Kohtulahend

karistuse kaetuks Harju Maakohtu 12.11.2012 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 13.06.2013 määrusega täitmisele pööratud raskema karistusega, so vangistusega 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates 26.05.2013.

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: K.I süüdistatakse sellest, et tema varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis välja XXX kuuluva sõiduauto Ford Escort reg nr-ga XXX väärtusega 575 eurot. Nimelt sõlmis K.I 16.01.2012 Harju Maakonnas, Sakus, Teaduse 1 juures XXX kokkuleppe, millega kohustus nimetatud sõiduki eest tasuma hiljemalt 15.02.2012 575 eurot. Sai enda valdusesse nimetatud sõiduki ning teades, et ta ei kavatse täita lepingust tulenevaid kohustusi, vormistas 20.01.2012 dateeritud müügilepingu, millega XXX müüs ja K.I ostis antud sõiduki ning müüs seejärel antud sõiduki 25.01.2012 võltsitud müügilepingut kasutades XXX . Samuti süüdistatakse K.I selles, et tema, olles varem, so XXXsuhtes toime pannud kelmuse ehk KarS § 209 lg 2 p-s 1 tähendatud isik, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis välja XXX kuuluva sõiduauto Ford Galaxy rega nr-ga XXX väärtusega 1900 eurot. Nimelt sõlmis K.I 08.02.2012 s, Astangu 72 juures XXXvõlalepingu, millega kohustus nimetatud sõiduki eest tasuma hiljemalt 08.03.2012 1900 eurot. Sai enda valdusesse nimetatud sõiduki ning teades, et ta ei kavatse täita lepingust tulenevaid kohustusi, vormistas 11.02.2012 dateeritud müügilepingu, millega XXX müüs ja K.I ostis antud sõiduki ning müüs sõiduki 11.02.2012 antud võltsitud müügilepingut kasutades XXX. Kirjeldatud kelmustega pani K.I toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse K.I selles, et tema ajavahemikul 16.01.2012 kuni 25.01.2012 võltsis 20.01.2012 dateeritud müügilepingut, millega XXXmüüs ja K.I ostis sõiduauto Ford Escort reg nr-ga XXX, kirjutades lepingule kogu käsikirjalise teksti – kuupäeva ja koha, müüja, ostja ja sõiduki andmed ning ostuhinna, samuti allkirja müüja XXX nimelt, millega omandas õiguse nimetatud sõiduki edasi müümiseks ning seeläbi varalise kasu saamiseks. Samuti süüdistatakse K.I selles, et tema ajavahemikul 08.02.2012 kuni 11.02.2012 võltsis 11.02.2012 dateeritud müügilepingut, millega XXX müüs ja K.I ostis sõiduauto Ford Galaxy reg nr-ga XXX, kirjutades lepingule kogu käsikirjalise teksti – kuupäeva ja koha, müüja, ostja ja sõiduki andmed ning ostuhinna, samuti allkirja müüja XXXnimelt, millega omandas õiguse nimetatud sõiduki edasi müümiseks ning seeläbi varalise kasu saamiseks. Kirjeldatud dokumentide võltsimistega pani K.I toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K.I süüdistatakse ka selles, et kasutas 25.01.2012 võltsitud müügilepingut, millega XXXmüüs ja K.I ostis sõiduauto Ford Escort reg nr-ga XXX, müües antud sõiduki selle müügilepingu alusel s, Ehitajate tee 37 juures XXX ehk võltsitud müügilepingu kasutamisega omandas K.I õiguse nimetatud sõiduki edasi müümiseks ning seeläbi varalise kasu saamiseks. Samuti süüdistatakse K.I selles, et kasutas 11.02.2012 s, Magasini 31 juures oleval platsil võltsitud müügilepingut, millega XXX müüs ja K.I ostis sõiduauto Ford Galaxy reg nr-ga XXX, müües antud sõiduki selle müügilepingu alusel XXX ehk võltsitud müügilepingu kasutamisega omandas K.I õiguse nimetatud sõiduki edasi müümiseks ning seeläbi varalise kasu saamiseks. Kirjeldatud võltsitud dokumendi kasutamistega pani K.I toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on enne kriminaalasja kohtuliku arutamise algust sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koigi, süüdistatav K.I ja tema kaitsja Aivar Ennoki vahel järgnev kokkulepe: 1) KarS § 209 lg 2 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.I-le karistuseks 1 (üks) aasta vangistust; 2) KarS § 344 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.I-le karistuseks 1 (üks) kuu vangistust; 3) KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.I-le karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust; 4) KarS § 64 lg 1 alusel nõuab prokurör K.I-le liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust; 5) KarS § 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel, lugedes nimetatud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 12.11.2012 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 13.06.2013 määrusega täitmisele pööratud raskema karistusega, so 1 aasta 3 kuud ja 18 päeva vangistust, mõista K.I-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta 3 kuud ja 18 päeva, arvestades K.I karistuse kandmist alates 26.05.2013; 6) kannatanu XXX on esitanud tsiviilhagi 125 euro nõudes, mis tuleb välja mõista K.I-lt , kannatanu T. XXX on esitanud tsiviilhagi algselt 1900 euro nõudes, kuid vähendanud seda hilisemalt 1600 euroni, milline summa tuleb välja mõista K.I-lt. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgituse sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-st 3, 4; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg-st 1, § 345 lg-st 1, § 64 lg-st 1 ja § 65 lg-st 1, asub kohus seisukohale, et K.I kuulub temale KarS § 209 lg 2 p-s 1, § 344 lgs 1 ja § 345 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et K.I-lt tuleb välja mõista määratud kaitsja tasu ja ekspertiisitasu. Sundraha väljamõistmise osas märgib kohus, et kuna K.I-le inkrimineeritav tegu on toime pandud enne eelmise, so Harju Maakohtu 12.11.2012 otsuse kuulutamist ning kohus kohaldab liitkaristuse mõistmisel KarS § 65 lg 1 sätteid, puudub kohtul seaduslik alus süüdistatavalt sundraha väljamõistmiseks. Seejuures peab kohus vajalikuks selgitada, et kuigi ankeetandmete kohaselt oli süüdistav enne eelmise karistuse täitmisele pööramist kindlustatud tööga, siis tulenevalt asjaolust, et süüdistatav kannab talle Harju Maakohtu 12.11.2012 otsusega mõistetud karistust, võib järeldada, et tegelikkuses K.I antud ajahetkel ankeetandmetes näidatud töökohaga kindlustatud ei ole ning seega tuleb tema puhul põhimõtteliselt mööda antud ajal legaalne sissetuleku puudumist. Sellele asjaolule vaatamata leiab kohus, et puuduvad tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu, mis omakorda võiks anda aluse kaaluda menetluskulude vähendamist, nende osalist riigi kanda jätmist, milline võimalus tuleneb KrMS § 180 lg-st 3. K.I süüdistatakse tahtliku kuriteo toimepanemises, mistõttu ei saa jätta märkimata, et kuritegude toimepanek on olnud süüdistatava enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli K.I teadlik, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema endi kanda jäävad menetluskulud. Teiseks ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku XXX faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka

süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatavate resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta K.I enda kanda. Samas leiab kohus, et püsiva, igakuiselt saadava legaalse sissetuleku puudumine annavad aluse võimaldada menetluskulude tasumist kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12).

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.