tegemist on isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt –kuu aja jooksul pani toime kuus vargust. R.H-le süüks arvatavad kuriteod on toime pandud kavatsetusega, kuivõrd süüdistatav teadis, et kauplusest kaupa varastades paneb toime õigusvastased teod. Tema eesmärk oli varastatud esemed maha müüa ning kasutada saadud raha narkootikumide ostmiseks. Ta otsustas toime panna süüteokoosseisudele vastavad teod. Kõigi varguste sooritamisel toimus sarnase käitumismustri järgi – sisenes kauplusesse, läks vastava kauba riiuli juurde, võttis kauba (pannid, potid, kohvi) endale kätte ning seejärel lahkus kiiresti jättes kauba eest tasumata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Kohus ei ole tuvastanud süüd ja õigusvastasust puuduvaid asjaolusid. Kohus leiab, et käesolevate kuritegude eest tuleb süüdistavat karistada reaalse vangistusega. R.H on varem kohtulikult karistatud 12-l korral, sh varavastaste kuritegude (KarS § 199 lg 2 p 7,8,9) toimepanemise eest. Samuti on R.H korduvalt karistatud väärteokorras pisivarguste eest. Viimati karistati R.H 04.04.2012.a Harju Maakohtu otsusega vangistusega 7 kuud 28 päeva, vabanes karistuse kandmiselt 03.10.2012.a. Käesolevas kriminaalasjas käsitletavad kuriteod - kokku 6 episoodi, millest kõikide puhul on tegemist varavastaste süütegudega, on toime pandud pool aastat peale karistuse kandmiselt vabanemist. Kohus peab võimalikuks süüdlast karistada vangistusega, mis on minimaalse ja keskmise määra vahelises suuruses. Kuivõrd karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava isikut, süü suurust ning toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, leiab kohus, et ei ole võimalik selliste kuritegude eest karistada reaalse vangistusega, mis jääb pelgalt minimaalse sanktsioonimäära lähedale. Arvestades

asjaolu, et karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, s.o karistuse eripreventiivset eesmärki, ja õiguskorra kaitsmise huvisid, s.o üldpreventiivseid kaalutlusi, peaks olema reaalne vangistus, mis on sanktsiooni minimaalse ja keskmise määra vahelises suuruses, piisavaks, et mõjutada R.H edaspidi asuma õiguskuulekale teele. Samuti on oluline, et varavastaste kuritegude puhul on tegemist laialt levinud kuritegudega ning seega peab õiglane karistus kinnitama inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Käesolevas kriminaalasjas käsitletavad kuriteod on toime pandud lühikese aja jooksul. Kohus ei pea võimalikuks süüdistatava suhtes karistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd esmalt ei ole kohtule usutav, et isik seda täidab ning see ei oleks piisav, et mõjutada süüdistatavat asuma õiguskuulekale teele. Sellist eesmärki saab täita vaid reaalne vangistus. Seega ei ole võimalik süüdistatavat karistada ka rahalise karistusega – süüdistatav ei tööta ning vargused olid toime pandud soovist saada endale vabu rahalisi vahendeid, mida kulutada enda tarbeks. Kohtule ei ole usutav, et vabaduses olles suudaks süüdistatav R.H hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest ning käituda seadusekuulekalt, seega ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat karistusest tingimisi vabastada ning teda allutada käitumiskontrollile. Kohus võtab karistuse määramisel arvesse süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Lähtudes eelnevast leiab kohus, et süüdistatava karistamine reaalse vangistusega on põhjendatud, sest R.H ei ole varasematest karistustest õppinud ning need ei ole suutnud mõjutada teda selliselt, et ta enam ei paneks õigusrikkumisi toime. Seega tuleb R.H-le mõista karistusena reaalne vangistus, mis on sanktsiooni minimaalse määra ja keskmise määra vahelises suuruses. Esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele tulenevalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5. Süüdistatav ei vaielnud tsiviilhagile vastu, nõustus selle hüvitamisega. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas sundrahast, kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest, toimiku koopiate kulust. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu, et esineksid mingid erandlikud asjaolud, mis tingiksid kriminaalmenetluse kulude osaliselt riigi kanda jätmist. Kuivõrd kriminaalmenetluse kulud ületavad nähtavalt süüdistatava hetke maksevõimet, sest süüdistataval puudub töökoht ning reaalne sissetulek, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude hüvitamise osas KrMS § 423 sätteid ja pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12-kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 238; § 313; § 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.