Kohtulahend

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus F.V süüdistatakse selles, et tema 18.03.2013 kella 13.00 ajal, viibides tööl Tallinnas Telliskivi 61 Telliskivi keskuses asuvas kioskis, omandas Viktoria Žukilt mobiiltelefoni Samsung Galaxy Y väärtusega 120 eurot, teades, et nimetatud mobiiltelefon ei kuulu Viktoria Žuk ́ile ehk on omandatud viimase poolt süüteo toimepanemise tulemusena. Seejärel hoidis F.V süüteo toimepanemise tulemusena saadud mobiiltelefoni Samsung Galaxy Y endal kuni 09.05.2013. Seega F.V süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisega ja hoidmisega pani toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusk äik j a kohtuotsuse põ hj end used Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Diana Helila, süüdistatav F.V ja tema kaitsja Leelo Viil sõlminud kokkuleppe selles, et KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära, võttes aluseks miinimumpäevamäära 3, 20 eurot, s.o 320 eurot. Lähtuvalt KarS § 66 lg 1 ja 3 mõista rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, võrdsetes osades 32 eurot kuus. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et F.V kuulub KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele

ning karistuse eesmärkidele: süüdistatav on varem kohtulikult karistamata, telefon on kannatanule tagastatud, tsiviilhagi puudub, süüdistatav kahetseb toimepandut. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatav taotles menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist ja ajatamist, kuivõrd ettevõttel läheb rahaliselt raskelt, palgatulu ta saanud ei ole, elab abikaasa ja vanemate toetusel. Tal küll ülalpeetavad puuduvad, kui puudub ka iseseisev sissetulek. Abikaasa teenib 400 eurot kuus. Tasuda tuleb kommunaalmaksed ja elamiskulud. Samuti leiab kohus, arvestades, et isik on oma süüd tunnistanud, nõustunud kiirema menetlusvormiga, ei ole ise menetlust venitanud ega takistanud ning eelkõige arvestades tema majanduslikku olukorda, mida kinnitab ka maksuameti teatis ( sissetulek 0 eurot), et on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Süüdistatava taotlust toetasid prokurör ja kaitsja, leides, et see on põhjendatud. Kriminaalasjas on järgmised menetluskulud: - KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel 206.40 ( kakssada kuus eurot ja -

KrMS § 179 alusel sundraha 480 eurot (nelisada kaheksakümmend

koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis senti). Kokku 686.85 eurot. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus leiab, et süüdistaval tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel hüvitada 1⁄2 menetluskuludest, s.o. kokku summas 343.42 eurot ( kolmsada nelikümmend kolm eurot ja nelikümmend kaks senti). Kohus leiab, et menetluskulude ajatamine on põhjendatud ning pikendab menetluskulude vabatahtlikku hüvitamise aega aastani ( s.o. 12 kuud). Kohtunik Kristina Väliste /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.