Kriminaalasi nr. 1-13-8377
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.09.2013.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)
Kohtunik
Merle Parts
Sekretär
Helen Aasma
Tõlk
Oksana Mametova
Prokurör
Katrin Kabel
Kaitsja
süüdistatav loobus kaitsjast
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: L.L , ik: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; haridus: põhiharidus; töökoht: XXXXOÜ; kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi ei ole. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 01.07.2013.a., kahtlustatavana kinni peetud 30.06.2013.a- 01.07.2013.a. süüdistuses KarS § 121 järgi;
Süüdi tunnistada L.L KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) kuud. Süüdi tunnistada L.L KarS § 215 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) kuu. Süüdi tunnistada L.L KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 30.06.–01.07.2013.a., s.o. 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 3 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 26.09.2013.a. Määrata L.L Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. L.L ’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista L.L’ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480 eurot; - kaitsjatasu summas 72 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-8377, L.L ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: 1 CD-plaat salvestisega – jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
L.L ́it süüdistatakse selles, et tema 30.06.2013 kella 11.00 ajal XXXXasuva maja hoovis haaras kannatanul XX kahe käega kaelast ja kägistas teda ning seejärel haaras käega näost, põhjustades oma tegevusega kannatanule XX füüsilist valu ja tervisekahjustuse- vastavalt isiku läbivaatuse protokollile verevalumi vasakul pool kaelal ja punakas-sinist värvi hematoomi näo vasakul pool. Süüdistuse kohaselt, seega L.L , teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu põhjustanud muu kehalise väärkohtlemisega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti L.L 30.06.2013 kella 11.00 ajal XXXXasuva maja hoovis istus XX kuuluvasse sõiduautosse Ford Mondeo registreerimisnumbriga XXX , mis oli lukustamata ja võtmed olid süütelukus, ning omavoliliselt ilma antud auto omastamise eesmärgita sõitis sellega ilma omaniku Aleksandr Kuzmini loata maja hoovist ära. Auto oli L.L-i kasutuses kuni 30.06.2013 kella 15.15-ni, mil politseipatrull ta kinni pidas. Süüdistuse kohaselt, seega L.L , võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega pani toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti L.L 30.06.2013 peale kella 11.00 juhtis Harjumaal, Rae vallas, Tuuliku teel mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimisnumbriga XXX , olles alkoholijoobe seisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõtmisviga ± 0,95 mg/l, lõplik näit 1,05 mg/l), millega rikkus LS § 69 lg1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. Süüdistuse kohaselt, seega L.L , mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu tsiviilhagi ei ole esitanud.
L.L ’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on L.L’i karistuseks KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 kuud vangistust, KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 kuu vangistust ja KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, tuleb mõista lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.06.2013.a.-01.07.2013.a., so 2 päeva, mõistes karistuseks 3 kuud 28 päeva vangistust, mis tuleb jätta KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui L.L ei pane 18-kuulise katseaja jooksul uut kuritegu ning täidab katseajal KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
-
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta tasuma kriminaalmenetluse kulud ja sundraha.
Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava L.L ’i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et L.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 121, § 215 lg 1 ja § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 72 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 480 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.