Kohtulahend

isiklike asjade laole“ G 1/4 13.03.2013 nr 6-29/784 võltsitud, nõuab N. Lebedev kriminaalvastutusele võtmist KarS § 211 lg 1, KarS § 280 lg 1, KarS § 319 lg 2, KarS § 320 lg 2, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja valetõendite esitamise kunstloomisega (avaldaja sõnastus) ning soovib A.L. i eraldi kriminaalvastutusele võtmist KarS § 306 lg 1 alusel ning lisaks need, kes tõid ja võltsisid ning esitasid valed tõendid kunstloomisega (avaldaja sõnastus). Tartu Vangla jättis 08.07.2013 kriminaalmenetluse nr 13922900064 alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu ja põhjendas oma otsust järgmiselt: 13.03.2013 registreeritud „Avaldus isiklike asjade laole“ nr 6-29/784 originaaldokumendi pöördele on käsikirjas kirjutatud „Paigutatud lattu seljakott must/hall Prestigio, saapad mustad, ühe paelaga 23.03.2013 ning T.S. templijäljend ning allkiri. 04.07.2013 esitas N. Lebedev menetlejale koopiate tegemiseks nii Tartu Vangla , kui ka kohtu poolt talle väljastatud koopiad 13.03.2013 registreeritud „Avaldus isiklike asjade laole“ nr 6-29/784. Vangla poolt väljastatud koopialt nähtub, et sinna on kirjutatud „Paigutatud lattu seljakott must/hall Prestigio, saapad mustad, ühe paelaga 23.03.2013 ning T.S. templijäljend ning allkiri, kuid kohtu poolt väljastatud koopialt nähtub, et „Paigutatud lattu seljakott must/hall Prestigio, saapad mustad, 23.03.2013 ning T.S. templijäljend ning allkiri. Seega tuleb nõustuda N. Lebedevi poolt esitatud väidetega, mis seisneb selles, et 23.03.2013 avaldusele on lisaks juurde kirjutatud sõnad „ühe paelaga“. Tartu Vangla on videosalvestuse abil kindlaks teinud, et 20.06.2013 tegelesid N. Lebedevile saabaste kätteandmisega M.L. ja A.O. . N. Lebedevi kaebuse lahendamise käigus on kindlaks tehtud, et valvur T.S. kirjutas 13.03.2013 registreeritud „Avaldus isiklike asjade laole“ juurde sõnad „ühe paelaga“. Kuivõrd N. Lebedevi saapaid lattu vastu võttes märkas T.S. , et saapad olid mustad, kulunud ja saabaste küljes oli pundar katkiseid ja jätkatud saapapaelu, siis saab asuda seisukohale, et T.S. , kirjutades avaldusele lisaks sõnad „ühe paelaga“, oli tegemist avalduse täpsustamisega. Samas on Tartu Vangla seisukohal, et ametniku otsus kirjutada avaldusele juurde täpsustavaid märkusi, polnud korrektne viis antud olukorra lahendamiseks. Samas ei ole teada, kas ametniku poolt juurde kirjutatud lisainformatsioon oli tegelikkuses vale või mitte. Samuti saab asuda seisukohale, et ajal, kui T.S. paigutas N. Lebedevi jalanõud lattu N. Lebedevi kotti, siis lattu viies olid need saapad koos paeltega samas seisukorras, kui siis, kui N. Lebedev oma jalanõud laost kätte sai, st. Tartu vangla ametnikel on puudunud igasugune vajadus hakata N. Lebedevi kotis olnud jalanõudelt paela eemaldama. N. Lebedevi süüdistamine nii A.L. i, kui ka nende ametnike, kes 20.06.2013 saapad kätte andsid, kuriteo toimepanemises, on ilmselgelt põhjendamatu ning paljasõnaline. Täpsustava märke kirjutas avaldusele taha T.S. , mistõttu seoses sellega, et A.L. juhib ja korraldab kinnipeetavate isiklike asjade lao tööd ning M.L. ja A.O. , kes N. Lebedevile saapaid kätte andsid, ei saanud oma tegevusega mingisugust kuritegu toime panna. Tulenevalt eeltoodust, asus Tartu Vangla seisukohale, et N. Lebedevi poolt esitatud väidetes ei esine N. Lebedevi poolt nimetatud, ega ka ühegi teise karistusseadustiku eriosa järgi kvalifitseeritavate kuritegude objektiivse ega subjektiivse koosseisu tunnuseid. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta ning ainuüksi Tartu Vanglale kuriteoavalduse esitamine ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse algatamiseks. Tulenevalt eeltoodust saab asuda seisukohale, et Tartu Vangla ametnike ning T.S. tegevuses puudub kuriteokoosseis ning puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Juhindudes KrMS § 198 lg 1-st ja KrMS § 199 lg 1 p 1-st, jäeti antud asjas kriminaalmenetlus alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

