Kriminaalasi nr 1-13-1257
isikule kodukülastuse. A.F oli kodus ja silmnähtavalt alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik kontrollis tõendusliku alkomeetriga isiku joovet ja A.F tuvastati joove 1,932 mg/l. Hooldusalune kirjutas 19.08.2013 seletuse, et jõi alkoholi ilma põhjuseta. A.F katseaeg algas 11.02.2013. Esimene kohtumine kriminaalhooldusametnikul hooldusalusega toimus 07.03.2013. Isik täitis juulikuuni registreerimiskohustust järjepidevalt. Ametniku hinnang katseajale on rahuldav vaatamata sellele, et hooldusalune ei ole suutnud seaduskuulekalt käituda, rikkudes kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametnik põhjendab kohtule tehtud ettepanekut sellega, et lisa katseaeg annab hooldusalusele võimaluse oma tegude üle järele mõelda ja ennast parandada, et näidata oma suutlikkust käituda seaduskuulekalt. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametnikult Aive Siirakult saabus kohtule 16.09.2013 erakorraline ettekanne A.F-ile täiendava kohustuse panemiseks alluda ettenähtud ravile, kui isik on selleks eelnevalt nõusoleku andnud, sest kriminaalhooldusalune A.F ei allu endiselt kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et hooldusalune ei ilmunud 30.08.2013 vastuvõtule ja ametnik teostas isikule kodukülastuse. A.F oli kodus ja silmnähtavalt alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik kontrollis tõendusliku alkomeetriga isiku joovet ja A.F tuvastati joove 2,597 mg/l. Hooldusalune kirjutas 09.09.2013 seletuse, et alkoholi tarbimiseks mõjuvat põhjust ei olnud. Kriminaalhooldusametnik on hooldusalusega katseajal kohtunud 13 korda. Augustis olid isikul kohustuse täitmisega tõsised probleemid, mistõttu ametniku hinnang katseajale on negatiivne. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku määrata A.F-ile lisakohustuseks otsida alternatiivseid lahendusi alkoholisõltuvusega toimetulekuks. Kooskõlas kriminaalhooldusametnikuga jõuti kokkuleppele, et A.F läheb alkoholiravile, milleks isik andis ka suulise nõusoleku. Ettepaneku tegemisel lähtus kriminaalhooldusametnik võimalusest alkoholiravi abil mõjutada ja motiveerida isikut valikuid tegema ning see annab hooldusalusele võimaluse ennast parandada ning käituda ühiskonnas kehtivate reeglite ja normide järgi. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. KarS § 75 lg 3 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 5 sätestab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Aive Siiraku erakorraline ettekanne A.F-ile määratud katseaja pikendamiseks kolme kuu võrra, s.o kuni 10.11.2014.a ja erakorraline ettekanne A.F-ile KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendava kohustuse panemiseks alluda käitumiskontrolli ajal alkoholismivastasele ravile, milleks ta on ise eelnevalt nõusoleku
andnud, on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, sest kriminaalhooldusalune A.F on 2-l korral (14.08.2013 ja 30.08.2013) rikkunud temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. A.F jättis 14.08.2013 ja 30.08.2013 kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ilmumata, olles samal ajal kodus raskes joobes. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles, et lisa katseaeg annab hooldusalusele võimaluse näi data oma suutlikkust edaspidi käituda seaduskuulekalt, täiendav kohustus aga motiveeriks hooldusalust tegelema oma alkoholiprobleemiga. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4, 75 lg 3; KrMS § 387, 427, 432 kohtunik m ä ä r a s: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Aive Siiraku erakorraline ettekanne nr 55073 21.08.2013 ja erakorraline ettekanne nr 55680 16.09.2013 rahuldada. Pikendada A.F-ile (isikukood XXX, elukoht xxxx) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-13-1257 11.02.2013 KarS § 424 järgi määratud kaheksateist kuulis katseaega kolme kuu võrra, s.o kuni 10.11.2014.a. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada A.F käitumiskontrolli ajal alluma alkoholismivastasele ravile, milleks ta on ise eelnevalt nõusoleku andnud. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.