Kohtulahend

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

Aleksei Durnev ́it süüdistatakse selles, et tema 04.10.12 kella 06:00 paiku, viibides korteris aadressil Tallinn, XXX, järjepidevalt kasutas vägivalda XXXsuhtes, mis põhjustas kannatanule suurt valu, aga nimelt: haaras kannatanul XXXkäega juustest kinni, sealjuures rebis tal peast juuksesalgu, teise käega lõi kannatanut vähemalt neli korda vastu pead ja nägu, pärast mida tõukas jõuga kannatanut rinda, mille tagajärjel kukkus kannatanu diivanile, seejärel lõi kannatanut korduvalt vastu selga ja vasakut külge rihmapandlaga, pärast mida lõi teda sama rihmapandlaga ühe korra vastu vasakut jalga, seejärel haaras kannatanul kahe käega kõrist ja hakkas teda kägistama, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja hakkas lämbuma Aleksei Durnevi tegevuse tulemusena tundis kannatanu suurt füüsilist valu ja temal, vastavalt isiku läbivaatuse protokollile, koostatud 06.10.2012, olid fikseeritud järgmised kehavigastused: näol, vasaku ja parema silma all sinikad, vasakul meelekohal hematoom, selja peal, vasakul küljel on suur hematoom, parema abaluu piirkonnas on hematoom, mõlema käe küünarvarrel sinikad ja marrastused, otsaees on väljarebitud juustest jälg (juuste kasvupiiril), vastavalt patsiendikaardile, koostatud 04.10.2012 on fikseeritud näol, seljal, kätel ja jalgadel palju väikseid ja suuri hematoome. Süüdistuse kohaselt, seega Aleksei Durnev pani toime teise inimese järjepideva valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise, see on KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitatud.

Aleksei Durnev’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Aleksei Durnev’i karistuseks KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat 11 kuud vangistust, mis tuleb jätta KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui Aleksei Durnev ei pane 3-aastase katseaja jooksul uut kuritegu ning täidab katseajal KarS § 75 lg 1 pdes 1-5 (enne 01.01.2013.a. kehtinud redaktsioonis) alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Samuti tuleb Aleksei Durnev’it käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada alluma alkoholivastasele ravile, kuna ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Aleksei Durnev’i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Aleksei Durnev tuleb süüdi tunnistada KarS § 122 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 110,40 eurot ja koopiakulud summas 0,45 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 480 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Kriminaalasja materjalidele on asitõendina lisatud püksirihm. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub üheselt, et tegu on A. Durnev’i püksirihmaga ning süüdistuse kohaselt kasutas ta seda kannatanu löömiseks. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Püksirihma kuulumist A. Durnev’ile kinnitavad kriminaalasjas kogutud materjalid (tl 62, 63-64) samuti on A. Durnev kinnitanud, et lõi rihmaga kannatanut (tl 62). Kohtuistungil A. Durnev nõustus, et püksrihm hävitatakse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud asitõend tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel, kui kuriteo toimepanemise vahend. Kriminaalasja toimikus asuv CD-plaat salvestisega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Merle Parts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.