Kohtulahend

ajal Tallinnas Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamaja AS-le kuuluvast kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Pierre Carddini särgi maksumusega 91.95 eurot, eemaldas särgilt turvaelemendi, mistõttu rikkus kauba ning jättis selle proovikabiini. Seejärel võttis kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Guess pluusi maksumusega 44.95 eurot, möödus kassast kauba eest tasumata ja väljus kauplusest, kuid oli turvatöötaja poolt kinni peetud. Oma tegevusega V.D tekitas Tallinna Kaubamaja AS-le varalist kahju kokku summas 136.90 eurot. Oma tahtliku tegevusega V.D pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav V.D oma süüd, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused kuriteoepisoodide kaupa:

Dream kauplusesse. Riiulilt võttis 3 paari teksapükse ning läks proovikabiini, kus eemaldas ühtedelt teksastelt näpitsatega turvaelemendi ning pani teksapüksid endale põue. Pärast seda väljus proovikabiinist, tagastas 2 paari teksapükse ning väljus kauplusest, jättes ühe paari (Pepe Jeans) teksapükste eest maksmata. U. kahe tunni pärast tuli uuesti samasse kauplusesse ning turvatöötaja pidas ta kinni. Ta varastas müügiks ja müüs asjad maha tundmatule meesterahvale /tl 42-44/; - asitõendi – 23.12.2012 V.D-lt fototabeliga /tl 18,19/;

äravõetud

näpitsate – vaatlusprotokoll koos

- Asitõendi - videosalvestuse - vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Tõendavad varguste toimepanemist V.D poolt. Nimelt 16.12.2012 kell 17.37 siseneb V.D Denim Dream kauplusesse. Seejärel võtab stangelt musta kampsuni, võtab riiulilt pluusi ja peidab kampsuni alla. Läheb seejärel proovikabiini, kust väljudes võtab veel ühe kampsuni ja läheb uuesti proovikabiini. Seejärel väljub proovikabiinist, annab kampsuni hoiule klienditeenindaja kätte ning väljub kauplusest. 16.12.2012 kell 17.56 siseneb V.D uuesti kauplusesse, võtab riiulilt halli kampsuni ja klienditeenindajalt kinni pandud musta kampsuni. Seejärel võtab riiulilt valget värvi pluusi ning peidab selle kampsunite alla. Läheb siis proovikabiini, kust väljub halli ja musta kampsuniga, valget pluusi pole. Seejärel paneb halli kampsuni tagasi riiulisse ja musta tagastab klienditeenindajale. Siis võtab stangelt musta kampsuni ja läheb jälle proovikabiini, väljudes proovikabiinist, on käes ainult must kampsun. Seejärel väljub V.D kauplusest. 23.12.2012 kell 16.46 sisenes V.D kauplusesse ja võttis riiulist mitu paari pükse, millega läks proovikabiini, seejärel väljus pükstega proovikabiinist ning ulatas teenindajale 2 paari pükse, millest ühed lasi hoiule panna, lahkus seejärel kohe kauplusest /tl 20-21, 22-37/. Ülaltoodud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud, et V.D pani toime varguse. Nimelt nähtub nii asitõendi vaatlusprotokollist, tunnistaja ütlustest kui ka V.D enda ütlustes, et V.D varastas Denim Dream kauplusest 16.12.2012. a kahel korral ning 23.12.2012 ühel korral riideesemeid (2 pluusi ja ühed teksapüksid). V.D ja tunnistaja ütlused ning asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga on omavahel kooskõlas varguste toimepanemise asjaolude suhtes. Nimelt kinnitas V .D ise ja ka tunnistaja XXX ning selline V.D käitumine nähtub ka asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga, et V.D 16.12. peitis kahel korral kaupluses käies kampsunite alla pluusi, läks seejärel proovikabiini, kust eemaldas pluusidelt turvaelemendid näpitsatega (mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis ja mis V .D-lt 23.12.2012 ära võeti), seejärel pani pluusid põue ja lahkus nendega kauplusest, pluuside eest tasumata. 23.12.2012 kasutas V.D sama skeemi teksapükste varguse toimepanemiseks, kui võttis riiulist 3 paari teksapükse, millega läks proovikabiini, kus eemaldas ühelt paarilt teksapükstelt turvaelemendi, pani teksapüksid põue ja lahkus seejärel kauplusest, jättes teksapükste eest tasumata. Kõigi kolme varastatud toote (2 pluusi ja ühe paari teksapükste) turvaelemendid eemaldas V.D temal kaasas olnud näpitsatega ja turvaelemendid leiti vahetult pärast V.D lahkumist proovikabiinidest, kus V.D oli viibinud. V .D kinnitas samuti ülekuulamisel, et ta varastas varalise kasu saamise edasimüügi eesmärgil ning müüs hiljem varastatud esemed maha. Seega on tõendite pinnalt tõendamist leidnud, et V .D pani toime varguse, s.o võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. 04.04.2013 episoodis (OÜ Rademar vara vargus) uuris kohus järgmisi tõendeid: - avaldus varguse kohta /tl 46/;

