Kohtulahend

3.1 A.Z puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses ei ole tal ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kuuel korral. Talle on varasemalt korduvalt antud võimalusi jätkata oma elu seadusekuulekana vabaduses käitumiskontrollile allutatuna või üldkasulikku tööd tehes ning samuti on tema suhtes karistuse asemel kohaldatud alaealiste mõjutusvahendit, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud. Ka käesolev vangistus on talle mõistetud liitkaristusena katseajal toimepandud kuritegude eest. Seega on ilmne, et varasemalt süüdimõistetu suhtes üles näidatud usaldus ja temale antud kergemad võimalused karistuse kandmiseks ei ole ennast ära tasunud ega talle piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Seetõttu tuleb kohtul isiku järjekordset usaldamist ja tingimisi ennetähtaegselt vabastamist kaaluda eriti põhjalikult. 3.2 Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist iseloomustanud eriliigiliste kuritegude toimepanek. Seejuures viimaseid kuritegusid on peamiselt iseloomustanud varavastane iseloom ja vägivalla kasutamine. Materjalide põhjal võib järeldada, et süüdimõistetut iseloomustab impulsiivne käitumisstiil, mis võib väljenduda ka agressiivsuses. Samas ei pruugi ta ise oma käitumisest ja seda mõjutavatest teguritest ka täielikult aru saada ning kaldub ennast liigselt õigustama väliste teguritega nagu näiteks teiste poolne mõjutamine või kokkusattumus, võtmata täit vastutust enese valikute ja käitumise eest. Samuti nähtub materjalidest, et kuigi süüdimõistetu agressiivsus ja mitmed kuriteod on seotud alkoholi tarvitamisega, siis ise ta nimetatud seoseid ei ole tunnistanud. Eeltoodu ja süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu põhjal on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu ikka on oma väärkäitumisest, selle mõjuritest ja enese rollist sellise käitumise kujundamisel aru saanud ning on motiveeritud oma elustiili edaspidiselt vastavalt muutma, et jätkata vabaduses seaduskuulekalt. Samuti nähtub kirjalikest materjalidest, et ka süüdimõistetu ise on kahelnud, kas suudab anda garantiid, et edaspidi kuritegusid enam toime ei pane, mistõttu on ilmne, et kuriteoriskid ei ole tema puhul veel maandatud ja karistuse eesmärgid täidetud. Samuti ei toeta süüdimõistetu vabastamist asjaolu, et vabanemisel puudub tal kindel töökoht. Kuna varasemalt on süüdimõistetu pannud toime varavastase iseloomuga kuritegusid ning seega võib järeldada, et nende eesmärgiks oli varalise kasu teenimine, siis kujutab kindla töökoha ja sissetuleku puudumine olulist riski ka vabanemisel majanduslikel eesmärkidel kuritegudega jätkamiseks. Lisaks majanduslikule aspektile võib töökoha puudumine aga mõjutada ka süüdimõistetu teisi kuriteoriske, kuna mõtestatud tegevusega hõivatuse puudumisel on suurem oht ka alkoholi tarvitamiseks ja negatiivset mõju avaldavate isikutega koosviibimiseks, mis on juba varasemalt olnud tema õigusvastase käitumise mõjuteguriks. 3.3 Maakohtul ei tekkinud piisavat veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid praeguseks täidetud, süüdimõistetu ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudaks edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Samas aga on kohus seisukohal, et arvestades isiku korrektset käitumist vangistuses ja seda, et talle oleks siiski kasulikum vabaneda koos kriminaalhooldusega, tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba nelja kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

-2-

-3-

vabaduses jätkata alkoholi liigtarvitamist ja sellega seoses panna toime uusi kuritegusid. Ka kinnipeetav ise väidab, et ei saa anda garantiid, et vabaduses uusi kuritegusid toime ei pane. Maakohus on määruses toonud välja, et A. Z kaldub ennast liigselt õigustama väliste teguritega ega võta enda käitumise eest täit vastutust. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses toodud väitega, et välistegurid on mõjutanud A. Z tema käitumises. Samas enda käitumise õigustamine ja väliste tegurite süüdistamine annab kinnistust sellest, et A.Z ei ole oma süütegude olemusest täielikult aru saanud ega oska vastutada enda käitumise eest. Sellest tulenevalt on alust arvata, et A.Z ei muuda vabanedes enda käitumist. 5.5 KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et A.Z vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Z on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole A. Z oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. 5.6 Määruskaebuses esitatud taotlusega palus süüdimõistetu vähendada tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise võimaluse arutamise tähtaega kahe kuuni. Maakohus vähendas tulenevalt KrMs § 426 lg 2 nimetatud tähtaega nelja kuuni ning ringkonnakohus ei näe alust tähtaega veelgi lühendada, kuna kaks kuud on liialt lühike aeg süüdimõistetul enda käitumise analüüsimiseks ja hoiakute muutmiseks.

Mati Kartau

Aarne Sarjas

-4-

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.