Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 23.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 1-13-3208/27
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 23.09.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1113

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-13-3208/7Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja08.04.2013 1-13-3208/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja23.08.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-3208

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 23. augusti 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu O.Z-i kaitsja vandeadvokaat Rein Napa määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390:

1.Jätta Tartu Maakohtu 23. augusti 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu O.Z-i kaitsja vandeadvokaat Rein Napa määruskaebus rahuldamata.

2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt advokaadibüroo Rein Napa OÜ kaudu 43,20 eurot (sh käibemaks 7,20 eurot) vandeadvokaat Rein Napale määruskaebemenetluses O.Z-ile riigi õigusabi osutamise eest.

3.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista O.Z-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest 43,20 eurot riigituludesse.

4.O.Z tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „O.Z 1-13-3208 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

2.Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulanud ära kaitsja arvamuse ja süüdimõistetu, leidis, et O.Z tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata KarS § 76 lg 1 p 2 alusel. Kohus põhistas otsustust järgmiselt. 2.1 Kohtuotsusest ja karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud alates 1996. a 11 korral. Põhiliselt on teda karistatud varavastaste kuritegude – varguste eest. Muu hulgas on teda karistatud ka narkootilise aine ja lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemise ning raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Süstemaatiliselt on ta sooritanud liiklusalaseid väärtegusid. Kuigi ta vabastati Viru Maakohtu 18.03.2008 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega, pöörati kandmata karistuse osa ikkagi täitmisele KarS § 76 lg 5 alusel. Peale vangistuse ärakandmist jätkas ta uuesti kuritegude sooritamist. Ka ei ole varasemad karistused ega kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine andnud positiivseid tulemusi. Seega ei ole käitumiskontrollile allutamine, kindel elukoht ja lähedaste toetus tema jaoks olnud piisavad, et ära hoida uusi kuritegusid. Tal on soodumus varavastaste kuritegude toimepanemisele ning sõltuvusainete tarvitamisele. 2.2 Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Kohus nõustub sellise seisukohaga, sest O.Z on korduvalt ja pika ajaperioodi vältel käitunud õigusvastaselt ning tal ei ole olnud piisavaid oskusi probleemide adekvaatseks lahendamiseks ja sotsiaalseks toimetulekuks. Ka ei ole ta vangistuse kandmise ajal saanud osaleda sotsiaalprogrammides, mis võiksid talle anda olulisi teadmisi ja oskusi õiguskuulekal teel püsimiseks. Vangla on lugenud süüdimõistetut ohtlikuks avalikkusele. Seega on süüdimõistetu õiguskuulekus ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine endiselt kaheldav ning pole välistatud, et vabaduses võib ta panna toime uue kuriteo. 2.3 O.Z-i suutmatust alluda kehtestatud korrale kinnitavad ka korduvad ja kehtivad distsiplinaarkaristused vanglas 2013. aastal. Taolised rikkumised viitavad sellele, et kehtestatud korda ja reegleid ei pea süüdimõistetu oluliseks järgida, mistõttu on üsna tõenäoline, et ta ei pruugi pidada oluliseks järjekordselt ka käitumiskontrollinõudeid ja kriminaalhooldusele allumist. 2.4 Isikut, kes on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid ja omab ka vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks ning kui ta suure tõenäosusega ei ole suuteline nõuetekohaselt alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile ja vaatamata sellele, O.Z on vabaduses olemas ema toetus ning soov edaspidi seaduskuulekalt käituda, kohtul ei tekkinud. Neil asjaoludel peab süüdimõistetu jätkama vangistuse kandmist tähtaja lõpuni.

6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et O.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole otstarbekas. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 6.1 Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud õigustatult järeldusele, et isiku vabastamine, keda on korduvalt karistatud, keda on ka varem ennetähtaegselt vabastatud ja hiljem on kandmata karistusosa katseaja tingimuste täitmata jätmise tõttu täitmisele pööratud ning kes ka vangistuses viibides ei ole õiguskuulekalt käitunud, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. O.Z ei suuda suure tõenäosusega nõuetekohaselt alluda käitumiskontrollile. 6.2 Ehkki O.Z on tõepoolest kanda veel karistusena lühike aeg, kuna ta vabaneb karistuse täielikul ärakandmisel 24.10.2013, puudub kohtukolleegiumil veendumus, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks otstarbekas O.Z-i käitumist suunata – nimelt näitavad talle 1-aastase vangistuse jooksul määratud neli kehtivad distsiplinaarkaristust, et süüdimõistetu ei suuda alluda ka range järelevalve tingimustes kehtestatud reeglitele. Vabastades O.Z-i ennetähtaegselt, kaasneks sellega igakuine registreerimiskohustus ja muud võimalikud kohustused, mille täitmine nõuab distsiplineeritust ja koostöötahet. O.Z on ka varem tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, ent karistus pöörati täitmisele, kuna ta rikkus katseaja tingimusi. 6.3 Ema toetust, elukoha omamist, isiku tahet asuda ametlikult tööle ja lubadusi end parandada peab kohtukolleegium positiivseks, ent leiab, et need ei kaalu üle süüdimõistetu varasemat elukäiku ja tema käitumist vangistuses. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on