Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-13-8249 iseseisvale täitmisele.

i lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu na /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-13-8249 ning nõude liik – menetluskulu, maksja - K.G/: - sundraha 480 ( nelisada kaheksakümmend) eurot.

Kriminaalasi nr 1-13-8249

Süüdistus K.G ’ i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, varastas 09.07.2013 kella 16:35 paiku Kuressaare linnas Raekoja tn 10 asuvast Saaremaa Tarbijate Ühistu kauplusest Rae Toidukaubad 0,7 -liitrise ühe pudeli viina Saaremaa Viin maksumusega 9,75 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul; 10.09.2013.a. kell 11:30 paiku Kuressaare linnas Mooni tn 2 asuvast Rimi Eesti Food AS kuuluvast kauplusest Säästumarket kolm üheliitrist pudelit viina „Laua Viin“ väärtusega 35,37 eur. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani K.G toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistuse liik ja määr: KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus neli (4) kuud. KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud aeg 09.07.2013 kuni 10.07.2013, s.o. 2 päeva, arvata karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluv karistus kolm (3) kuud 28 päeva. KarS § 65 lg 2, 64 alusel, suurendades uue kuriteo mõistetud karistust eelmise, Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 26.06.2013.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõistetud karistuse vangistus 1 (üks) aasta kuus (6) kuud) ärakandmisele kuuluva osa ühe (1) aasta viie (5) kuu 28 päeva võrra, mõista liitkaristus vangistus üks (1) aasta üheksa (9) kuud 26 päeva. Karistuse kandmise aja algust hakata lugema Pärnu MK Kuressaare kohtumaja 13.09.2013 kohtumääruse kohaselt alates 10.09.2013. KarS § 65 lg 2 ja 64 sätete kohaldamisega jätta 22.03.2012 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsusega KarS § 424 järgi mõistetud rahaline karistus iseseisvale täitmisele. Süüdistatav K.G andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg -s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkul epe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepitud karistus vastab KarS § -s 56 sätestatule. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. K.G peeti 09.07.2013.a. kinni toimepandud vargusega seoses ja paigutati kainenemisele, kainenemiselt vabastati ta 10.07.2013.a. (tl.9-10). Kahtlustatavana kuulati K. G üle 10.07.2013.a. koheselt peale kainemiselt vabastamist. Kohus on seisukohal, et K.G poolt sundkorras kainenemisel viibitud aeg 09.07.2013.a. kuni 10.07.2013.a. kuulub KarS § 68 lg 1 alusel arvestamisele eelvangistuses viibitud ajana ning arvata karistusaja hulka. Tsiviilhagi: ei ole esitatud. Tõkend – K.G on uued kuriteo (süstemaatilised vargused) toimepannud lühikest aega peale eelmist kohtuotsust, katseajal. K.G on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Omab väärteokaristatuse (tl.38 -40). K.G-le on käesoleva kohtuotsusega

Kriminaalasi nr 1-13-8249 m õistetud liitkaristuseks vangistus. K.G on kahtlustatavana kinnipeetud ja tema suhtes on 13.09.2013.a. kohtumääruse alusel kriminaalhooldaja ettekande põhjal varasema kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele pööratud . Nimetatud määruse alusel on K.G suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kuni määruse jõustumiseni. Määrus ei ole veel jõustunud. Eeltoodu annab alust kohtule kahtlustuseks, et vabadusse sattudes võib K.G jätkata kuritegude toimepanemist ning seetõttu on vajalik tema suhtes käesolevas asjas kohaldatud tõkendi elukohast lahkumise keelu asendamine tõkendiga vahistamine ( alus KrMS §-d 127 ja 130). Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos 1,5 palgaalammäära. Palgaalammääraks on 01.01.2013.a. 320 eurot ja seega on sundraha suuruseks 1,5x320=480 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Kaitsja taotluse alusel on kohus arvestanud kaitsjale põhjendatud tasuks 139,20 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistataval K. G iseseisev sissetulek puudub, kuna on töötu. Temal tuleb täita mitmeid rahalisi kohustusi, sh. riigi ees. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. K.G-lt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 480.00 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. K.G on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K.G võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.