- tunnistaja XXX ütlused selle kohta, et 04.04.2013 olles tööl Kristiine Keskuses USS turvatöötajana, tuli kella 14:02 ajal Rademar kauplusest häire, mille peale turvatöötaja kohe kohale jooksis ja nägi eskalaatoriga alla sõitvat Rademar kaupluse klienditeenindajat, kes viipas käega tema eest olevale meesterahvale. Teenindaja sõnade kohaselt lahkus meesterahvas kauplusest koos kaubaga, selle eest tasumata. Meesterahvas peeti kinni ja viidi turvaruumi, kus tema käest leiti fooliumkott, mille sees oli kauplusele kuuluv tumedat värvi BMW logoga meeste pusa. Kaup oli rikkumata /tl 47/; - tunnistaja XXX ütlused selle kohta, et olles 04.04.2013 tööl Kristiine Keskuses Endla 45 Tallinn, kaupluse Rademar juhatajana, nägi ta kella 13:50 ajal kauplusesse sisenemas meesterahvast. Isik liikus kaupluses meesteosakonda, kus ta võttis proovikabiini kaasa kaks sinist värvi meeste Puma pusa ning proovikabiinist väljudes pani tagasi vaid ühe pusa ja lahkus kauplusest. Tunnistaja vajutas koheselt häirenupule ja läks meesterahvale järele, liikudes tema selja taga. Meesterahvas suundus eskalaatori peale, kus turvatöötaja ta kinni pidas /tl 48/; - õigusrikkuja kinnipidamise akt, mis kinnitab, et USS Security turvatöötaja poolt 04.04.2013 kella 14:02 ajal peeti kinni V.D ja tema juurest leiti meeste pusa Puma, mis kuulub kauplusele Rademar /tl 49/; - V.D kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (04.04.2013), kust on näha, et V.D oli kinni peetud vahetult pärast kuriteo toimepanemist /tl 52-54/; - kahtlustatava V.D ütlused (05.04.2013), milles ta kinnitab 04.04.2013 kaupluses Rademar kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja selgitab, kuidas ta varguse toime pani. Nimelt võttis ta kaupluses Rademar kaks sinist spordijakki Puma ja suundus proovikabiini. Proovikabiinis pani ühe jaki fooliumkotti. Pärast seda väljus ta proovikabiinist ja pani teise jaki oma kohale tagasi. Seejärel väljus ta kauplusest, eskalaator juures peeti ta kinni turvatöötaja poolt. Andis ära tema poolt varastatud jaki. Varastas jaki selleks, et see maha müüa, kuna oli raha vaja. Kahetseb tehtut /tl 56-60/; - asitõendi vaatlusprotokoll (05.04.2013) koos fototabeliga, milles on vaadeldavaks objektiks V.D käest 04.04.2013 kinnipidamisel ära võetud fooliumkott /tl 63-65/. Ülaltoodud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud, et V .D pani toime varguse katse. Nimelt nähtub nii tunnistaja Adderi kui ka V .D enda ütlustest, et V.D läks proovikabiini kahe meeste Puma pusaga, kuid sealt lahkudes pani tagasi vaid ühe pusa ja seejärel lahkus kauplusest teise pusaga, mille oli proovikabiinis eelnevalt pannud fooliumkotti, jättes selle eest tasumata. Pärast kauplusest lahkumist peeti V.D kinni turvatöötaja poolt, V .D juures leiti fooliumkott, mille sees oli kauplusele Rademar kuulunud meeste pusa. Seega pani V .D toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kuritegu jäi aga lõpule viimata tema tahtest olenemata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. V .D poolt ära võetud ese tagastati kauplusele. 21.04.2013 episoodis (Tallinna Kaubamaja AS`le kuuluva vara vargus)uuris kohus järgmisi tõendeid:

- Kaubamaja avaldus varguse kohta ja õigusrikkuja kinnipidamise akt tõendavad varguse aega, kohta, viisi, tekitatud kahju, varguse toimepanemist V.D poolt /tl 82/; - tunnistaja XXX ütlused selle kohta, et 21.04.2013 olles tööl Tallinna Kaubamajas Gonsiori 2 asuvas meestemaailmas, märkas ta kella 18:00 ajal meesterahvast, kes võttis kauplusest valge jope, sinise särgi, valge särgi ja läks nendega proovikabiini. Mõne hetke pärast meesterahvas väljus kabiinist, kuid midagi välja ei toonud ja liikus teksade osakonda. Seal võttis V.D kaks valget pluusi ja läks teise kabiini. Hetke pärast väljus V.D kabiinist ning tõi välja vaid ühe pluusi, V.D liikus väljapääsu poole. Samal hetkel kontrolliti esimest proovikabiini, milles olid kõik kolm eset, kuid ühel triiksärgil oli eemaldatud turvaelement ning särgil oli auk sees. Teises kabiinis ei olnud midagi, kuid peegli taha oli pandud turvaelement. V.D lahkus kaupluse kassast kauba eest tasumata, läbis turvaväravad ning oli turvatöötaja poolt kinni peetud. Turvakontrolli käigus võttis V.D pükstest välja Guessi pluusi maksumusega 44.95, ostutšekke tal ei olnud. Kaup oli rikutud, kogu väärtuses on tekitatud kahju 136,90 eurot /tl 83/; - V.D kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (21.04.2013), kust on näha, et V.D oli kinni peetud kuriteo toimepanemisel /tl 86-87/; - kahtlustatava V.D ütlused (22.04.2013), milles ta tunnistab täielikult Tallinna Kaubamajas 21.04.2013 kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja selgitab, kuidas ta varguse toime pani. Nimelt võttis ta Tallinna Kaubamajas riiulilt 3 toodet, s.h Pierre Carddini särgi ja läks proovikabiini, kus eemaldas särgilt turvaelemendi ning jättis seejärel särgi proovikabiini. Pärast seda võttis ta müügisaalist veel 2 Guessi pluusi ning läks teise proovikabiini, kus eemaldas ühelt pluusilt turvaelemendi, mille peitis peegli taha, pluusi aga pani põue. Teise pluusi jättis kabiini ning läks kassast mööda, jättes ühe pluusi eest maksmata. Tallinna Kaubamajast väljumisel pidas turvatöötaja ta kinni ning kontrolli käigus avastas tema juurest varastatud Guessi pluusi, mis oli rikutud turvaelemendi eemaldamise kohas /tl 88-90/; - asitõendi vaatlusprotokoll (22.05.2013), milles on vaadeldavaks objektiks CD plaat videosalvestusega, kus nähtub Tallinna Kaubamajas 21.04.2013 kella 17:36:07 ajal V.D poolt toime pandud vargus /tl 104-115/; - asitõendi vaatlusprotokoll (22.05.2013) koos fototabeliga, milles on vaadeldavaks objektiks Pierre Cardini särk ja Guessi pluus, mis on V.D poolt rikutud /tl 116120/. Ülaltoodud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud, et V .D pani toime varguse katse. Nimelt nähtub nii tunnistaja Postnikovi kui ka V.D enda ütlustest, et V.D läks proovikabiini 3 esemega, millest ühelt – särgilt - eemaldas ta turvaelemendi, rikkudes turvaelemendi eemaldamisega särgi, kuna sellesse tekkis auk. Seejärel viis ta proovikabiini 2 pluusi, millest ühelt eemaldas ta turvaelemendi (mis vahetult pärast V.D proovikabiinist lahkumist sealt ka leiti) ja pani pluusi põue, seejärel lahkus kauplusest pluusi eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Ka see pluus oli rikutud turvaelemendi eemaldamisega, pluusis oli auk. Seega tekitas V.D tema poolt toimepandud kuriteoga varalise kahju Tallinna Kaubamajale Pierre Cardini särgi ja Guessi pluusi rikkumise näol. V .D pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