saabaste ja saapapaelte hoidmine, kasutamine ja muul viisil käitlemine on lahendatav kinnipeetava ja vangla vaheliste suhete kaudu, mitte kriminaalmenetluslike vahenditega.

selleks on alus ja ajend ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. Kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel peab kohtueelne menetleja või prokurör kujundama piisava veendumuse, et on alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetluse alustamise otsustamine toimub kuriteoteate esitaja poolt menetlejale kuriteoteates ja sellele lisatud dokumentides kirjeldatud andmete põhjal. Kriminaalmenetlust ei saa alustada kergekäeliselt ning selleks, et kaaluda kriminaalmenetluse alustamise põhjendatust, on seaduses ette nähtud vastav n-ö kaalumis- ehk otsustamismenetlus, mille käigus tuleb hinnata, kas on piisavalt teavet, mis võimaldaks möönda kuriteo tunnustega teo toimepanemist ja tingiks edasise uurimise vajaduse. Nimetatud otsustamismenetluseks on seadusandja näinud ette piiratud ajavahemiku ning kriminaalmenetluse selgeks eristamiseks otsustamismenetlusest ka väga piiratud võimalused teabe kogumiseks, mis välistab uurimis- ja teiste menetlustoimingute teostamise. Vastavalt KrMS § 193 lg-le 1 algab kriminaalmenetlus esimese uurimistoiminguga ning seetõttu pole kaalumismenetluse käigus lubatud läbi viia menetlustoiminguid, kuna see hägustaks kriminaalmenetluse alguse piire ning võib viia isikute kaitseõiguse rikkumiseni. Seepärast peabki prokurör või uurimisasutuse ametnik esialgse otsuse kriminaalmenetluse alustamise või mittealustamise kohta vastu võtma kriminaalmenetluse ajendeid analüüsides. Menetlusotsus võetakse vastu nende materjalide ja informatsiooni põhjal, mis on otsustamise hetkel uurimisasutuse või prokuratuuri käsutuses. Kuivõrd ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetlusotsuse tühistamine ja kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Taotluse sisu

-4-

KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. KrMS § 194 lg 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik kriminaalmenetlust alustada ilma kriminaalmenetluse aluse tuvastamiseta. Viimase puhul on oluline hinnata olemasolevat teavet väidetava kuriteosündmuse kohta ning teha menetlusotsus kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmise kohta. Nii ringkonnaprokuratuur kui ka Riigiprokuratuur on leidnud, et käesoleval juhul puudub kriminaalmenetluse alus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on piisavalt põhjalikult tuvastatud kaebuse esemeks oleva sündmuse asjaolud ning sellest ei tulene viiteid võimalikule kuriteo toimepanemisele. Ringkonnakohus nõustub täielikult Riigiprokuratuuri määruse põhjendustega, ega pea vajalikuks neid korrata. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus Riigiprokuratuuri seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada kriminaalmenetluse alust, mistõttu on kriminaalmenetluse algatamine välistatud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et N. Lebedevi võimalused tema õiguste kaitseks on vähesed ning sellest tulenevalt tuleb tema esitatud taotlus riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks jätta rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

-5-

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.