1-12-9913/28 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

2.Kohaldada H.I suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ja narkootikumide sõltuvusvastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) osaleda AN-tugigrupi töös katseaja jooksul; 3) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda sotsiaalabiprgrammis. H.I vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talitusele ja H.I-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 16.07.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava H.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 03.05.2013.a kohtuotsusega tunnistati H.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja § 121 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel 2 aasta ja 2 kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 12.12.2011.a ja lõpp on 12.02.2014.a. H.I kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglas viibib kolmandat korda. Vangistuses osaleb käesoleval ajal tööhõives ning eesti keele õppes, samuti on osalenud sõltuvusvastastes tegevustes. Kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas oma vanemate juures Narvas ning vabanedes läheb elama samasse elukohta. Vabanedes on võimalik taastada töövõimetuspension. Suhted vanematega on head ja toetavad. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist. H.I kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava ema on nõus osutama H.I-le moraalset toetust. Kinnipeetava ema ja isa on nõus, et H.I asub nende juurde peale vabanemist elama. Garanteeritud töökoht puudub. Juhul, kui H.I võtab end arvele Töötukassas, on võimalus nende poolt pakutavatel koolitustel osaledes omandada amet. H.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokurör abi Annika Vanatoa edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuratuur ei toeta H.I ennetähtaegset vabanemist. Kinnipeetava iseloomustusest saab teha järelduse, et kinnipeetav ei suuda jätkuvalt olla õiguskuulekas, mida näitavad distsiplinaarkaristused. Teda on korduvalt karistatud, varasemad tingimuslikud vangistused ei ole

oma eesmärki täitnud, tema suhtes mõisteti vabadust mittepiirav karistus on täitmisele pööratud, mis seab kahtluse alal tema võimekuse viibida kriminaalhoolduse järelevalve all. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud H.I arvamuse, leiab, et H.I võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. H.I on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, praegust karistust kannab varguse ja kehalise väärkohtlemise ning liitkaristusena röövimise eest. Vangla materjalides on välja toodud, et kuritegude sooritamist soodustab mõnuainete tarvitamine. Ka kohtuistungil tunnistas H.I , et tarvitas vabaduses narkootikume ja alkoholi ning avaldas soovi jätkata osalust sotsiaalprogrammides. Probleemi tunnistamine ning valmisolek sellega tegelemiseks annab aluse väita, et H.I on mõistnud sõltuvusainete negatiivset mõju oma käitumisele ning püüdleb õiguskuuleka elu poole. Seda, et H.I soovib oma elus positiivseid muudatusi, kinnitab ka tema osalus sõltuvusvastastes tegevustes vangistuse ajal. Kohtu hinnangul võimaldab H.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.I-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on H.I olemas ka kindel elukoht ja vanemate toetus, samuti on kriminaalhooldusega nõustunud H.I , saades aru selle vajalikkusest oma igapäevaelu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa H.I edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kuigi kohtule esitatud andmetel ei ole kinnipeetaval vabaduses garanteeritud töökohta, mida samuti saab pidada õiguskuulekat käitumist soodustavaks teguriks, arvestab kohus, et kinnipeetaval on 70 % töövõimekaotus, mistõttu võimetekohase töökoha leidmine on kindlasti raskendatud. Samas on vangla iseloomustuses märgitud, et isiku üheks sissetulekuks oli ka töövõimetuspension ning vabanedes on võimalik pension taastada. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.