Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu U.O süüdistatakse selles, et tema töötades Hooned OÜ-s üldehitustöölisena, pööras 26.01.2013 ebaseaduslikult enda kasuks kaks gaasiga naelapüstolit TJEP GRF34/90 koos tööriistakohvriga koguväärtusega 1056 eurot, mis asusid Tartus, Klaasi 3 asuva Hooned OÜ ehitusobjekti soojakus ja olid temale tööandja poolt vajalike tööde teostamiseks kasutada antud. Sellega pani U.O toime võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu Hooned OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 1056 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui U.O ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et U.O on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse U.O süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanu Hooned OÜ on esitanud U.O vastu tsiviilhagi 1056 eurot. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas U.O menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 43,20 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 21,60 eurot, kokku 64,80 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2013. a 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. U.O on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes neid vaähendada ja võimalust maksta neid ositi ühe aasta jooksul igakusie maksena 20 eurot. Kohus leiab, et U.O taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. U.O on töötu, samuti ei tööta tema elukaaslane. Ülalpidamisel on üks laps. Ta elatub juhutööde tegemisest. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et U.O menetluskulusid tuleb tema maksevõimet arvestades vähendada ja mõista sundrahast välja ainult 200 eurot ning võimaldada vähendatud menetluskulud tasuda ositi ühe aasta jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.