Kuritegu jäi aga lõpule viimata tema tahtest olenemata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud teod on aset leidnud, need pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuritegude toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Süüdistatav tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kahtlemata on tegemist süstemaatilise käitumisega, arvestades süüdistatava varasemat karistatust varguste eest, karistust väärteo eest (kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,12,002901 - 07.03.2012, tl 75-76) ja käesolevas otsuses käsitletud varguste arvu. Esitatud tsiviilhagid tuleb rahuldada VÕS § 1043 alusel. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Käesoleval juhul on V.D süüdi varguste toimepanemises ja oma õigusvastase tegevusega on ta Põldma Kaubanduse AS-le tekitanud kahju kokku 223,80 eurot ja Tallinna Kaubamaja AS-le 136,90 eurot, kuna võttis ära kannatanule Põldma Kaubanduse AS-le kuuluvat vara, mida kauplusel ei õnnestunud tagasi saada, tekitades kannatanule oma tegevusega kahju 223,80 eurot ning rikkus Tallinna Kaubamaja AS-le kuuluvat kaupa 136,90 euro väärtuses (turvaelementide eemaldamise käigus said riided kahjustada, augud sees). Seega tuleb V.D-lt välja mõista Põldma Kaubanduse AS kasuks 223,80 eurot ja Tallinna Kaubamaja AS kasuks 136,90 eurot. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav samuti oma süüd ning võttis tsiviilhagid omaks ja kinnitas, et on tsiviilhagide summadega nõus. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole käesoleval juhul tuvastatud. V.D ei ole puhtsüdamlikku kahetsust avaldanud. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, kuid seda sanktsiooni keskmäärast madalama määraga, arvestades kuritegude raskust ja V.D varasemat käitumist, nimelt seda, et teda on varem kriminaalkorras karistatud vaid ühel korral, samuti on ta käesoleval juhul oma süüd tunnistanud. Samas omab antud juhul karistuse mõistmisel määravat tähtsust asjaolu, et V.D on varem karistatud samaliigilise kuriteo toimepanemise eest, siis karistati teda tingimisi vangistusega, kuid katseaja kestel jätkas V.D analoogsete kuritegude toimepanemist. Kuivõrd V.D puudub töökoht ja sissetulek ning ta on isik, keda on varem kriminaalkorras karistatud, ei pea kohus võimalikuks tema karistamist rahalise karistusega. Antud juhul omab tähtsust asjaolu, et lisaks sellele, et V.D on uued kuriteod toime pannud katseajal, on ta käesoleval juhul toime pannud kokku 5 kuriteoepisoodi. Sellised asjaolud iseloomustavad teda kui isikut, kes järjepidevalt paneb toime kuritegusid varalise kasu saamise eesmärgil ning kellel on kujunenud välja kalduvus toime panna varavastaseid süütegusid. V.D varasem karistus (mis oli kandmata) ning 5 kuriteoepisoodi käesoleval juhul ei võimalda tema karistamist sanktsiooni alammääras ning ei anna alust tema puhul vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Nimelt, kui ta

eelmisel korral mõistetud tingimisi vangistust, kui ta oli allutatud käitumiskontrollile, ei suutnud läbida, pannes katseajal toime uued hulgalised kuriteod, puudub alus arvata, et kui käesoleval juhul isikul asendada vangistus üldkasuliku tööga ja ta allutada taas käitumiskontrollile, suudaks see antud juhul teistsuguse tulemuse anda ja isik suudaks katseaja edukalt läbida. Seega saab V.D puhul tulemust anda karistusena vaid vangistus. Küll aga peab kohus võimalikuks V.D karistamist sanktsiooni keskmäärast madalama määraga, arvestades seda, et osad toimepandud varavastased kuriteod on jäänud katsestaadiumisse. Samuti, kuigi V.D on käesoleval juhul toime pannud 5 kuriteoepisoodi ja teda on ka varem karistatud samaliigiliste kuritegude eest, on teda varem kriminaalkorras karistatud siiski vaid ühel korral. Tähelepanuta ei saa jätta aga asjaolu, et V.D paneb varavastaseid kuritegusid toime süstemaatiliselt. Tema selline käitumine on kantud eesmärgist teenida varalist kasu varguste toimepanemisest, mida on isik ka ise ülekuulamistel kinnitanud. Nimelt on V.D ülekuulamistel kinnitanud, et ta varastas selleks, et asjad maha müüa ning varastatud kauba müüski ta maha. Seega V.D on toime pannud vargusi süstemaatiliselt varalise kasu saamise eesmärgil. Isikut ei suunanud õiguskuulekale teele varasem karistus: vangistus, mida kohaldati tingimisi, seega saab vaid vangistus käeoleval juhul suunata V.D seaduskuulekale teele. Kohus leiab, et V.D tuleb karistada vangistusega 1 aasta, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 kohaselt tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 4 päeva, kandmisele jääks vangistus 7 kuud ja 26 päeva. Kuivõrd 3 kuriteoepisoodi on toimepandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada vangistust 24.03.2011 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 4 kuud ja 12 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks V.D-le vangistuse 1 aasta ja 8 päeva. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb V.D-lt KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 alusel välja mõista menetluskulu, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot ning kaitsjatasu summas 271,20 eurot. V.D näol on tegemist täisealise ning töövõimelise isikuga, seetõttu tuleb tal menetluskulud tasuda täies ulatuses endal. Kuivõrd V.D viibib kohtuotsuse tegemise ajal vangistuses ning tal tuleb hüvitada ka tsiviilhagid, võimaldab kohus menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 175, 179, 180, 238 lg.2, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada V. D KarS § 199 lg.2 p.9 järgi ja karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada V.D-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – V.D kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.-24.12.2012, 04.-05.04.2013, s.o 4 (neli) päeva, kandmisele kuulub vangistus 7 kuud 26 päeva. KarS § 65 lg.2 kohaselt suurendada vangistust 24.03.2011 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 (neli) kuud ja 12 (kaksteist) päeva võrra, mõistes liitkaristuseks V .D-le vangistus 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) päeva. Tõkend - vahistamine – jätta muutmata ja karistuse kandmise alguseks on 21.04.2013.a.

Välja mõista tsiviilhagi katteks V.D-lt: Põldma Kaubanduse AS (a/a XXXXXXXXXXXXXX, Swedbank) kasuks 223,80 eurot: Tallinna Kaubamaja AS (a/a XXXXXXXXXX, Swedbank) kasuks 136,90 eurot. Välja mõista V.D-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud – sundraha 480 eurot ja kaitsjatasu 271,20 eurot. Menetluskulu tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-13-5982, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - näpitsad (asuvad toimiku juures), fooliumkott (asub asitõendite hoidlas) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - 2 CD-plaati videosalvestustega (asuvad toimiku juures) – jätta kriminaalasja juurde; - rikutud Pierre Carddini särk ja Guessi pluus (asuvad kriminaalasja juures) – tagastada V.D-le pärast tsiviilhagi hüvitamist. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 20.septembril 2013.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Vahistatud süüdimõistetul on õigus kaebus esitada 15 päeva jooksul alates tõlgitud kohtuotsuse kättesaamise päevast.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.